Jekabpilsi lennujaam
Jēkabpilsi lennuväli on üks Läti territooriumil asuvatest sõjaväelennuväljadest, mis loodi Läti iseseisvusperioodil umbes 1935. aastal. Pärast Läti Vabariigi teist okupatsiooni 1945. aastal kohandati lennuväli NSV Liidu õhujõudude vajadustele.
Jēkabpilsi lennuväli asub Jēkabpilsi linnast umbes 5 km kaugusel, Jēkabpilsi vallas Krustpilsi kihelkonnas. Lennuvälja pindala on 500 hektarit. Betoonraja pikkus oli 2500 meetrit, millest on säilinud umbes 2000 meetrit pikk ja 40 meetrit lai lennurada. Territooriumil on üle kümne väikese angaari ja 7 või 8 suurt angaari, mis olid mõeldud suurematele lennukitele. Samuti on seal 6 või 7 väikest punkrit - poolringikujulised maasse maetud betoonangaarid - läbimõõduga umbes 4 m. Neid kasutati tõenäoliselt sidekeskustena, kuna need asuvad lennuvälja strateegiliselt olulistes kohtades. Samuti on seal üks suurem punker, mida kasutati tõenäoliselt peamise sidesõlmpunktina. Lennuvälja endised taristuhooned on rüüstatud ja hävitatud. Lennuväljal on säilinud lennukite remondiangaar, muljetavaldav ehitis, kuigi praegu toimib see kiibihoidlana, samuti mitmed teised angaarid. Lennuväljal on mitu hobuserauakujulist valli. Kuni Läti Vabariigi okupeerimiseni toimis lennuväli Läti Lennurügemendi Krustpilsi lennuväljana. Umbes 1935. aastal ehitati uus raudbetoonist angaar ja kahekorruseline kasarmu. Enne 1939. aastat plaaniti avada Riia-Krustpilsi-Daugavpilsi riiklik õhuliin, mida aga ei teostatud. Pärast Läti okupeerimist, 1940. aastal, paigutati Läti Lennurügemendi "Gladiator" hävituslennukid Riia Rumbula lennuväljalt lennuväljale ümber. Teise maailmasõja ajal baseerusid Jēkabpilsi lennuväljal Luftwaffe 1. laevastiku (Luftflotte 1) pommituslennukid. Alates 1962. aastast kasutati Jēkabpilsi lennuvälja külma sõja ajal ühe sõjaväelennuväljana NSV Liidu loodepiiril. Kuni 1992. aastani asus Jēkabpilsi lennuväli Nõukogude õhujõudude 886. eriluurelennurügement (886-й Сталинградский Краснознаменный отдельный заведывательный паведывательный паведывательный 886-й ОРАП) kahe lennueskaadriga, mis kasutasid IL-28R (ИЛ-28Р), Jak-27R (Як 27Р), MiG-15 (МиГ-15), seejärel Yak-28PP (Як-28ПРП) ja lõpuks 1R Su4МПП ja 1R (С1Р) Su-24MR (Су-24МР) hävituslennuk. Pärast Läti iseseisvuse taastamist ja Vene armee lahkumist läks 547,8 hektari suurune Jēkabpilsi lennuväli Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi üle, kes andis selle ilma igasuguste kohustusteta üle Jēkabpilsi rajooni nõukogu omandisse. Aastatel 1993–1999 tegutses seal Jēkabpilsi Lidosta AS. 2000. aastal liideti lennujaama maa riikliku vaba maa fondiga. Hooned ja kommunikatsioonid, sealhulgas laskemoonalaod, juhtimispunkt, tehnilised ja majandushooned, erastas SIA Reka, välja arvatud 500 rajaplaati, mis jagati rajooni omavalitsustele. Umbes 2008. aastal ehitati lennuvälja territooriumile asfaltbetoonitehas ja kasarmuhoonetes tegutseb puidutöötlemisettevõte. 2013. aastal oli alles 7 või 8 suurt lammutatud sõjalennukite angaari ja enam kui kümme väiksemat angaari.
MyAirfieldsi andmetel on aktivistid alustanud lennuvälja renoveerimistöödega – parandanud läänepoolse otsa kõnniteed, värvinud navigatsioonirada, paigaldanud tuulesokke jne.
• 27. märtsil 1986 lähenes Jēkabpilsi lennuväebaasile NSVL õhuväe 886. ORAP-i lennuk Su-17M4. Lähenemise ajal kaotas piloot ruumilise orientatsiooni ja lennuk kukkus maapinnale. Piloot hukkus.
https://diggers.lv/v3/jekabpils-lidlauks/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Vaiņode lennubaas
Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.
Lennujaam Spilve
Asub Riias Pārdaugavas Iļģuciemsi lähedal Spilve niitudel.
Spilve on sõjanduspärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud suurejoonelise Spilve lahingu ja Spilve lennuvälja poolest. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid Esimese maailmasõja ajal sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.
Esimese maailmasõja ajal kasutas Spilve niite Vene armee õhuvägi võitluses Saksa armee vastu. Läti loomisega sai lennuväljast riigi tähtsaim õhuväebaas ja pilootide väljaõppepolügoon. Lennuvälja varasemad nimed olid "Spilvese lennusadam" või "Riia lennusadam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni "Riia" lennujaama avamiseni 1975. aastal.
Võib-olla on Riia lähedal asuv Spilve lennuväli ja unistus tähtede poole püüdlemisest aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on Läti lennunduse algus aga palju vanem ja seda võib otsida Priekulest, kus Läti sepp Zviedris tegi kirikutornist omatehtud seadmega lennu.
Tänapäeval on Spilve lennuväli endiselt kasutusel. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk „Stalini impeeriumi“ stiili.
Allikad:
Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Zinātne, 2004.
Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Zinātne, 2003.
Tsiviillennundusameti ametlik veebisait. Saadaval aadressil: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].
Rumbula õhuväebaas
Asub Riia kaguosas Rumbulas, Maskavas tänava ja Daugava jõe vahel.
Rumbulas asus Nõukogude armee õhuväebaas ja tsiviillennujaam Riia peamise lennujaama kõrval Spilves. Mõlemad lennujaamad eksisteerisid kuni Riia lennujaama avamiseni. Enne Teist maailmasõda ja Läti okupeerimist asus Rumbulas Läti armee lennuväerügemendi lennuväli.
Pärast Teist maailmasõda hakkas Nõukogude Liit tootma reaktiivmootoriga lennukeid, mis vajasid pikemaid ja sujuvamaid lennuradasid. Vanu lennuvälju laiendati ja ehitati uusi. Baltimaade muutuvad ilmastikuolud ja esimeste reaktiivlennukite lühike lennuaeg olid põhjuseks paljude varulennuväljade loomisele. Reaktiivlennukite müra tekitas Riia elanike seas rahulolematust, sest sõjaväelennuväli asus elamupiirkondadele liiga lähedal ja võis tekitada ohtlikke olukordi. 1973. aastal see suleti ja selle asemele ehitati Lielvārde lennuväli, kuhu viidi üle lahingulennukid. Vahetult enne sulgemist puhkes rahvusvaheline skandaal. Seal peksti läbi USA õhujõudude ohvitser, kes oli üks Moskva sõjaväeatašeedest. Väidetavalt ründas teda 14-20 lennujaama töötajat, kes kahtlustasid, et lennuvälja pildistatakse.
Täna saate külastada mahajäetud lennuvälja ala.
