Jēkabpilsi lennujaam
Jēkabpilsi lennuväli on üks Läti territooriumil asuvatest sõjaväelennuväljadest, mis ehitati Läti iseseisvumise perioodil umbes 1935. aastal, pärast Läti Vabariigi teist okupeerimist 1945. aastal kohandati lennuväli NSVL õhujõudude vajadustele. .
Jēkabpilsi lennuväli asub Jēkabpilsi linnast umbes 5 km kaugusel, Jēkabpilsi rajoonis Krustpilsi vallas. Lennuvälja pindala on 500 hektarit. Betoonist lennuraja pikkus oli 2500 meetrit, millest on säilinud umbes 2000 meetrit pikk ja 40 meetri laiune lennurada. Piirkonnas on üle kümne väikese angaari ja 7-8 suurt, mis olid mõeldud suurematele lennukitele. Seal on ka 6 või 7 väikest punkrit – maasse maetud poolringikujulised betoonangaarid – läbimõõduga umbes 4m. Tõenäoliselt kasutati neid sidekeskustena, kuna need paigutati lennuvälja strateegiliselt olulistesse piirkondadesse. Samuti on üks suurem punker, mida võidi kasutada peamise sidesõlmena. Lennuvälja endised taristuhooned on rüüstatud ja hävinud. Lennuvälja territooriumil on säilinud lennukiremondi angaar, muljetavaldav ehitis, kuigi praegu toimib see laastuhoiuna, nagu ka mitmed teised angaarid. Lennuvälja territooriumil on mitu hobuserauakujulist muldkeha. Kuni Läti Vabariigi okupeerimiseni toimis lennuväli Läti lennurügemendi Krustpilsi lennuväljana. 1935. aasta paiku ehitati uus raudbetoonist angaar ja kahekorruseline kasarm. Enne 1939. aastat oli kavas avada riiklik lennuliiklusliin Riia-Krustpils Daugavpils, kuid see jäi teoks. Pärast Läti okupeerimist 1940. aastal paigutati Riia Rumbula lennuväljalt lennuväljale ümber Läti Lennurügemendi hävitajad "Gladiator". Teise maailmasõja ajal baseerusid Jēkabpilsi lennuväljal Luftwaffe 1. laevastiku (Luftflotte 1) pommitajad. 1962. aastast kasutati Jēkabpilsi lennuvälja külma sõja ajal ühe sõjaväelennuväljana NSV Liidu loodepiiril. Kuni 1992. aastani oli Nõukogude õhujõudude 886. eriluurelennurügement (886-й Сталинградский Краснознаменный отдельный раведивательный РП asub Jēkabpilsi lennuväljal kahe lennueskadrilliga, mis kasutasid IL-28R (ИЛ-28Р), Jak-28R 27R (Як 27Р), Mig-15 ( MiГ-15), seejärel Jak-28PP (Як-28ПП), lõpuks Su 17M4R (Су-17М4Р) ja Su-24MR (Су-24МР) lahingulennukid. Pärast Läti iseseisvuse taastamist ja Vene armee väljaviimist läks Jēkabpilsi lennuväli pindalaga 547,8 hektarit Läti Vabariigi kaitseministeeriumi järelevalve alla, kes andis selle ilma Jēkabpilsi rajooni nõukogule üle. mingeid kohustusi. 1993-1999 aastal tegutses AS "Jēkabpilsi lennujaam". 2000. aastal arvati lennujaama maa riigi vaba maa fondi. Hooned ja kommunikatsioonid, sealhulgas laskemoonalaod, komandopunkt, tehnilised ja majandusstruktuurid erastas SIA Reka, välja arvatud 500 lennuraja plaati, mis jagati linnaosa omavalitsustele. 2008. aasta paiku ehitati lennuvälja territooriumile asfaltbetoonitehas, kasarmuhoonetes tegutseb puidutöötlemisettevõte. 2013. aastal oli järele jäänud 7 või 8 vandaalitsetud suurte sõjalennukite angaari ja üle kümne väiksema angaari.
MyAirfieldsi teatel on aktivistid alustanud lennuvälja renoveerimist – parandanud läänepoolses otsas katet, värvinud navigatsiooniteede värvid, kasutusele võtnud tuulesokid jne.
• 27. märtsil 1986 lähenes NSV Liidu õhujõudude 886. ORAP-i lennuk Su-17M4 Jēkabpilsi lennubaasile. Lähenemise ajal kaotas piloot ruumiorientatsiooni ja lennuk kukkus vastu maad. Piloot suri.
https://diggers.lv/v3/jekabpils-lidlauks/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Vaiņode lennubaas
Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.
Lennujaam Spilve
Asub Riias, Pardaugavas, Spilve niitudel Ilguciemsi lähedal.
Spilve on sõjalise pärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud Spilve suurlahingu poolest. ja Spilve lennujaam. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid I maailmasõjas sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.
I maailmasõjas kasutati Spilve heinamaid Vene õhuväe vajadusteks võitluses Saksa armee vastu. Läti asutamisega sai lennuväljast rahvusliku lennuväe olulisim baas ja pilootide väljaõppe koht. Lennujaama varasemad nimed olid "Spilve lennujaam" või "Riia lennujaam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni Riia lennujaama avamiseni 1975. aastal.
Võimalik, et Riia lähistel asuv Spilve lennujaam ja unistus jõuda tähtede poole on aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on aga Läti lennunduse algus palju vanem ja seda võib leida Priekulest, kus lätlasest sepp Zviedris omavalmistatud aparaadiga kirikutornist lendu tegi.
Täna on Spilve lennujaam endiselt avatud. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk "Stalini impeeriumi" stiili.
Allikad:
Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Teadus, 2004.
Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Teadus, 2003.
Riigiameti "Tsiviillennunduse agentuur" ametlik veebisait. Kättesaadav: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].
Rumbula lennubaas
See asub Riia kaguosas Rumbulas Maskavas tänava ja Daugava jõe vahel.
Rumbulas asus Nõukogude armee õhuväe lennuväebaas ja Riia peamise lennuvälja kõrval Spilves tsiviillennujaam. Mõlemad lennujaamad eksisteerisid kuni "Riia" lennujaama avamiseni. Enne Teist maailmasõda ja Läti okupeerimist asus Rumbulas Läti sõjaväe lennurügemendi lennuväli.
Pärast Teist maailmasõda hakati Nõukogude Liidus tootma reaktiivmootoriga lennukeid, mis nõudsid pikemaid ja sujuvamaid lennuradasid. Vanu lennuvälju laiendati ja uusi lennuvälju ehitati. Baltimaade muutlikud ilmastikuolud ja esimeste reaktiivlennukite lühike lennuaeg olid põhjuseks paljude reservlennuväljade rajamiseks. Reaktiivlennukite müra tekitas Riia elanikes rahulolematust, sest sõjaväelennuväli asus elurajoonidele liiga lähedal ja võib tekitada ohtlikke olukordi. 1973. aastal see suleti ja selle asemele ehitati Lielvārde lennuväli, kuhu viidi üle hävitajad. Vahetult enne sulgemist tekkis rahvusvaheline skandaal. Seal sai peksa USA õhuväe ohvitser, kes oli üks Moskva sõjaväeatašeedest. Väidetavalt ründasid teda 14 - 20 lennujaama töötajat, kes kahtlustasid, et lennujaama pildistatakse.
Täna näete mahajäetud lennuvälja piirkonda.
