Nega jõe silla päästmine õhkimisest
Sakslaste taandumise ajal 1944. aastal õhiti palju olulisi objekte ja seda oli väga raske ära hoida, kuid on ka lugusid imelistest juhtumitest, kus kohalike elanike julgus ja sõduri tolerantsus võimaldasid päästa kohalikele olulisi kohti ja lõhe ellu jäi. Üks lugudest räägib koduperenaise ja Saksa sõduri vahelisest vestlusest, mis päästis terve silla õhku laskmisest.
Lugu räägib sillast üle Nega jõe.
Kui sakslased meie majast mööda Ķegumsi suunas taandusid, matsid nad lõhkeainekastid maanteesilla alla mõlemast otsast. Eemale kõndides kerisid nad enda järelt traadi lahti, et sild õhku lasta. Ema seisis meeleheitel tee ääres, arvates, et meie maja variseb koos sillaga kokku. Viimane sõdur tuli silla poolt ja hakkas teda lohutama, et ta ei nutaks. Siis tormas ta teistele järele. Siis avastas ema, et traat oli läbi lõigatud. Nii päästiski see tubli Saksa sõdur silla. Mehed tõstsid dünamiidikastid silla alt välja, lapsed kraapisid püssirohupulgadelt petrooleumi ja tegid saviküünlaid – ploškasid.
Sõja ajal tuli vahel metsast mõni partisan – metsavend – ja küsis midagi süüa. Mitu aastat pärast sõda saime teada, et umbes kolme kilomeetri kaugusel meie majast asusid Otomārs Oškalnsi punkrid. Seal olid isegi sildid, kust neid otsida. Koht oli väga hästi valitud ja sakslased polnud seda samuti leidnud. Ümberringi oli tihe džungel, aga keskel oli kuiv liivaküngas ja selle kõrval väike jõgi. Mäe tipus olid veel säilinud punkripalkide jäänused.
NRA. 13.07.2004. Ajal, mil meil oli sõda.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Niega (Melderupe) ja selle ümbrus
1940. aastate kaartidel nimetatakse Ėega jõge siiani Melderupiks. Ķegumsi HEJ ehitamisega ujutati üle selle viimased 2,6 km, tekitades jõele enam kui 100 m laiuse pikenduse. Ķegumsi HEJ ehitamiseks kruusa saamiseks rajati Ėega idakaldale karjäär ja üle jõe ehitati raudteesild. Kruus veeti uude HEJ hoonesse kitsarööpmelise raudteega mööda 6 km pikkust raudteeliini. Raudteeala esimesed kaks kilomeetrit on nähtavad nii looduses kui ka LIDAR-kaartidel. Edasi langeb raudteeala kokku tänapäevase Jaunjelgava - Ķegumsi maanteega (P85). Ėega läänekaldal, umbes 0,2 km sillavahtide majast põhja pool (omanikel on mälestusi Teisest maailmasõjast ja sellega seotud sündmustest selles kohas), asub allikas - populaarne veevõtukoht. Ėega läheduses toimus aktiivne sõjategevus 20. sajandi mõlemas maailmasõjas. LIDAR-kaartidelt ja loodusest on P85 teest põhja pool ja jõekallastel nähtavad kaevikute asukohad. P85 teest lõunas külgneb Ėega üleujutatud osaga edelast umbes 0,8 km pikkune luiteahelik, mille tippu ja nõlvu on kaevikutega pistetud. Väikese metsatee ääres, mis ühendab P85 teed Liepdegumi majadega, on eraldi luide, mille nõlvadel olevad ristkülikukujulised süvendid viitavad sellele, et siin asusid hooned või laod. Eelmainitud luidet ümbritseb põhjast ja läänest umbes kilomeetri pikkune kaevikute riba. P85 teest lõunas on nähtavad ka inimese loodud negatiivsed reljeefvormid. Žega jõe idakaldal P85 maantee ja Širmeļupīte vahel on looduses tihe kaevikute ja hoonete või/ja ladude võrgustik (erineva suurusega aukude võrgustik), mis on nähtav ka LIDAR-kaartidel. Žegast 1,8 km idas asub Lezmaņi vendade kalmistu. Sinna pääseb mööda väikest metsateed, mis lookleb ümber Žega ja Širmeļupīte. Kolmas (kõige lõunapoolsem) kaevikute joon, mis on märgitud Läti Rahvusraamatukogu kaardile „Zusammendruck Riga, Gezeichet u.gedruckt vd Vermessungs”, on LIDAR-kaartidel ja looduses selgelt nähtav ka tänapäeval – sajand hiljem.
Saksa armee betoonist tulepunkt Ķegumi HPP veehoidla juures Žega jõe suudmes
Asub Ķegumi HEJ veehoidlas Žegumi jõe suudmes (Žegumi maja vastas), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maaliliselt kõige muljetavaldavamaid ning ka paremini säilinud betoonist tulepunkte, mida Daugava lained uhuvad. Seda on näha kaugemalt. Kaldalt on ehitatud jalakäijate sild tulepunkti tippu (mis on rohuga kaetud). Tulepunkti betoonseintesse on ehitatud kitsarööpmelise raudtee (?) rööpad. Sinna pääseb jalakäijate silla kaudu. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HPP veehoidla kaldal Silapūpėžyse vastas
Asub umbes 0,1 km Ķegumi HEJ veehoidla lahest idas Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Tulepunkt on osaliselt vette vajunud, puude, põõsaste ja muu taimestikuga võssa kasvanud ning võhmale võib see veekogu äärest kaugemalt vaadatuna meenutada suuremat kivi. Üks maamärk on sellel kasvav kask. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida on enam-vähem võimalik jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata paadiga mööda Ķegumi HEJ-d sõites. Umbes 150 m Daugava kaldast idas on vette vajunud veel ühe tulepunkti jäänused.
Otomars Oškalnsi punkri võimalik asukoht
Kõrval asuv ja raskesti ligipääsetav koht on suur metsamassiiv, mis asub umbes 200 m Žega jõest läänes ja umbes 0,5 km Žega lammiala edelas. Soovitatav on nimetatud kohta minna jalgsi või jalgrattaga, kasutades LIDAR-kaarte ja geograafilisi koordinaate. Nimetatud kohas asub umbes kilomeetri pikkune (lääne-ida suunas) ja poole kilomeetri laiune (põhja-lõuna suunas) looduslik luiteahelik, mis on kaetud okasmetsaga. Luitemassiivi põhja- ja idanõlvade ülemistes osades on hästi säilinud kaevikud, mis arvatavasti pärinevad Teisest maailmasõjast. Harijs Jaunzems (endine Ķegumi hüdroelektrijaama insener) usub, et selles piirkonnas asus Otomars Oškalnsi moodustatud Punaarmee partisanide üksuse punker (täpne punkt pole teada).
Prints Leopoldi tee (Prinz – Leopold Straße)
Esimese maailmasõja paiga (tee) nimi on „Prinz – Leopold Straße” – Prints Leopoldi tee. Ajalooline metsatee või selle asukoht, umbes 7 km pikk, algas Suure Kurfürsteni tammi ja Kaiseri tammi ristumiskohas nn Kurlandi monumendi (Kurland Denkmal) juures ja lookleb läbi metsa Birzgale suunas, ühendudes Esimese maailmasõja kitsarööpmelise raudteeliiniga: Lāčplēsis – Latgale. Maanteest läänes ja Kurlandi monumendist (Kurland Denkmal) umbes 2 km lõunas asub Esimese maailmasõja lasketiir. Tänapäeval saab Prints Leopoldi teed mööda kõndida, jalgrattaga sõita ja sobivates tingimustes autoga sõita. Tee ületab Konupīte jõge ja Žega lisajõge.
Arvatakse, et Saksa armee sõdurid, kes veetsid pikka aega Daugava jõe vasakul kaldal, nimetasid selle tee Baieri vürsti Leopoldi (1846–1930) järgi, kes juhtis Esimese maailmasõja ajal idarindel Saksa ja Austria-Ungari vägesid.
