Päästke Nega jõe sild lõhkamisest
1944. aasta sakslaste taganemise ajaks olid paljud olulised paigad õhku lastud ja seda oli väga raske ära hoida, kuid on ka lugusid imelistest sündmustest, kus kohalike julgus ja sõduri taluvus lubavad lõhedel kohati ellu jääda. kohalikele oluline. Üks lugudest räägib ka arutelust koduperenaise ja saksa sõduri vahel, kes päästis õhkulaskmisest terve silla.
Lugu räägib Nega jõe sillast.
Kui sakslased taganesid mööda meie maja Ķegumsi suunas, matsid nad lõhkeainekastid mõlemas otsas maanteesilla alla. Jalutades rullisid nad traadi lahti, et sild õhku lasta. Ema seisis meeleheitel teepervel, sest arvas, et meie maja kukub koos sillaga kokku. Silla poolt tuli viimane sõdur, kes hakkas ema nutmata lohutama. Seejärel kiirustas ta teistele järele. Siis avastas ema, et juhe on läbi lõigatud. Nii päästis see tubli saksa sõdur silla. Mehed tõstsid silla põhjast välja dünamiidikastid, lapsed kraapisid puudripulkadelt parafiini ja valmistasid jahvatatud küünlaid.
Sõja ajal tuli mõnikord metsast välja partisan, metsavend, kes palus midagi süüa. Mitu aastat pärast sõda saime teada, et meie majast umbes kolme kilomeetri kaugusel on Otomārs Oškalnsi punkrid. Seal oli isegi juhiseid, kust neid otsida. Koht valiti väga edukalt ja sakslased polnud seda leidnud. Seda ümbritses paks džungel, kuid keskel oli kuiv liivamägi ja lähedal väike jõgi. Mäe otsa jäid veel punkripalkide jäänused.
NRA. 13.07.2004 Kui meil oli sõda.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Nega (Melderupe) ja selle ümbrus
Negat nimetatakse 1940. aastatest pärit kaartidel endiselt Melderupiks. Koos Ķegumi HEJ ehitamisega ujutati üle selle viimased 2,6 km, mis tekitas enam kui 100 m laiuse jõe laienduse. Kruusaga Ķegumi HEJ rajamise tagamiseks rajati Nega idakaldale karjäär, üle jõe rajati raudteesild. Kruus veeti kitsarööpmelise raudtee abil mööda 6 km pikkust raudteetrassi HEJ uuele ehitusele. Esimesed kaks kilomeetrit raudteeplatsist on nähtavad nii looduses kui ka LIDAR kaartidel. Edasi ühtib raudteekoht moodsa Jaunjelgava – Ķegumi maanteega (P85). Neguse läänekaldal, põhjas, umbes 0,2 km põhja pool sillavahtide majadest (omanikel on mälestused Teisest maailmasõjast ja sellega seotud sündmustest selles kohas), asub allikas - populaarne veevõtukoht. punkt. Aktiivne sõjaline tegevus toimus Nega ümbruses mõlemal 20. sajandil. maailmasõdades. Kui vaadata LIDARI kaarte ja loodust, siis kaevikute asukohad on nähtavad maanteest P85 põhja pool ja jõe kaldal. P85 maanteest lõuna pool külgneb edelast Nega üleujutatud osaga 0,8 km pikkune luitehari, mille tipp ja nõlvad on täpilised kaevikutega. P85 maanteed Liepdegumu majadega ühendava väikese metsatee poolsel küljel on luite, mille nõlvadel olevad ristkülikukujulised lohud näitavad, et siin asusid hooned või laod. Mainitud düüni ümbritseb põhjast ja läänest umbes kilomeetri pikkune kraaviriba. Inimtekkelised negatiivsed pinnavormid on nähtavad ka maanteest P85 lõuna pool. Tihe kaevikute ja hoonete või/või laohoonete võrgustik (erineva suurusega süvendite võrgustik on looduses ja on näha ka LIDAR-i kaartidel Nega idakaldal maantee P85 ja Širmeļupīti vahel. Negast 1,8 km ida pool asub vendade Lezmani surnuaed. Nende juurde saab minna mööda väikest metsateed , mis avaneb ņegase ja Širmeļupīte läheduses. Kolmas kaevikurida (kõige kaugemal lõunas) märgitud Läti Rahvusraamatukogu kaardile "" Zusamendruck Riga, Gezeichet u.gedruckt vd Vermessungs"" on LIDAR kaartidel ja looduses selgelt nähtav ka tänapäeval – sajand hiljem.
Saksa armee betoonist tulepunkt Kegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu lähedal
See asub Ķegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu juures (Nega majade ees), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maastikuliselt muljetavaldavamaid ning ühtlasi kõige paremini säilinud betoonkaminaid, mida uhuvad Daugava lained. Seda on näha suuremalt tükilt. Kaldast on rajatud sild (rohuga võsastunud) tulepunkti tippu. Tuletõrjemaja betoonseintesse surutud kitsarööpmelised raudtee(?) rööpad. Sisse pääseb silla poolt. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HEJ veehoidla kaldal Silapūpēži ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,1 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Lõkkekoht on libisenud osaliselt vette, võsastunud puude, põõsaste ja muu taimestikuga ning asjatundmatule võib veepoolne suurem tükk meenutada suuremat kivi. Üheks maamärgiks on sellel kasvav kask. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m ida pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.
Otomaras Oškalnsi punkri võimalik asukoht
Kõrvaline ja raskesti ligipääsetav koht - suur metsamassiiv Nega jõest umbes 200 m lääne pool ja Nega üleujutusest umbes 0,5 km edelas. Soovitatav on nimetatud kohta minna jalgsi või jalgrattaga, kasutades LIDAR kaarte ja geograafilisi koordinaate. Nimetatud kohas on umbes kilomeetri pikkune (W-E suunas) ja poole kilomeetri laiune (N-S suunas) okasmetsaga kaetud sisemaa luitevall. Luitemassiivi põhja- ja idanõlvade tipus on hästi säilinud kaevikud, mis arvatavasti pärinevad Teisest maailmasõjast. Harijs Jaunzems (endine Ķegumsi HEJ insener) usub, et selles piirkonnas asus Otomaras Oškalnsi moodustatud Punaarmee partisanide üksuse punker (täpne koht pole teada).
Prints Leopold Straße (Prinz – Leopold Straße)
Koha (tee) nimi Esimese maailmasõja ajal - "Prinz - Leopold Straße" - Prints Leopoldi tee. Umbes 7 km pikkune ajalooline metsatee ehk koht, mis sai alguse Große Kurfürsten Dammi ja Kaiser Dammi ristmikult nn Kurland Denkmali lähedalt ja lookleb läbi metsa Birzgale poole, ühendades Esimese maailmasõja aegse kitsarööpmelise raudteeliiniga: Lāčplēsis – latgali. Maanteest lääne pool ja Kurland Denkmali kohast umbes 2 km lõuna pool asub Esimese maailmasõja lasketiir. Tänapäeval saab Prince Leopoldi teel kõndida, sõita jalgrattaga ja sõita (sobivates tingimustes). Tee läbib Konupīti ja Nega lisajõge.
Arvatakse, et Saksa armee sõdurid, kes viibisid pikka aega Daugava vasakkalda rindel, andsid sellele teele nime Saksa ja Austria-Ungari vägesid juhtinud Baieri vürsti Leopoldi (1846 - 1930) järgi. Idarindel Esimese maailmasõja ajal.
