Sääre rannakaitsepatarei nr 43

Peapositsioon kavandati Tallinn-Porkkala joonele. Sellest veel ettepoole kavandati Muhu väina positsioon, kaitsmaks saari ja väinu. See ulatus Hiiumaalt Sõrve sääre tippu. Teisele poole Irbeni väina jäi veel Liepaja sõjasadam, kuid selle vallutasid sakslased kerge vaevaga. Tegelikult valmis Sääre patarei sõja olukorras ja kiirustades. Juba algselt oli tegemist „säästuversiooniga“. Neli ida-lääne suunalist ühetorulist suurtükipositsiooni, millest neljas oli nihutatud teistest tahapoole, olid avatud ja kitsa laskesektoriga Irbeni väinale. Samal ajal ehitati sama kaliibriga suurtükkide tarbeks Aegnal ja Naissaarel osaliselt maa- alused soomustornid. Sõjasündmustest Sääre patareis räägitakse stuudios Lenfilm 1987. aastal valminud filmis “Moonzund”, mille peategelase prototüübiks on patarei nr. 43 komandör vanemleitnant Nikolai Partenjev. Patarei esimese positsiooni ülemana teenis eestlane Jaak Vendla (Feldmann). Sääre (Zerel) 305 mm (12- tolline) rannakaitsesuurtükkide patarei nr .43 koosnes neljast betoonist suurtükialusest ning nende juurde kuuluvatest kruusavallidega ümbritsetud palklagedega laskemoonahoidlatest. Iga positsioonil oli oma diiselelektrijaam. Kompleksi kuulus veel juhtimispunkt ning vaatlustorn, selle asukoht oli ligi kilomeeter eemal Sääre mõisa juures. Alale jäävad ka kaitsekraavid ja suur jooksukraav. Neid kasutati ka 1944. aasta lahingutes, mil neid oluliselt täiendati. 1941. aastal kasutati kahurialuseid nn Stebeli patarei pettepositsioonidena, milleks ehitati betoonalustele puidust maketid. Selle tagajärjel on betoon saanud lennukipommide plahvatustes kannatada. Eriti suur lehter on nähtav positsioonil nr .3. Patarei reaalne ehitus algas 1916. aastal. Selle planeerimisega alustati juba 1912. aasta sügisel. Mõõdistustööde järel algas ehitus, kuid ehitusmaterjalide veoks vajati sadamat. Mõntu sadam valmis 1914. aastal.  Ilmselt algas sel ajal ka reaalne positsioonide ehitus. 1914. aastal ehitati Mõntu sadama ja patarei vahele viie kilomeetri pikkune 750 mm rööpmelaiusega raudteeliin. 1917. a oktoobris olid ehitamata veel kahe positsiooni betoonist kaitseseinad. Revolutsiooniliselt meelestatud madrused ei olnud altid korrale alluma. Saksa lennukilt visatud lennukipommi süüdatud tulekahju tagajärjel toimus  suurtükipositsiooni nr 3 jaoks ehitatavas pooleliolevas laskemoonakeldris plahvatus, milles hukkus 70 madrust ja kolm ohvitseri, lisaks haavatud. See traagiline sündmus viis patarei isikkoosseisu võitlusmoraali veelgi alla. Sakslaste peale tungides 1917.  aasta oktoobris suurtükid õhiti. Seega oli objektil vaid heidutav eesmärk, millega suleti saksa laevade sissepääs Irbeni väina, ehk siis Riiga, Kuressaarde ja Pärnusse. 1922. a veeti vanarauaks lõigatud suurtükkide osad Mõntu sadama kaudu minema. Sellest ajast on rajatised seisnud kasutuseta. Tegemist on Saaremaa, Eesti ja maailma seisukohast haruldase militaarkompleksiga. Sõrve patarei teeb eriliseks see, et kuigi sarnane 12- tolline patarei on veel Hiiumaal Tahkunas, ei jõutud seal valmis ehitada positsioonide kaitseseinu. Samuti on Säärel säilinud vähemal või rohkemal määral suurtükke teenindavate rajatiste abihoonete vundamentide asukohad.