Legend sisse müüritud rüütlist

Keset keldriruumi seisis massiivne laud, mille taga nahaga polsterdatud tugitoolis istus mehe luukere. Luukerel olid seljas algselt ilmselt pruuni värvi, kuid kauasest seismisest violetseks tõmbunud suursugused rõivad ning jalas kannustega nahksaapad. Seinal rippus punase ja valge paabulinnusulega kaunistatud sametine kübar, kõrval raudkonsoolile toetuv lamp. Luukere ees laual oli savikruus, hunnik loetamatu tekstiga pehkinud pabereid ja veidi leivapuru, lauasahtlis aga mustast klaasist palvehelmed. Puudutamisel varises skelett tükkidena põrandale, kuid enne seda jõudis kohaliku linnakooli joonistusõpetaja rüütli üles visandada. 

Tegemist oli reformatsiooni ajal piiskopi käsul elusalt keldrisse müüritud rüütli jäänustega. Kuna katoliiklik Saare–Lääne piiskop kippus oma protestantidest vasallidele alla jääma, pöördus ta abipalvega Rooma paavsti poole. Viimane saatis kohapeale seadust tegema Hispaania päritolu inkvisiitori, kelle vagaduse ja meelekindluse vasallid kauni valgepäise neiu abil proovile panid. Rüütel armuski neiusse, sattudes vastuollu katoliku kirikus kehtiva tsölibaadi nõudega. Õige pea tuli asi avalikuks – tütarlapse juuksed aeti maha ja ta saadeti Kaarma nunnakloostrisse meelt parandama. Paavsti saadiku puhul piirduti esialgu vaid manitsustega. Armunud inkvisiitor otsustas neiu kloostrist päästa, kuid leivakannikasse peidetud kiri sattus kloostri asemel hoopis piiskopi lauale. Nüüd leiti, et püha mees on lõplikult teelt eksinud ja ta müüriti elusalt Kuressaare linnuse keldrisse. Tänapäevani tuntakse seda keldrit sissemüüritud rüütli keldri nime all.