Sunnitöö Jalaka liinil
Kuidas kaevati Jalaka liinil tankitõrjekraave kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu 1941. aasta suvel.
Et pääseda mullatöödele saatmisest, selleks nii mõnedki kavalamad ja agaramad tartlased simuleerisid, nagu läheksid või tuleksid nad mullatöödelt, hoides tänaval käies käes labidat. Ka mõned naised võtsid tänavale minnes väikesed lapsed kaasa, et sel teel vältida mullatöödele saatmist. Hiljem ei aidanud isegi need abinõud enam, sest töödega asuti kiirustama ja kes vähegi tänaval liikus, see püüti kinni ja saadeti kas või poolpaljalt ja toiduta tööle, olgugi et korraldus oli kolme päeva moona kaasavõtmiseks. Mõnes paigas oli asjaga isegi nii kiire olnud, et inimesed viidi ära söögilauast ja supeltrikoodes ning palja päi ja palja jalu. Ühe vahetuse töö algas hommikul kell 6 ja kestis õhtupooliku kella 6-ni Siis-algas teine vahetus ja see töötas õhtu kella 6-st hommiku kella 6-ni. Iga 80 minuti järel lasti seisatuda 10 minutit ja tehti suitsutundi. Kehakinnitamiseks anti aega ainult pool tundi. Paljudel ei olnudki aga midagi süüa ja nad pidid töötama poolnäljas, sest neil ei oldud lastud kodunt midagi kaasa võtta.
Sunnitöö Jalaka liinil. Postimees. 01.07.1942. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420701.2.27
Seotud teemad
Seotud objektid
Jalaka tankitõrje liin Tartus
Jalaka liin (Tartu linna täitevkomitee esimehe Kristjan Jalaka järgi) oli 1941. aasta suvel kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu kaevatud tankitõrjekraav Riia maantee ääres Räni küla lähedal, nelja kilomeetri kaugusel Tartust.
Üks osa Jalaka liinist asub Tartust Valga poole välja sõites, Lemmatsi külas, E264 maantee ääres. Teine osa liinist rajati Emajõe parempoolsele kaldale Käreverest kuni Praagani.
Tartu elanikud vanuses 16-55, nii mehed kui naised, saadeti Nõukogude võimu poolt sunnitöö korras Jalaka liini kindlustusi rajama. Saksa okupatsioonivõim kasutas Jalaka liini aastail 1941-1942 Tartu koonduslaagris kinni peetud surmamõistetud vangide hukkamispaigana. Terroriohvrite mälestuseks püstitati Nõukogude ajal Elmar Rebase ja Väino Tamme loodud monument.