Allakukkunud piloodi haua kohta

Esimese maailmasõja ajal välditi vaenlase lennuvälju ja vaenlase piloodid maeti sõjaväeliste auavaldustega. Samuti on registreeritud juhtumeid, kus vaenlase piloodid panid pärja eriti vapra või osava piloodi matusepäeval, isegi kui tegemist oli vaenlasega. See tava oli levinud nii ida- kui ka läänerindel. Läti piloot Rūdolfs Celms on kirjutanud mitmest sellisest juhtumist oma raamatus „Tev būs lidot“ (ilmunud 2019. aastal, väljaandja Läti Lennundusmuuseumi „Spilve“ selts). Selline juhtum registreeriti ka Daugavpilsi rindel, kui 24. märtsil 1917 tulistati Saksa poolel Medumi vallas Papuļi küla lähedal alla Vene armee piloodi Aleksandr Gusevi juhitud Morane-Saulnier L „Parasol“ lennuk, mis oli Vene armees laialdaselt kasutatav biplaan. Pardanumber nr 301. Piloot oli pärit Odessast, suri õnnetuse ajal, kuid vaatleja sai vaid vigastada, jäi ellu ja raviti Kaunase haiglas. Allatulistatud lennukite pildid on säilinud. Üks Saksa piloot jättis Vene rindele pilootide saatuse kohta kirja ning piloot ise maeti sõjaväeliste auavaldustega Vilciņi punkri lähedal asuvale kalmistule. Kuna pilootidel olid dokumendid kaasas, oli neid võimalik tuvastada, välja arvatud juhul, kui lennuk õnnetuse ajal maha põles, nagu see sageli juhtus. Seetõttu ei maetud õhuväelasi, erinevalt teistest relvajõudude harudest, tavaliselt tundmatutena ja nende hauakohad on tuvastatavad.

Rudolfs Celms:

Varakevad tõi lennuvälja ellu huvitavaid muutusi. Kui vaenlase piloodid maanduvad meie poolel, kas seda saab siis nimetada muutuseks? Ühel juhul tulistas Teteri diviisi piloot alla Saksa lennuki. See oli sunnitud maanduma Daugavpilsi lähedal. Mõlemad piloodid olid juhtunu pärast uskumatult mures ja anusid staabiohvitsere, et nad lubaksid neil kirjutada oma ülemale paar rida – muidu arvaks ta, et mõlemad maandusid meelega.

Pärast pikka suhtlemist mitme ametivõimuga anti selline luba. Mind kutsuti peakorterisse kahe Saksa piloodi kirja tõlkima. Seejärel pani mu ülem kirja pikka valgesse kotti, viis selle Ilūkstesse ja jättis sinna maha.

Teises episoodis kirjeldab Rūdolfs Celms, kuidas Saksa biplaan „Albratross“ tegi Līvāni lähedal sundmaandumise ja teatas sellest juhtumist ka Saksa poolele:

"Võtsin ühendust oma ülemaga ja otsustasin kahte Fritzet aidata, sest ka Saksa piloodid käitusid rüütellikult. Nad viskasid alati meie lennuväljadele kirju, kui keegi meie omadest sinna maandus või hukkus. (..) Juba järgmisel päeval lendasime ühele lähimale Saksa lennuväljale ja olles saanud šrapnelli plahvatuse, viskasime liivakoti kirjaga."

R. Celms, Sa pead lendama, lk 93.

Foto: Raimonds Stikānsi erakogust.