NSVL topeltagent - Edvīns Ozoliņš hüüdnimega "Piloot"
Külma sõja ajal Lääne ja NSV Liidu vahel toimunud luure- ja vastuluurelahingutes osalesid mõlema poole agendid ja topeltagendid. Alates 1920. aastatest olid Nõukogude julgeolekuteenistused välja töötanud täiesti uue režiimi kaitsmise vahendi: desinformatsiooni. Mõiste, mis oli läänes varem tundmatu.
Edvīns Ozoliņš (hüüdnimi „Herberts”, suhtlus USA valitsusasutustega „Herberts Okolo”, krüptonüüm CAMUSO/2). Ozoliņš sündis Riias 1914. aastal. Teise maailmasõja ajal teenis ta Läti lennuväeüksuses mehaanikuna. Ta sattus üksusega Saksamaale. Kapitulatsiooni hetkel õnnestus tal Rootsi põgeneda. On raske mõista, miks ameeriklastele Ozoliņš meeldis, sest ta oli täiesti andetu ja kasutu raadiooperaator. Võib-olla meeldis ameeriklastele Ozoliņši lai ameerikalik naeratus ja just see naeratus köitis ameeriklasi.
Prantsuse luure hoiatas ameeriklasi juba 7. veebruaril 1950, et Ozolinist peetakse Nõukogude agendiks, ja oli nõudnud tema kohta kogu olemasolevat teavet. CIA omakorda hindas, et neil on vähemalt 75 Ozolinise kaarti ja nad ei suutnud kindlaks teha, millistest Ozolinistest nad rääkisid. Kuid prantslastel oli õigus.
Lukašēvičsi operatiivmängu "Meteor" lühikokkuvõttes:
„1951. aastal (7V) said riikliku julgeoleku organid teada, et CIA valmistas ette spioonide rühma ebaseaduslikuks saatmiseks Lätti. Sellest teatas Läti emigrant Edvīns Ozoliņš [...], kes elas sel ajal Stockholmis ja soovis kodumaale naasta. [sic!]“ [2]
Nagu nähtub nii Lukašēvičsi märkmetest kui ka KGB kõrgemale koolile kirjutatud õpikust "Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku organite ajalugu", värvati Ozoliņš hüüdnime "Pilot" all. Samas on teada ka see, et agent "Pilot" oli sel ajal seotud NSV Liidu 1. Peavalitsuse (välisluure) residentsidega ja kellelgi Läti NSV KGB tasandil polnud temast aimugi.
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-cia-agenti-psrs-dienesta.a261845/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
