NSVL topeltagent - Edvīns Ozoliņš hüüdnimega "Piloot"
Külma sõja ajal Lääne ja NSV Liidu vahel toimunud luure- ja vastuluurelahingutes osalesid mõlema poole agendid ja topeltagendid. Alates 1920. aastatest olid Nõukogude julgeolekuteenistused välja töötanud täiesti uue režiimi kaitsmise vahendi: desinformatsiooni. Mõiste, mis oli läänes varem tundmatu.
Edvīns Ozoliņš (hüüdnimi „Herberts”, suhtlus USA valitsusasutustega „Herberts Okolo”, krüptonüüm CAMUSO/2). Ozoliņš sündis Riias 1914. aastal. Teise maailmasõja ajal teenis ta Läti lennuväeüksuses mehaanikuna. Ta sattus üksusega Saksamaale. Kapitulatsiooni hetkel õnnestus tal Rootsi põgeneda. On raske mõista, miks ameeriklastele Ozoliņš meeldis, sest ta oli täiesti andetu ja kasutu raadiooperaator. Võib-olla meeldis ameeriklastele Ozoliņši lai ameerikalik naeratus ja just see naeratus köitis ameeriklasi.
Prantsuse luure hoiatas ameeriklasi juba 7. veebruaril 1950, et Ozolinist peetakse Nõukogude agendiks, ja oli nõudnud tema kohta kogu olemasolevat teavet. CIA omakorda hindas, et neil on vähemalt 75 Ozolinise kaarti ja nad ei suutnud kindlaks teha, millistest Ozolinistest nad rääkisid. Kuid prantslastel oli õigus.
Lukašēvičsi operatiivmängu "Meteor" lühikokkuvõttes:
„1951. aastal (7V) said riikliku julgeoleku organid teada, et CIA valmistas ette spioonide rühma ebaseaduslikuks saatmiseks Lätti. Sellest teatas Läti emigrant Edvīns Ozoliņš [...], kes elas sel ajal Stockholmis ja soovis kodumaale naasta. [sic!]“ [2]
Nagu nähtub nii Lukašēvičsi märkmetest kui ka KGB kõrgemale koolile kirjutatud õpikust "Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku organite ajalugu", värvati Ozoliņš hüüdnime "Pilot" all. Samas on teada ka see, et agent "Pilot" oli sel ajal seotud NSV Liidu 1. Peavalitsuse (välisluure) residentsidega ja kellelgi Läti NSV KGB tasandil polnud temast aimugi.
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-cia-agenti-psrs-dienesta.a261845/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Alfred Riekstini mälestuskivi
11. septembril 1952 leidsid Dreimani talus aset traagilised sündmused. NSV Liidu julgeolekujõud teadsid, et 30. augustil 1952 maabusid Alfreds Riekstins ja veel kaks meest Kuramaale USA luureteenistuse juhitud missiooni raames ning 11. septembril jälitati neid ja piirati Dreimani talu laudas sisse. Mürgikapsel võttis Alfreds Riekstinsi elu.
Aina Pupola on Alfreds Riekstinsi võõrasema lapselaps ja 1952. aastal oli ta 18-aastane. Ta meenutab:
„Kui onu Alfreds mu vanaema ja ema majja tuli, ütles ta, et on tulnud aitama Lätit vabastada ja et see ei saa igaveseks Vene okupatsiooni alla jääda. Alfreds oli mulle nagu isa ja ta kutsus mind Buddyks. Saime teada, et kogu naabruskond oli ümber piiratud. Nägime Kretuli talu lähedal suuri sõjaväeveokeid. Oli raske ette kujutada, et see kõik oli toodud ainult kahe inimese jaoks. Tulistamist ei toimunud. Alfreds tuli välja ja varises lauda juures kokku. Tšekaa operatiivtöötajad kandsid ta siia, kaevu lähedale, ja katsid ta mingi kangaga.“
Mu vanemad viidi Vorkutasse. Mu ema suri seal, igatsedes asjatult kodumaale tagasi pöörduda. Mul ei lubatud kolme kuu jooksul Dreimani tallu naasta. Tšekaa leitnant Krumins jälgis iga mu sammu. Ta järgnes mulle isegi Sabilesse kooli. Nad ootasid ja üritasid kolmandat meest umbes kolm kuud kinni püüda.
Nad lammutasid meie maja täielikult ja lükkasid isegi kõik mesitarud ümber. Tšekaa tegi kõik meie ja onu Alfredi fotod ning andis kohalikule kolhoosile, tuntud kui Kolhoos, käsu kõik meie asjad ära viia. Mind aitasid mitmed Sabile õpetajad. See oli kohutav aeg.
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
