Maantee küla väeosa tingimused
Maantee küla väeosa asus isegi Kuressaarest vaadatuna peaaegu maailma lõpus.
Olmetingimused olid seal äärmiselt kesised. Sõdurid elasid ennesõjaaegsetes kasarmutes, ohvitserid ahiküttega barakkides. Nädala kaupa oldi lahingvalves, vahetades valvet Piiri ja Kallemäe baasidega. Raketikütus oli mürgine, juhtimiskabiinis palav. Lokaator näitas umbes 500 km kaugusele.
Saarte Hääl 31.10.2015
Seotud objektid
Maantee küla sõjaväelinnak
Maantee küla sõjaväelinnak asub Saaremaal mõne kilomeetri kaugusel Sõrve Militaarmuuseumist vana maantee ääres mõlemal pool teed.
Maantee küla kasarmuid hakati ehitama baaside lepingu sõlmimise järel 1940. aasta aprillis. Töid teostas kohalik firma A. ja M. Edenberg. Kompleksi kuulusid kaks kasarmut, kummaski 350 magamiskohta, söökla, leivatööstus, saun-pesumaja, klubi, velskripunkt ja jääkelder. Siia majutati rannakaitsepatarei nr 315 meeskonnad. Ehitiste alla jäid mitmed talud, mille elanikud pidid välja kolima. Sõja järel baseerusid kasarmutes ümbruskonda ehitatud rannakaitsepatareide meeskonnad. Külma sõja ajal võeti kasarmud taas kasutusele. Seekord raketiväelaste poolt. 1960. aasta juulis asus sinna S-75 tüüpi rakettidega varustatud divisjon nr 74907. Alustati kasarmute lähedusse raketihoidla Granit ehitamist. Teises kasarmus paiknes üksik raadiolokatsioonirood. 1972. aastal paigutati hoidlasse Granit kolm tuumalõhkepeaga õhutõrjeraketti. 1991. aasta jaanuaris raketiväeosa “koondati”. Raadiolokatsiooniväeosa lahkus Maantee külast 1992. aastal.
Nüüdseks on hooned lagunenud ja ohtlikud. Raketihoidla on kaotanud rauduksed. Kõigest hoolimata pakub antud kompleks huvi turistidele, kuid seal ringi liikudes tuleb olla ettevaatlik.
