Tartus tähistati 1919. aasta võitu Tähtvere väljadel

Kirjeldus 1919. a jaanuaris toimunud Tähtvere lahingust Eesti Vabadussõjas, mille käigus Eesti väed vabastasid Tartu Punaarmee käest.

Tähtvere pargis teeb vaenlane veel viimase katse Tartut enesele hoida ning saadab tulle vastsaabunud abiväe - läti punased kütid. Läti kütid, kui vanad maailmasõja lahingumehed, oskasid maastiku omadusi hästi ära kasutada. Iga kraav, iga põõsas, iga mätas, iga kivi sülitas tuld. Meie dessantide edasiliikumine toimus pikkamisi. Soomusrongidelt, mis olid teeparanduse tõttu maha jäänud, saadeti dessantidele abiks veel mehi kuulipildujate ja automaatpüssidega, kuid ka see ei aidanud palju. Lahing on kestnud juba üle tunni, kuid lätlased ei taandu. Neid toetab veel raudteejaamast nelja ja poole tolline kahur. Mitmed dessantmeestest on saanud juba haavata, nende hulgas ka leitnant Neps. Et olukorda kuidagi päästa, jooksid dessantmeestest Selter, Saar, Ringenberg, Sapur, Kivisaar jt vaenlase tule all vasakule, piirates sisse punaste küttide parema tiiva, avades küljelt tule vaenlase ahelike ja Tähtvere mõisa pihta. Selle tiibhaarde tõttu sattusid läti kütid segadusse ja võit hakkas silmnähtavalt kalduma deesantmeeste poole. Samal ajal avasid ligidale jõudnud soomusrongid mõisa pihta ägeda shrapnellitule. Edasi sõites avasid hävitava tule veel rongi kuulipildujad. See mõjus. Vaekauss oli langenud. Kiiresti tühjenes lahinguväli punastest.

Kasutatud allikad ja viited:

Postimees. 14. jaanuar 1944. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1944/01/14/13

Seotud objektid

Tähtvere lahingu mälestussammas

Mälestussammas asub Tartu linnas, Tähtvere pargis.

See on Vabadussõja monument, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal.

Aleksander Elleri kavandatud monument 14. jaanuaril 1919. a Eesti vägede poolt Läti punaste küttide vastu saavutatud võidu mälestuseks avati 3. juulil 1932. aastal.1940. aastal see lammutati, kuid 1942. aastal pandi tükkidest uuesti kokku. Pärast sõda hävitati monument Nõukogude võimu poolt lõplikult ja 1957. aastal püstitati selle asemele töölis- ja ametiühinguliikumise tegelase Hans Heidemanni büst. Enn Tarto ettepanekul taastatud monument avati oma endisel kohal 2. juulil 2006. aastal.