Cīrava lennuvälja lugu
Cīravase lennuväli – rajati Teise maailmasõja ajal, Nõukogude Liidu ajal kasutati seda DOSAAF-i lennuväljana, praegu kasutatakse seda põllumajanduslikel eesmärkidel ja vaba aja veetmiseks ning angaaris saab vaadata nõukogudeaegseid lennukeid.
Cīravase lennuväli (ICAO: EVIA) on sertifitseerimata lennuväli Cīravase kihelkonnas Aizpute vallas. See on ehitatud Durbe jõe kaldale, 2 km kaugusel Cīravase küla keskusest. Lennuväljal on kaks lennurada: 800 m pikk ja 20 m lai betoonlennurada ning paralleelne 800 m pikkune murukattega lennurada. Baaside lepingu tingimuste kohaselt alustas NSV Liidu sõjaväekontingent Cīravas sõjaväelennuvälja ehitamist 1939. aastal. Teise maailmasõja ajal kasutas lennuvälja Saksa Luftwaffe kuni 4.-5. maini 1945.
Pärast sõja lõppu kasutati seda DOSAAF-i lennuväljana, kus tegutses Juri Gagarini nimeline Kuramaa Lennuklubi, mille tegevus oli enamasti seotud purilennundusega.
Tänapäeval kasutab lennuvälja "Kurzemes Avioklubs" harrastuslendudeks mootorpurilennukitega ja langevarjuhüppetundide läbiviimiseks.
https://lv.wikipedia.org/wiki/C%C4%ABravas_lidlauks
Kurzemes Avioklubs – lennuväli, lennukid, purilennukid, lennud, lennuetendused, lennundus (airclub.lv)
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Vaiņode lennubaas
Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.
Rumbula õhuväebaas
Asub Riia kaguosas Rumbulas, Maskavas tänava ja Daugava jõe vahel.
Rumbulas asus Nõukogude armee õhuväebaas ja tsiviillennujaam Riia peamise lennujaama kõrval Spilves. Mõlemad lennujaamad eksisteerisid kuni Riia lennujaama avamiseni. Enne Teist maailmasõda ja Läti okupeerimist asus Rumbulas Läti armee lennuväerügemendi lennuväli.
Pärast Teist maailmasõda hakkas Nõukogude Liit tootma reaktiivmootoriga lennukeid, mis vajasid pikemaid ja sujuvamaid lennuradasid. Vanu lennuvälju laiendati ja ehitati uusi. Baltimaade muutuvad ilmastikuolud ja esimeste reaktiivlennukite lühike lennuaeg olid põhjuseks paljude varulennuväljade loomisele. Reaktiivlennukite müra tekitas Riia elanike seas rahulolematust, sest sõjaväelennuväli asus elamupiirkondadele liiga lähedal ja võis tekitada ohtlikke olukordi. 1973. aastal see suleti ja selle asemele ehitati Lielvārde lennuväli, kuhu viidi üle lahingulennukid. Vahetult enne sulgemist puhkes rahvusvaheline skandaal. Seal peksti läbi USA õhujõudude ohvitser, kes oli üks Moskva sõjaväeatašeedest. Väidetavalt ründas teda 14-20 lennujaama töötajat, kes kahtlustasid, et lennuvälja pildistatakse.
Täna saate külastada mahajäetud lennuvälja ala.
Lennujaam Spilve
Asub Riias Pārdaugavas Iļģuciemsi lähedal Spilve niitudel.
Spilve on sõjanduspärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud suurejoonelise Spilve lahingu ja Spilve lennuvälja poolest. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid Esimese maailmasõja ajal sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.
Esimese maailmasõja ajal kasutas Spilve niite Vene armee õhuvägi võitluses Saksa armee vastu. Läti loomisega sai lennuväljast riigi tähtsaim õhuväebaas ja pilootide väljaõppepolügoon. Lennuvälja varasemad nimed olid "Spilvese lennusadam" või "Riia lennusadam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni "Riia" lennujaama avamiseni 1975. aastal.
Võib-olla on Riia lähedal asuv Spilve lennuväli ja unistus tähtede poole püüdlemisest aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on Läti lennunduse algus aga palju vanem ja seda võib otsida Priekulest, kus Läti sepp Zviedris tegi kirikutornist omatehtud seadmega lennu.
Tänapäeval on Spilve lennuväli endiselt kasutusel. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk „Stalini impeeriumi“ stiili.
Allikad:
Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Zinātne, 2004.
Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Zinātne, 2003.
Tsiviillennundusameti ametlik veebisait. Saadaval aadressil: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].
Lennundusmuuseum SKY ZOO
Lennundusmuuseum SKY ZOO asub Tukumsi piirkonnas Smārde vallas Jūrmala lennujaama territooriumil, mis oli kunagi Tukumsi sõjaväelennuväli. Eksponeeritud on lennukid YAK-40, AN-2, SU22M4, PZL TS-11 Iskra ja helikopter MI-24. Lennuvälja ekskursioon tutvustab angaare, kaponiire ja tehnilisi seadmeid. Lennuvälja kasutasid nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude armee. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see üks tähtsamaid sõjaväelennuvälju Läti alal. Sinna paigutatud hävitajad olid mõeldud vaenlase laevade ründamiseks ja rannikukindlustuste pommitamiseks. Ööl vastu 9. novembrit 1975 saadi Tukumsi lennuväljal lahinguhäire: Nõukogude Liidu territoriaalvetes (Liivi lahes) oli vaenlase sõjalaev, mis tuli hävitada. Tukumsist tõusis õhku mitu lennukit. Siiski selgus, et tegemist oli Nõukogude mereväe sõjalaevaga Сторожевой (Kaitsja), millel toimus relvastatud mäss võimuloleva Nõukogude režiimi vastu. Kui lennukid sõjalaeva juurde jõudsid, oli lahing veel käimas. Hiljem sai mässu juhtinud Nõukogude mereväeohvitser Valeri Sablin haavata ja sellega mäss lõppes. Ta mõisteti kodumaa reetmise eest surma. See oli üks dramaatilisemaid sündmusi, mis näitas rahulolematust kehtiva režiimiga ja tähistas selle kokkuvarisemise lähenemist.
