Cīrava lennuvälja lugu
Cīrava lennuväli – loodud Teise maailmasõja ajal, nõukogude poolt kasutusel DOSAAF-i lennuväljana, praegu kasutusel põllumajanduslikel eesmärkidel ja huvireisidel, samuti angaaris eksponeeritud nõukogudeaegsed lennukid
Cīravase lennuväli (ICAO: EVIA) on sertifitseerimata lennuväli Aizpute rajooni Cīravase vallas. Ehitatud Durbesi jõe kaldale, 2 km kaugusel Cīrava küla keskusest. Lennuväljal on kaks lennurada: 800 m pikkune ja 20 m laiune betoonist lennurada ning sellega paralleelne 800 m pikkune murukattega lennurada. 1939. aastal alustas NSV Liidu vägede kontingent baasilepingu tingimuste kohaselt Cīravas sõjaväelennuvälja ehitamist. Teise maailmasõja ajal oli lennuväli kasutusel kuni 1945. aasta 4.-5. maikuus kasutas Saksa Luftwaffe.
Pärast sõja lõppu kasutati seda DOSAAF-i lennuväljana, kus tegutses Juri Gagarini nimeline Kurzeme lennuklubi, mille tegevus oli enamasti seotud purilennuga.
Tänapäeval kasutab lennuvälja "Kurzemes Avioklubs" mootorpurilennukitega harrastuslendudeks ja langevarjuhüppamiseks.
https://lv.wikipedia.org/wiki/C%C4%ABravas_lidlauks
Kurzeme Aviation Club – lennuväli, lennukid, purilennukid, lennud, lennuetendused, lennundus (airclub.lv)
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Vaiņode lennubaas
Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.
Rumbula lennubaas
See asub Riia kaguosas Rumbulas Maskavas tänava ja Daugava jõe vahel.
Rumbulas asus Nõukogude armee õhuväe lennuväebaas ja Riia peamise lennuvälja kõrval Spilves tsiviillennujaam. Mõlemad lennujaamad eksisteerisid kuni "Riia" lennujaama avamiseni. Enne Teist maailmasõda ja Läti okupeerimist asus Rumbulas Läti sõjaväe lennurügemendi lennuväli.
Pärast Teist maailmasõda hakati Nõukogude Liidus tootma reaktiivmootoriga lennukeid, mis nõudsid pikemaid ja sujuvamaid lennuradasid. Vanu lennuvälju laiendati ja uusi lennuvälju ehitati. Baltimaade muutlikud ilmastikuolud ja esimeste reaktiivlennukite lühike lennuaeg olid põhjuseks paljude reservlennuväljade rajamiseks. Reaktiivlennukite müra tekitas Riia elanikes rahulolematust, sest sõjaväelennuväli asus elurajoonidele liiga lähedal ja võib tekitada ohtlikke olukordi. 1973. aastal see suleti ja selle asemele ehitati Lielvārde lennuväli, kuhu viidi üle hävitajad. Vahetult enne sulgemist tekkis rahvusvaheline skandaal. Seal sai peksa USA õhuväe ohvitser, kes oli üks Moskva sõjaväeatašeedest. Väidetavalt ründasid teda 14 - 20 lennujaama töötajat, kes kahtlustasid, et lennujaama pildistatakse.
Täna näete mahajäetud lennuvälja piirkonda.
Lennujaam Spilve
Asub Riias, Pardaugavas, Spilve niitudel Ilguciemsi lähedal.
Spilve on sõjalise pärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud Spilve suurlahingu poolest. ja Spilve lennujaam. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid I maailmasõjas sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.
I maailmasõjas kasutati Spilve heinamaid Vene õhuväe vajadusteks võitluses Saksa armee vastu. Läti asutamisega sai lennuväljast rahvusliku lennuväe olulisim baas ja pilootide väljaõppe koht. Lennujaama varasemad nimed olid "Spilve lennujaam" või "Riia lennujaam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni Riia lennujaama avamiseni 1975. aastal.
Võimalik, et Riia lähistel asuv Spilve lennujaam ja unistus jõuda tähtede poole on aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on aga Läti lennunduse algus palju vanem ja seda võib leida Priekulest, kus lätlasest sepp Zviedris omavalmistatud aparaadiga kirikutornist lendu tegi.
Täna on Spilve lennujaam endiselt avatud. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk "Stalini impeeriumi" stiili.
Allikad:
Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Teadus, 2004.
Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Teadus, 2003.
Riigiameti "Tsiviillennunduse agentuur" ametlik veebisait. Kättesaadav: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].
Lennundusmuuseum SKY ZOO
Lennundusmuuseum SKY ZOO asub Tukumsi piirkonnas Smārde vallas Jūrmala lennujaama territooriumil, mis oli kunagi Tukumsi sõjaväelennuväli. Eksponeeritud on lennukid YAK-40, AN-2, SU22M4, PZL TS-11 Iskra ja helikopter MI-24. Lennuvälja ekskursioon tutvustab angaare, kaponiire ja tehnilisi seadmeid. Lennuvälja kasutasid nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude armee. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see üks tähtsamaid sõjaväelennuvälju Läti alal. Sinna paigutatud hävitajad olid mõeldud vaenlase laevade ründamiseks ja rannikukindlustuste pommitamiseks. Ööl vastu 9. novembrit 1975 saadi Tukumsi lennuväljal lahinguhäire: Nõukogude Liidu territoriaalvetes (Liivi lahes) oli vaenlase sõjalaev, mis tuli hävitada. Tukumsist tõusis õhku mitu lennukit. Siiski selgus, et tegemist oli Nõukogude mereväe sõjalaevaga Сторожевой (Kaitsja), millel toimus relvastatud mäss võimuloleva Nõukogude režiimi vastu. Kui lennukid sõjalaeva juurde jõudsid, oli lahing veel käimas. Hiljem sai mässu juhtinud Nõukogude mereväeohvitser Valeri Sablin haavata ja sellega mäss lõppes. Ta mõisteti kodumaa reetmise eest surma. See oli üks dramaatilisemaid sündmusi, mis näitas rahulolematust kehtiva režiimiga ja tähistas selle kokkuvarisemise lähenemist.