D. Breikšsi rahvuspartisanide rühmitusest
Mälestuspaik rajati Rauna kihelkonnas endiste „Daiņkalni“ ja „Graškalni“ majade kohale, mille punkrites varjas end aastatel 1950–1952 Dailonis Breikšise (hüüdnimi Edgars, 1911–1952) juhitud rahvuspartisanide rühm.
D. Breikšsi rahvuslik partisanide rühm loodi 1948. aastal ja kuni 1950. aastani elasid nad Gatarta kihelkonnas „Jaunvieslavėnis“ mõisniku Kārlis Lāčise juures. 1950. aastal reetis D. Breikšsi partisanide rühma tema enda vend Laimonis ja nad olid sunnitud kolima. Suved elasid nad metsades, talved aga veetsid Rauna kihelkonnas „Daiņkalnis“ metsnik Artūrs Pērkonsi (1907–1952) juures ja lähedalasuvates „Graškalnides“ majade alla ehitatud punkrites.
Dailonis Breikšsi rühma kuulusid Imants Lācis (hüüdnimi Andris), tema õed Dzidra Līvija, Mirdza Lilija ja Regīna ning Jānis Zariņš (hüüdnimi Janka, 1922-1952). 23. aprillil 1951 sündis “Daiņkalni” punkris Jānis Zariņšil ja Dzidra Lācel poeg Einārs. Arvestades, et elu punkris oli imikule ohtlik, andsid vanemad lapse hoolivatesse kätesse. Ta sattus Smiltene haiglasse ja adopteeriti.
1952. aasta kevadel avastati D. Breikšsi rahvuslik partisanide rühm lumme jäänud jalajälgede järgi. 16. aprillil 1952 piiras Tšekaa (Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee) sisse „Daiņkalnise“ ja „Graškalnise“ majad ning hävitas D. Breikšsi rühma. Lahingus kaotasid elu D. Breikšs ise, I. Lācis ja M. Lāce, J. Zariņš, D. Lāce ja metsnik A. Pērkons lasid end maha. Viieteistaastane Regīna Lāce lükati ellu jäämiseks ja juhtunust rääkimiseks punkriluugist välja. Ellu jäid ka metsniku naine Velta Dziļuma ja tema üheaastane poeg Turalds. Pärast punkrite hävitamist sõidutati tapetud partisanid lahtise autoga läbi Gatartsi ja Drusti.
Alates 2002. aastast on Daiņkalni mälestuspaika järk-järgult korrastatud, puudest ja põõsastest puhastatud. Igal aastal 16. aprillil toimuvad mälestusüritused Dailonis Breikšsi juhitud rahvuspartisanide mälestuseks. Ürituste korraldaja ja mälestuspaiga puhastamise initsiaator on endine külaelanik, Rahvuskaardi veteran, Kolme Tähe Ordu rüütel Jānis Lācis, kelle nõod hukkusid Daiņkalni punkris. 2003. ja 2004. aasta aprillis avati Daiņkalni ja Graškalni majade lähedale mälestusristid ja -tahvlid. 2016. aasta sügisel – 2017. aasta kevadel rekonstrueeriti kohalike Rauneni elanike abiga mälestuspaik arhitekt Z. Butānsi visandite järgi ning endise punkri asukoht kaevati välja ja tugevdati, seda saab vaadata ainult 16. aprillil – mälestusürituse ajal.
Regīna Lāce (Tīliba) lugu sündmustest teostes "Daiņkalni" ja "Graškalni" avaldati Sanita Reinsone'i 2015. aasta raamatus "Metsa tütred. 12 naist elust kodus, metsas, vanglas".
Reinsone, S. „Metsa tütred. 12 naist elust kodus, metsas, vanglas“. Riia: Dienas Grāmata, 2015.
http://edruva.lv/te-cinijas-par-latviju/
http://edruva.lv/notikumi-atklaj-patieso-vesturi/
https://www.tvnet.lv/6214360/nacionalo-partizanu-pieminas-vieta-bralis-satiek-masu
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Dailonis Breikšise juhitud rahvuspartisanide mälestuspaik "Daiņkalni"
Asub Rauna vallas Rauna piirkonnas Daiņkalnis (Mežviju majade lähedal Smiltene piirkonnas Branti vallas).
Mälestuspaigale pääseb ligi ainult üks kord aastas – 16. aprillil! Tee viib läbi eramaa.
Mälestuspaik rajati Rauna kihelkonnas endiste „Daiņkalni“ ja „Graškalni“ majade kohale, mille alluvuses varjas end aastatel 1950–1952 punkrites Dailonis Breikšsi (hüüdnimi Edgars, 1911–1952) juhitud rahvuspartisanide rühm. D. Breikšsi rahvuspartisanide rühm loodi 1948. aastal ja kuni 1950. aastani elasid nad Gatarta kihelkonnas „Jaunvieslavēnis“ koos oma mõisniku Kārlis Lāčisega. 1950. aastal reetis D. Breikšsi partisanide rühma tema enda vend Laimonis ja nad olid sunnitud kolima. Suved elasid nad metsades, talved aga veetsid Rauna kihelkonnas „Daiņkalnis“ metsnik Artūrs Pērkonsi (1907–1952) juures ja lähedalasuvate „Graškalni“ majade alla ehitatud punkrites.
Alates 2002. aastast on Daiņkalni mälestuspaika järk-järgult täiustatud. Igal aastal 16. aprillil toimuvad mälestusüritused Dailonis Breikšsi juhitud rahvuspartisanide mälestuseks. 2003. ja 2004. aasta aprillis avati Daiņkalni ja Graškalni majade lähedale mälestusristid ja -tahvlid. 2016. aasta sügisel – 2017. aasta kevadel rekonstrueeriti mälestuspaik kohalike Raunė elanike abiga arhitekt Z. Butānsi visandite järgi ning endise punkri asukoht kaevati välja ja tugevdati.
Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas
Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.
Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.
