Kurmaičiai sild: sõjavaimude paik
Mažeikiai rajoonis Kurmaičiais asuv Venta jõe ületav raudteesild, mis ehitati aastatel 1904–1905, sai sõja ajal mitte ainult strateegiliselt oluliseks objektiks, vaid ka kohaks, mille kohta levivad salapärased lood sõdurite kummitustest ja seletamatutest nähtustest.
Vana sild, mille jäänuseid on näha kümme aastat tagasi ehitatud uue silla all, annab tunnistust ägedast vaenutegevusest – müürid on kuulidest läbi surutud, neljakorruselised tornid kuulipildujapesadega on alles. „Mul pole sõnu, et kirjeldada, mis seal õhtul enne südaööd toimus. Aknast nägime mingit kujutist, mida oli raske näha. Siis viskas keegi mind kiviga... Tundus, nagu miski kägistaks mind. Hakkasin õhku ahmima, pisarad hakkasid voolama,“ ütleb üks pealtnägijatest. Teine külastaja meenutab: „Kuulsin, nagu ka mu sõbrad enda ümber, hirmu, kui nägime sõdureid varjude kombel marssimas. Ma ei saa siiani aru, mis seal juhtus, aga see tundus väga reaalne.“ Piirkonda, mida nüüd nimetatakse „Kummituste oruks“, seostatakse Teise maailmasõja tapatalgute ja piinamistega. „Ma ei usu tegelikult müütidesse, aga ma usun, et ma ei tunne end seal mugavalt. Seal jalutades võib leida okstest või pulkadest tehtud riste. Räägitakse, et nii kaitsesid inimesed end kummituste eest,“ ütleb kohalik elanik.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Kurmaičiais asuvate raudteesilla konstruktsioonide komplekt
Kurmaičiais (Mažeikiai lähedal) asub Venta jõe kohal raudteesild. See kahe müüritise vaatetorniga metallsild on aastaid seisnud mahajäetuna. Liiklus on korraldatud vana silla kõrvale ehitatud uue silla kaudu. Esimene puitsild üle Venta jõe ehitati aastatel 1871–1873 Tsaari-Venemaa jaoks oluliste kaupade vedamiseks. Aastatel 1904–1905 asendati sild tugevama puitsillaga, mis õhiti 1915. aastal (Esimese maailmasõja ajal). 1918. aastal ehitati sild uuesti metallkonstruktsioonina. Uuest sillast sai oma aja üks pikimaid ja laiemaid ühe rööpapaariga sildu, mille pikkus oli 70 meetrit. Oma strateegilise tähtsuse tõttu oli sild Teise maailmasõja ajal tugevalt valvatud. Jõe mõlemal kaldal seisavad kuulijälgedega kivist vaatetornid, mis annavad tunnistust kunagi toimunud tulevahetusest. 1941. aastal tulistasid Saksa sõdurid silla läheduses väidetavalt umbes 4000 inimest. Silda valvati hoolikalt ka teise Nõukogude okupatsiooni ajal. Tänapäeval kasutusel olev sild ehitati esimese õhitud silla varemetele. Nüüd saab ühes kohas näha sillakonstruktsioone koguni kolmest erinevast perioodist.
