Kurzeme ja Zemgale põgenike mälestuspaigad ja matused Cēsises
Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. inimesed. 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti 1596 tuhat inimest. inimesed. See tähendab, et selle aja jooksul oli Läti elanike arv vähenenud 956 tuhande võrra. inimest ehk 37,5%.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku põgenes oma kodumaalt lõputu vooluga. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.
1914. aastal asutati Cēsises “Läti abistamiskomitee Cēsise linna ja selle lähiümbruse heaks”, mis omakorda jagunes allkomiteedeks: pagulaste registreerimine, haiglad, lasteaed, toitlustus, kingade valmistamine jne. asus elama Cēsisesse.
1915. aasta augustist kuni 2018. aasta maini tegutses Cēsises Esimene pagulashaigla, kus raviti 2130 patsienti. 24. augustil 1915 avati Cēsises, Jaunā (praegu Piebalgas) tänav 6 50-kohaline pagulashaigla ja nakkushaiguste polikliinik, Dr. med. E. Akermanise (1878-1954) juhtimisel. Tema abikaasa arst V. Treigute-Akermane (1883-1970) juhtis teist Cēsises avatud põgenikehaigla ja polikliinikut. 1916. aasta aprillis esindas Läti arste ka dr. med. E. Akermanis Cēsisest. Balti põgenike varustuskomitee tuletas Cēsise Avīzele tehtud avalduses Cēsisele meelde, et "eriti nakkavate haigustega patsiendid võetakse koheselt põgenikehaiglatesse".
Vanemõde Eba Krēmane (1875–1942) on tolleaegsetes mälestustes märgitud enesesalgamise ja halastuse sümbolina. Pastor prof. Voldemārs Maldoņš (1870-1941) juhtimisel.
Vaatamata jõupingutustele suri ainuüksi epideemiates umbes 700 põgenikku. Nad on maetud Leja ja Bērzaine kalmistule.
17. veebruaril 1933 kogunes Riias pagulaskomitee, kes otsustas "tegutseda Cēsise linna koguduse üksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada põgenikekalmistuid, samuti püstitada mälestusmärke Cēsises ja seda ümbritsevatel kalmistutel".
1935. aasta maikuuks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 sõlmiti skulptor Kārlis Jansonsiga (1896-1986) leping monumentide ehitamiseks Leja ja Bērzaine kalmistutele. Mõlemad monumendid avati 14. juunil 1936 ja need läksid maksma 4600 latti.
Alumisel kalmistul, väljaku aluse kohal kõrgub jämedalt graniidist stele, mille ülemises osas on pronksist rist. Selle all on pronksist sõnum:
JÄTA MEELDE
SEE ON RAHU JUMAL
LASKMINE
96 KURZEMES
JA ZEMGALES
PAGULASED
1915-1918
Bērzaine kalmistul viivad graniidist astmed üles mäkke, kus kaheastmelise aluse kohale kõrgub torn. Siledalt töödeldud graniitpinnal on pronksrist, mille all pronkstähtedega sõnad:
JÄTA MEELDE SIIN
JUMAL RAHUGA
472 KURZEME JA
ZEMGALE PAGULASED
1915-1918
Põgenike ja sõjavangide tagasitoomine algas juba 1919. aastal ehk kohe pärast uue Läti riigi loomist. Massiline reemigratsioon toimus aga aastatel 1920-1921. aastal, mil naasis ligi 200 tuhat inimest. Koju käidi ka aastatel 1922–1927, kuid tagasipöördujate arv jäi järjest väiksemaks.
S.Upīte, P.Pukite, I maailmasõja ja vabadusvõitluse mälestuspaigad Cesise rajoonis, Cesise Muuseumiühing, 1989
https://www.literatura.lv/lv/person/Voldemars-Maldonis/873554
http://www.muzejs.cesis.lv/lv/jubilaru-pietura-cesis/
http://edruva.lv/piemineklis-berzaines-kapos/
https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/siis-dienas-aciim/latviesu-begli-krievija-pirma-pasaules-kara-laika.a55907/
https://www.vestnesis.lv/ta/id/31751
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Monument Esimese maailmasõja Kurzeme ja Zemgale põgenikele
Asub Bērzaine kalmistul
Kurzeme ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike monument.
17. veebruaril 1933 kogunes Riias pagulaskomitee, kes otsustas "töötada Cēsise linnakoguduse üksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada põgenike haudu, samuti püstitada mälestusmärke Cēsise ja linna kalmistutele. ümbritsev ala".
1935. aasta maiks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 leppis ta skulptor Kārli Jansonsiga kokku monumentide ehitamises Leja ja Bērzaine kalmistule. Mõlemad monumendid avati 14. juunil 1936 ja need läksid maksma 4600 latti.
Bērzaine kalmistu graniittrepid viivad künkale, kus kaheastmelise aluse kohale kõrgub stele. Siledal graniitpinnal paistab pronksrist, mille all pronkstähtedega sõnad:
MINI SIIN
PUHAKS JUMALA RAHUS
472 KURZEMES JA
ZEMGALE PAGULASED
1915-1918
Monument Esimese maailmasõja põgenikele Kuramaas ja Zemgales Leja kalmistul
See asub Cēsise linna alumisel kalmistul.
Kurzeme ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike monument.
Alumisel kalmistul kõrgub neljatahulise aluse kohale krobeliselt tahutud graniidist stele, mille ülemises osas on pronksrist. Selle all on pronkstähtedega sõnum:
JÄTA MEELDE
JUMAL OLGU RAHU
SILITAMINE
96 KURZEEMIST
JA ZEMGALES
PAGULASED
1915-1918
17. veebruaril 1933 kogunes Riias pagulaskomitee, kes otsustas "töötada Cēsise linnakoguduse üksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada põgenike haudu, samuti püstitada mälestusmärke Cēsise ja linna kalmistutele. ümbritsev ala".
1935. aasta maiks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 leppis ta skulptor Kārli Jansonsiga kokku monumentide ehitamises Leja ja Bērzaine kalmistule. Mõlemad monumendid avati 14. juunil 1936 ja need läksid maksma 4600 latti.
