pagulased I Maailmasõda, II Maailmasõda
Esimese maailmasõja põgenikud
aprilli pagulased
Esimene sakslaste rünnak piirkonnale oli suunatud Leedule, jõudes Šiauliaini. See põhjustas Kaunase kubermangu leedulaste ja juutide põgenemise Zemgale poole. 17. aprillil 1915 jõudsid esimesed põgenikud Bauska lähistele. Esimesed pagulased saabusid Jelgava kaudu Riiga 18. aprillil. Linn pakkus pagulastele mõned sisenemispunktid ja avas kaks söögikohta. Peamised mured võtsid enda kanda juudi ja läti organisatsioonid. 19. aprillil avati Läti Seltsi majas toitlustuspunkt, mis toidab iga päev umbes 1000 inimest. Läti kooli ja õpilaskorporatsiooni Talavija ja Selonija ruumidesse rajati põgenike varjupaigad. Liepajast põgenemine algas 21. aprillil Kurzeme sees. Liepāja ja Aizpute rajoonist pärit pagulased asusid esialgu elama Valtaiķi, Laida ja Skrunda metsadesse, lootes peatsele Venemaa sõjalisele edule, mis võimaldab neil koju naasta. 25. aprillil vallutasid sakslased Kuldiga ja ründasid edasi Aizputet, mistõttu osa Kuramaa põgenikke saadeti mujalt Venemaalt tagasi ja naasis koju.
juuli pagulased
Suvel algas kiiresti Saksa Kurzeme pealetung ja juunis põgenes Vene armee Kuramaalt uuesti. Kuberner ja võimud olid Jelgavast lahkunud juba juuni lõpus. Sõdurid süütasid paljudes kohtades põlluvilju ja maju, ajasid minema kariloomi ja sundisid elanikkonda põgenema. Põgenikele anti käsk suunduda itta. 2. juulil algas suur pagulasliikumine Pampali, Ezera, Auce, Talsi, Kandava, Tukumsi ja Dobele piirkonnast. 5. juulil hakkasid suured põgenikevood voolama läbi Bauska, kus asusid sillad üle jõgede ning teed, mis viisid Koknesesse ja Daugavpilsi. Teine suur kolonn suundus Riia poole. Põgenike koguarv võis sel ajal olla 300-400 000, tuues endaga kaasa miljoneid veiseid, sigu ja lambaid. Jaunjelgavas tekkis 20 pagulasest pikk järjekord. Algas toidu- ja veepuudus. Osa põgenikke jäi Vidzeme kubermangu. Suurem osa põgenikest suundus Venemaale Vidzeme ja Latgale kaudu. Venemaa lätlasi peeti sageli sakslasteks. Põgenikke ei lubatud linnadesse elama asuda, vaid saadeti edasi Sise-Venemaale ja Siberisse. Hiljem loodi siia Siberi ja Uurali Lätlaste Rahvusnõukogu, mis esindas umbes 200 000 lätlast. Osa neist olid juba tsaarivalitsuse ajal Siberisse elama asunud asukad, kes siin maad jagas.
Rohkem teabeallikaid
http://pedas.lapamuzejs.lv/?page_id=1180 (vaadatud 4. novembril 2021)
https://en.wikipedia.org/wiki/First_World War_Latvia
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Mälestuskivi "Pagulaste tee"
Daugamale vald, Kalniņi. Ķekava - Jaunjelgava teel (P85) vasakul.
I maailmasõja ajal viis nn pagulastee läbi Daugamale. 1915. aastal, kui Saksa väed sisenesid, läksid Kuramaa ja Zemgale põgenikud üle Daugava Riiga, Vidzemesse ja Venemaale. Läti maal hõlmas pagulasliikumine sadu tuhandeid inimesi. Kokku läks pagulastena vähemalt 850 000 Läti elanikku. Täpne põgenike arv pole teada, kuna suurt põgenike hulka ei loetud. Pagulased ei läinud ainult Vidzemesse ja Latgalisse, vaid suur osa rändas edasi Venemaale, peamiselt selle suurlinnadesse. Teel kaotasid nad tavaliselt kõik oma kariloomad, sealhulgas kariloomad, kes surid teel või osteti sõjaväe poolt tühise raha eest ära.
1991. aastal teed tähistab Kultuurifondi poolt laotud skulptor Vilniuse Titani kivi. Sellel on kiri "Pagulaste tee" ja kivil on justkui kodust eemale viivad väikeste paljaste jalgade jäljed.
Monument Esimese maailmasõja Kurzeme ja Zemgale põgenikele
Asub Bērzaine kalmistul
Kurzeme ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike monument.
17. veebruaril 1933 kogunes Riias pagulaskomitee, kes otsustas "töötada Cēsise linnakoguduse üksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada põgenike haudu, samuti püstitada mälestusmärke Cēsise ja linna kalmistutele. ümbritsev ala".
1935. aasta maiks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 leppis ta skulptor Kārli Jansonsiga kokku monumentide ehitamises Leja ja Bērzaine kalmistule. Mõlemad monumendid avati 14. juunil 1936 ja need läksid maksma 4600 latti.
Bērzaine kalmistu graniittrepid viivad künkale, kus kaheastmelise aluse kohale kõrgub stele. Siledal graniitpinnal paistab pronksrist, mille all pronkstähtedega sõnad:
MINI SIIN
PUHAKS JUMALA RAHUS
472 KURZEMES JA
ZEMGALE PAGULASED
1915-1918
Monument Esimese maailmasõja põgenikele Kuramaas ja Zemgales Leja kalmistul
See asub Cēsise linna alumisel kalmistul.
Kurzeme ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike monument.
Alumisel kalmistul kõrgub neljatahulise aluse kohale krobeliselt tahutud graniidist stele, mille ülemises osas on pronksrist. Selle all on pronkstähtedega sõnum:
JÄTA MEELDE
JUMAL OLGU RAHU
SILITAMINE
96 KURZEEMIST
JA ZEMGALES
PAGULASED
1915-1918
17. veebruaril 1933 kogunes Riias pagulaskomitee, kes otsustas "töötada Cēsise linnakoguduse üksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada põgenike haudu, samuti püstitada mälestusmärke Cēsise ja linna kalmistutele. ümbritsev ala".
1935. aasta maiks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 leppis ta skulptor Kārli Jansonsiga kokku monumentide ehitamises Leja ja Bērzaine kalmistule. Mõlemad monumendid avati 14. juunil 1936 ja need läksid maksma 4600 latti.
Seotud lood
Kurzeme ja Zemgale põgenike mälestuspaigad ja matused Cēsises
Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. inimesed. 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti 1596 tuhat inimest. inimesed. See tähendab, et selle aja jooksul oli Läti elanike arv vähenenud 956 tuhande võrra. inimest ehk 37,5%.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku põgenes oma kodumaalt lõputu vooluga. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.
Adolf Ersi raamatust "Vidzeme vabadusvõitlustes" pagulaste elust Valkas
Pagulaste ajast oli Valka nõus täitma teistest Vidzeme linnadest olulisemat rolli, sest siin asus poliitiliselt aktiivne ajaleht Līdums, kus vermiti Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ja ka seetõttu, et seal oli ristmik, kust väljusid teed kolm Läti poolel: Riiast, Alūksnest, Mozekilest, aga ka Eestist ja Venemaalt, oli tal side pagulastega kõikjal – Tartus, Pliskas, Moskvas ja Peterburis. Siin oli suur pagulaskeskus.