Kuramaa ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike mälestusmärk
Mälestusmärk
89
Asub Bērzaine'i kalmistul
Kuramaa ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike mälestusmärk.
17. veebruaril 1933 kohtus Riias pagulaskomitee, mis otsustas „tegutseda Cēsise linnakoguduse allüksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada pagulashauapaiku ning püstitada mälestusmärke Cēsise ja selle ümbruse kalmistutele“.
1935. aasta maiks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 saavutati skulptor Kārlis Jansonsiga kokkulepe monumentide püstitamiseks Leja ja Bērzaine kalmistutele. Mõlemad monumendi avati 14. juunil 1936 ja need maksid 4600 latti.
Bērzaine'i kalmistul viivad graniidist trepid künkale, kus kaheastmelise aluse kohal kõrgub steel. Siledal graniidist pinnal on pronksist rist, mille all on pronksist tähtedega kirjutatud sõnad:
MAINI SIIN
PUHKA JUMALA RAHU
472 COURZIE JA
Zemgalest pärit põgenikud
1915–1918
Kasutatud allikad ja viited:
S.Upīte, P.Puķite, I maailmasõja ja vabadusvõitluse mälestuspaigad Cēsise rajoonis, Cēsise muuseumiühing, 1989
Seotud teemad
Seotud lood
Kurzeme ja Zemgale põgenike mälestuspaigad ja matused Cēsises
Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. 1920. aasta rahvaloenduse andmetel oli seal 1596 tuhat inimest. See tähendab, et selle aja jooksul vähenes Läti rahvaarv 956 tuhande inimese ehk 37,5% võrra.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kuramaa ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku lahkus lõputus voolus oma sünnipaikadest. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.