Kuramaa ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenike mälestusmärk Leja kalmistul
Mälestusmärk
89
Asub Cēsise alumisel kalmistul.
Kuramaa ja Zemgale Esimese maailmasõja põgenikele pühendatud monument on külastamist väärt.
Alumisel kalmistul kõrgub kandilise aluse kohal jämedalt tahutud graniidist steela, mille ülaosas on pronksist rist. Selle all on pronksist tähtedega sõnum:
MAINIMINE
SIIN JUMALA RAHU
AJAL
96 COURZIE
JA ZEMGALE
PAGUNID
1915–1918
17. veebruaril 1933 kohtus Riias pagulaskomitee, mis otsustas „tegutseda Cēsise linnakoguduse allüksusena eesmärgiga koguda ja kaunistada pagulashauapaiku ning püstitada mälestusmärke Cēsise ja selle ümbruse kalmistutele“.
1935. aasta maiks oli annetatud 6883,20 latti.
11. veebruaril 1936 saavutati skulptor Kārlis Jansonsiga kokkulepe monumentide püstitamiseks Leja ja Bērzaine kalmistutele. Mõlemad monumendi avati 14. juunil 1936 ja need maksid 4600 latti.
Kasutatud allikad ja viited:
S.Upīte, P.Puķite, I maailmasõja ja vabadusvõitluse mälestuspaigad Cēsise rajoonis, Cēsise muuseumiühing, 1989
Seotud teemad
Seotud lood
Kurzeme ja Zemgale põgenike mälestuspaigad ja matused Cēsises
Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. 1920. aasta rahvaloenduse andmetel oli seal 1596 tuhat inimest. See tähendab, et selle aja jooksul vähenes Läti rahvaarv 956 tuhande inimese ehk 37,5% võrra.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kuramaa ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku lahkus lõputus voolus oma sünnipaikadest. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.