Mees, kes päästis tagakiusatud
Bronius Gotautas, keda rahvasuus tunti Broliukina, riskis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda oma eluga, et päästa tagakiusatud inimesi – nii juute, leedu natsionaliste kui ka Vene sõdureid.
„See mees andis üle võltsitud passe, mille preestrid juutidele valmistasid. Ta oli kirjaoskamatu, seega kandis ta meeste passe ühes ja naiste omasid teises taskus ning inimesed pidid neid ise lugema, leidma nende perekonnanime,“ – räägib Kama Ginkas ebatavalisest päästjast. Broliuki missioon ei piirdunud ühe grupiga – „Kui 1940. aastatel tuli Nõukogude armee, peitis ta niinimetatud Leedu natsionaliste. Kui sakslased tulid – juute ja Vene sõdureid.“ Pärast sõda sattus ta Saksamaale ja umbes 1950. aastal üritas ta Leetu naasta: „Broliuk palus abi kodumaale naasmisel. Mehel polnud aimugi, milline elu siin on,“ – meenutab jutustaja dramaatilist olukorda, kui isa ei saanud Broliuki kirjale vastata, päästes sellega võib-olla oma elu.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Õiglaste väljak rahvaste seas (monument)
22. oktoobril 2021 avati Šiauliais Ežero ja Vilniuse tänava ristmikul Rahvaste Seas Õiglaste väljak (monument). See on Leedu esimene Rahvaste Seas Õiglastele pühendatud monument. Monumendi lõi Šiauliais sündinud disainer Adas Toleikis ja monumendi idee algatas Šiauliai maakonna juudi kogukonna esimees Sania Kerbelis.
Monumendile „Jungtis“ on graveeritud Šiauliai maakonna „Õiglaste Rahvaste Seas“ perekonnanimed, mälestades sellega 148 juudi päästjat, samas kui kunstilised aktsendid tähistavad Šiauliai geto väravaid. Šiauliais oli kaks geto: nn Kaukazo kvartalis ja Ežero-Trakų tänava kvartalis. Esimesse saadeti füüsiliselt tugevad ja töövõimelised inimesed ning teise spetsialistid (arstid, mehaanikud jne). Šiauliai geto loodi 1941. aasta suvel Šiauliai komandandi käsul ja likvideeriti 1944. aastal Natsi-Saksamaa vägede taandumisel. Ülejäänud juudid viidi Stutthofi ja Dachau koonduslaagritesse. Getodes vangistati üle 5950 juudi. Sõdadevahelisel perioodil elas Šiauliais umbes 6500–8000 juudi, kellest mõned lahkusid vabatahtlikult Mandri-Venemaale. Pärast holokausti oli alles vaid umbes 350–500 juuti.
