Vajadusel võitleme: Radviliškise lahing bermontlastega 1919. aastal.

21.–22. novembril 1919 toimusid Radviliškise linnas saatuslikud lahingud Leedu armee ja bermontlaste – Vene sõjavangide ja Saksa vabatahtlike ühendväe – vahel, mis lõppesid olulise Leedu võiduga.

Nagu kirjutab Vytautas Suure sõjamuuseumi muuseumikuraator Povilas Barštaitis, hakkasid 1919. aasta suve lõpus, niipea kui bolševikud Zarasaist välja aeti, Leedu lääneosas kogunema uue ohu pilved. Pavel Bermont-Avalovi juhitud bermontistid, kuigi nad väitsid end võitlevat bolševike vastu, püüdsid tegelikkuses taastada Vene impeeriumi, kus Leedu oleks vaid üks kubermangudest.

Pärast Radviliškise raudteejaama vallutamist lõikasid bermontlased läbi elutähtsa ühenduslüli pealinna Kaunase ja bolševike rindel tegutseva Leedu armee vahel. 600–800-meheline vaenlase garnison kindlustas end linna telliskivihoonetesse, kalmistule ja tuulikusse.

Võitluses osalenud pealik Antanas Šukys kirjeldas vaenlast järgmiselt: "Lõppkokkuvõttes pole meile vahet, kes nad on. Me teadsime väga hästi, et nad on Leedu vaenlased ja et vajadusel peame nendega võitlema."

Kuigi leedulaste rünnak esimesel päeval ebaõnnestus, vallutasid nad teisel päeval, olles kogunud suurema ja kogenuma väe, Radviliškise. Bermontlased põgenesid, jättes maha suure hulga sõjasaaki. Alles Antandi sõjalise kontrollkomisjoni juhi Henri Albert Niseli sekkumine peatas leedulaste edasise rünnaku.

Loo jutustaja: Antanas Šukys (kautynių dalyvis, viršila); Loo ülestähendaja: Povilas Barštaitis

Seotud objektid

Radviliškise tuulik

Radviliškise linna äärelinnas Vaiduliai külas seisab kaheksanurkne neljakorruseline puidust veski.

Radviliškise tuulik ehitati 19. sajandi lõpus ja restaureeriti aastatel 1984–1985. Räägitakse, et 22. novembril 1919 toimus veski lähedal Leedu Vabatahtlike Armee kuulus lahing Bermontinkadega – provokatiivse Vene sõjaväeüksusega. Kui Bermontinkad vallutasid Radviliškise – olulise raudteesõlme, sattus Leedu iseseisvus ohtu. Radviliškise tagasivallutamise ülesandeks anti 2. Algirdase rügemendile, mida juhtis kolonelleitnant V. Grigaliūnas-Glovakkis.

Lahingus hukkus umbes 30 Leedu sõdurit, kuid võitlus lõppes leedulaste võiduga. Võitluses osalenud vabatahtlike sõnul läks kogu kompanii bermontlaste poolt hõivatud veskit ründama, vintpüssiga relvastatud ülem ründas alati esimesena ja teised järgisid tema eeskuju, nii et veski vallutati ja järgmisel õhtul õnnestus neil Radviliškis üle võtta.

Bermontlaste vastase lahingu 70. aastapäeva tähistamiseks püstitati 1989. aastal kabelipost ja istutati veski lähedale 70 tamme. Tammesalu täiendati 2019. aastal lahingu 100. aastapäeva tähistamiseks.

Kuigi on versioone, et lahing ise võis toimuda veidi kaugemal, mõnes teises veskis, sai lahingu sümboliks just Radviliškise tuulik. Lahingu ajaloolisi rekonstruktsioone on Radviliškise tuulikus korraldatud mitu korda, aastatel 2010 ja 2014. Lahingu taastasid Leedu, Eesti, Läti ja Poola sõjaajaloo klubide renaakerid.