Radviliskise lahing 1919. aastal I Vabadussõjad

21.–22. novembril 1919 toimusid Leedu armee tähtsaimad ja edukaimad lahingud Bermonti üksuste vastu, mis olid alates 1919. aasta juulist Šiauliai–Radviliškise–Joniškise piirkonnas kindlustanud positsioone.

Radviliškise lahing algas 21. novembril 1919 kell 3 hommikul. Tulevase kindrali Kazys Ladyga juhitud Leedu väed hakkasid Šiauliai linna põhjast ja lõunast piirama ning samal ajal ründas 2. jalaväerügemendi 1. pataljon Radviliškise linna. Bermonti väed olid mõlemas linnas kindlustanud oma positsioonid. 2. jalaväerügemendi sõduritel õnnestus Radviliškise linna sisse murda ja kalmistu hõivata, kuid kuna abiväed ei saabunud õigeaegselt, olid nad sunnitud taanduma positsioonidele, mida nad enne rünnakut hoidsid. Umbes kell 9 hommikul algas rünnak uuesti, kuid Bermonti vägede tugeva vastupanu tõttu ebaõnnestus see taas. Järgmisel päeval liitusid ründajatega 1. jalaväerügemendi sõdurid ja 22. novembril 1919 kell 7 hommikul alustasid nad Radviliškise rünnakut, kuid ka see kulges raskustega. Rünnaku alguses said bermontlased suurtükipatarei tule alla, 7. kompanii tungis linna, kuid kui abivägesid ei saabunud, sunniti see taanduma. Läänest Radviliškisele lähenev 3. kompanii peatati. Lõpuks hõivas 2. jalaväerügemendi 1. pataljon Radviliškise mõisa ning 22. novembri 1919. aasta õhtul tungisid Radviliškisse 3., 7. ja 9. kompanii, kes lõpuks linna hõivasid.

Olles kaotanud lahingud ja kaotanud Radviliškise, taandusid bermontlased Šiauliai poole. Leedu sai suure hulga sõjasaaki, mis viidi erirongiga Kaunasesse. 22. novembril 1919 nõudis Antandi sõjalise kontrollkomisjoni esimees kindral H. Niessel pealetungi peatamist ja endistele positsioonidele taandumist. Kuna Leedu valitsuselt toetust ei saadud, käskis K. Ladyga järgmisel päeval taanduda. Radviliškise lahingu võit kiirendas aga bermontlaste lahkumist Leedust.