Jānis Zikmanis Lāčplēsise sõjaordu kangelastegu

„9. jaanuaril 1920, pärast Viļaka linna vallutamist, anti 6. kompanii ülemale leitnant Janis Zikmanisele käsk: Rügemendi kiire edasitungi tagamiseks itta vaenlase rünnakute eest Cūkine külast, kus asus Nõukogude 2. Petrogradi laskurrügement, pidi 6. kompanii vaenlase nimetatud külast ühe kuulipildujaga välja lööma.“

"Leitnant Zikmanis võttis oma kompanii luuremeeste oskusliku tegevuse abil vaenlase luurajad vangi, misjärel, paigutades oma 65 sõdurit kelkudele, manööverdas ta osavalt kirdest tugeva vaenlase tule all ümber Cūkinesi küla, vallutades küla ebatavaliselt kiire tempoga ning vallutades ühe kuulipilduja ja 75 vintpüssiga kogu vaenlase kompanii (umbes 75 laskurit), külvates vaenlase vägedes paanikat. Selle abil täitis ta talle antud ülesande suurepäraselt ja tagas rügemendi edasise edu."

Jānis Zikmanise elulugu

Sündis 16. mail 1891 Vidzemē, lõpetas Pihkva Põllumajanduskooli.

Liitus Vene keisriarmeega 9. septembril 1915, määrati 96. Simbirski reservjalaväerügemendi koosseisu. Alates 1. maist 1916 suunati Moskva Aleksandri sõjakooli.

Ta lõpetas kooli 1. oktoobril 1916, sai lipniku (leitnandi) auastme ja viidi üle 10. Siberi laskurrügementi, kus ta juhtis alates 4. märtsist 1917 kompaniid. Ta pidas erinevaid ametikohti kuni 17. veebruarini 1918, mil ta tegevteenistusest erru saadeti.

Kutsuti Läti armeesse 24. juunil 1919 ja määrati 9. Rēzekne jalaväerügementi. 9. septembril 1919 viidi üle 8. Daugavpilsi jalaväerügementi 6. kompanii ülemaks.

Pärast Vabadussõda jätkas ta teenistust Läti armees, saavutades kolonelleitnandi auastme. Ta suri 31. oktoobril 1938 ja maeti Riia vendade kalmistule.