Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise.
Tartus asuv Raadi sõjalennuväli oli külma sõja ajal USA tuumarünnaku sihtmärgiks.
USA ajaloolased George Washingtoni Ülikoolist nõudsid USA valitsuselt välja info külma sõja aegsete tuumasõja plaanide kohta. Neist selgub, et 1950. aastatel oli USA tuumarünnakute ainsaks planeeritud sihtmärgiks Balti riikides Raadi lennuväli Tartus. USA strateegiliste õhuvägede 1956. aastal kokku pandud tuumarünnaku sihtmärkide nimekiri valmis ajal, kui tuumarelvasid ei olnud veel massiliselt paigutatud kontinentidevahelistele rakettidele ega allveelaevadele, mistõttu tuumarelvad tuli kohale viia pommituslennukitega. Seetõttu olidki ameeriklaste tuumarünnaku sihtmärkide nimekirjas sõjaväelennuväljadel väga prominentne koht. Teadlaste kokku pandud materjalidest selgub, et ameeriklastel oli ülevaade 1100 Nõukogude Liidu lennuväljast. Neile lennuväljadele anti prioriteetsuse järgi number, Raadi lennuväli oli tähtsuse järgi 13. kohal.
Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise. Eesti Päevaleht. 23.12.2015. https://epl.delfi.ee/artikkel/73276103/kulma-soja-aegne-usa-sojaplaan-nagi-ette-tartu-tuumarelvaga-havitamise?
Seotud objektid
Raadi sõjaväelennuväli
Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.
14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin Raadi mõisa väljade kohal Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu. Raadi mõisnik parun Liphart laskis oma põllu lennukite maandumisrajaks siluda 1914. aasta suvel. Eesti iseseisvumise järgselt paiknes Raadil lennurügemendi 2. eskadrill. 1950.-1960. aastatel kujunes Raadile üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju, kust startisid strateegilised kaugpommitajad. Viimane lennuk maandus Raadi lennuväljal arvatavasti 1996. aastal. 1999. aastal loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise ideest. Lennuväli ei ole enam lennuväljana kasutuses.
Lennuvälja vahetus läheduses asus Raadi mõis. 1919. aastal Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. 2016. a avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, mis paikneb ühe varasema lennuraja läänepoolsel otsal, mille arhitektuurseks ideeks oli lennuraja pikendusena mõjuv, justnagu maa seest kerkiv 350 meetri pikkune hoone.
