Viimasest Vidzeme partisanide rühmast

149019759_264628211933832_8349280199057492180.jpg
Allikas: Madona koduloo- ja kunstimuuseum

Uskumatu lugu sellest, kuidas tšekistid "alistusid" Vidzeme viimasele partisanide rühmitusele, paludes neil metsast välja tulla.

Kuni 1956. aastani tegutses Cesvaine piirkonnas viimane Vidzeme partisanirühm, mida juhtis endine Poola põllutööline Stanislav Zavadskis („Pans“). „Pansi“ rühm moodustati 1946. aastal Gulbene rajooni Kārzdaba metsas ja selle põhikoosseis jäi peaaegu kõigi kümne tegutsemisaasta jooksul samaks: Pēteris Tirzītis („Vanamees“), Ivars Grabāns („Poiss“), Valdis Bebris („Juht“). Veel 1954. aastal, kui rühmas oli alles vaid 3 partisani – „Pans“, „Vanamees“ ja „Poiss“ –, jätkas see võitlust, rünnates ja haavates juunis Cesvaine rajooni KGB ülemat Stepanovi pähe. Kuna tšekistid ei suutnud selle tabamatu rühmaga toime tulla, „alistusid“ nad praktiliselt ainsa korra Läti partisanisõja ajaloos. Läti NSV KGB ülem kindralmajor Jānis Vēvers kirjutas partisanidele kirja, milles palus neil võitlus lõpetada ja lubas vabadust. Partisanid said oma toetajatelt kirja tõlke läti keelde, kellele Stanislavs Zavadskise ema oli koopia edastanud.

Pildil on Stanislavs Zavadskise (Pan) grupi partisanid Valdis Bebris (autojuht) ja Pēteris Tirzītis (vanamees) lõkke ääres. Sügis 1949. Foto Madona koduloo- ja kunstimuuseumi kogust.

Loo jutustaja: Agris Šults
147373293_264628178600502_4621253502279487540.jpg
147771477_264628171933836_5139307422777373739.jpg
148171021_264628218600498_9055671310743459268.jpg
2.jpg

Seotud objektid

Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas

Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.

Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.

156 Metsavendade punker „Mežabrāļi“

Metsavendade punker asub Riia-Pihkva maantee (A2) ääres 76 km kaugusel Riiast ja 11 km kaugusel Võnnust (Cēsisest). Läti metsavennad olid kohalikest elanikest koosnevad väikesed relvastatud rühmad, kes võitlesid aastatel 1944–1956 Läti alal iseseisvalt NSVLi okupatsioonirežiimi vastu. Need olid inimesed, kes ei saanud või ei tahtnud elada Nõukogude Liidus ja kes olid sunnitud end metsades varjama. Kokku tegutses Lätis umbes 20 193 metsavenda. Punkri rajamisel võeti arvesse endiste metsavendade lugusid ja mälestusi elust metsades, kui nad end pärast 1945. aastat seal peitsid ja iseseisva Läti riigi eest võitlemist jätkasid. Punkris on relvastuse ja majapidamistarvete näitus. Siin võib tutvuda metsavendade isiklike asjade, relvade ja fotodega. Giidi jutustust täiendavad videointervjuud metsavendadega. Punkri juures asub pikniku- ja lõkkekoht. Võimalik on ette tellida lõkkel tehtud suppi ja veeta õhtu lõkke ääres välikino vaadates.