Viimase Vidzeme partisanirühma kohta

Avots: Madonas novadpētniecības un mākslas muzejs

Uskumatu lugu sellest, kuidas tšekistid "alistusid" Vidzeme viimase partisanirühma ees, paludes neil metsast välja tulla.

Kuni 1956. aastani tegutses Cesvaine piirkonnas viimane Vidzeme partisanide rühmitus, mida juhtis endine Poola põllumajandustööline Stanislavs Zavadskis ("Pannid"). Rühmitus "Pana" loodi 1946. aastal Gulbene rajooni Kārzdaba metsas ja selle põhikoosseis oli peaaegu kõik kümme selle grupi eksisteerimise aastat muutumatu: Pēteris Tirzītis ("Vecais"), Ivars Grabāns ("Puika"), Valdis Bebris ("Šoferis"). Veel 1954. aastal, kui gruppi oli jäänud vaid 3 partisanit - "Pannid", "Vecais" ja "Puika", jätkas see võitlust, rünnates ja vigastades juunis Cesvaine ringkonna KGB juhti Stepanovit. Tšekistid, kes ei suutnud selle tabamatu rühmitusega toime tulla, "alistusid" praktiliselt ainsaks ajaks Läti rahvusliku sissisõja ajaloos. LSSR KGB juht kindralmajor Jānis Vēvers kirjutas partisanidele kirja, milles palus võitlus lõpetada ja lubas vabadust. Partisanid said kirja läti keelest oma toetajatelt, kellele oli koopia andnud Stanislav Zavadski ema.

Pildil on tule ääres Stanislav Zavadski (Pan) rühmituse partisanid Valdis Bebris (Autojuht) ja Peter Tirzitis (Vana). Sügis 1949. Madona koduloo- ja kunstimuuseumi kogu foto.

Loo jutustaja: Agris Šults
147373293_264628178600502_4621253502279487540.jpg
147771477_264628171933836_5139307422777373739.jpg
148171021_264628218600498_9055671310743459268.jpg
149019759_264628211933832_8349280199057492180.jpg
2.jpg

Seotud objektid

Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas

Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.

Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.

156 Metsavendade punker „Mežabrāļi“

Metsavendade punker asub Riia-Pihkva maantee (A2) ääres 76 km kaugusel Riiast ja 11 km kaugusel Võnnust (Cēsisest). Läti metsavennad olid kohalikest elanikest koosnevad väikesed relvastatud rühmad, kes võitlesid aastatel 1944–1956 Läti alal iseseisvalt NSVLi okupatsioonirežiimi vastu. Need olid inimesed, kes ei saanud või ei tahtnud elada Nõukogude Liidus ja kes olid sunnitud end metsades varjama. Kokku tegutses Lätis umbes 20 193 metsavenda. Punkri rajamisel võeti arvesse endiste metsavendade lugusid ja mälestusi elust metsades, kui nad end pärast 1945. aastat seal peitsid ja iseseisva Läti riigi eest võitlemist jätkasid. Punkris on relvastuse ja majapidamistarvete näitus. Siin võib tutvuda metsavendade isiklike asjade, relvade ja fotodega. Giidi jutustust täiendavad videointervjuud metsavendadega. Punkri juures asub pikniku- ja lõkkekoht. Võimalik on ette tellida lõkkel tehtud suppi ja veeta õhtu lõkke ääres välikino vaadates.