70 aastat Kalevipojaga. Kas Kalevipoeg jõuab lõpuks koju?
Lugu sellest, millised meeleolud valitsesid Tartus ja üliõpilaste hulgas vahetult peale Kalevipoja kuju maha võtmist 1950. a.
Kui hommikul sai Kalevipoja mahavõtmine teatavaks, käidi hulgakaupa kuriteopaika vaatamas, nende hulgas ka käesolevate ridade kirjutaja. Tartlastel ei jäänud muud üle, kui viha tunda rahvusliku sümboli hävitamise pärast. Üliõpilased jätkasid kogu kevade jooksul kogunemist samba aseme juurde. Küllap olid muidugi kohal ka nuhid ja nimede üleskirjutajad. /.../ Kalevipoja hävitamisega käivitunud kampaaniat kasutati isegi eesti keele alal. Magnus Kindlam avaldas 30. aprilli «Edasis» kirjutise «Kodanliku natsionalismi tendentside vastu», milles süüdistas natsionaliste vene laenude vastu võitlemises ning lääne poolt tulevate laenude soosimises. Kesksuveks paljastamishoog Tartus vaibus, ka üliõpilaste kogunemised Kalevipoja aseme juures lõppesid suvevaheaja tõttu. Toimunuga tuli kuidagi leppida ja eluga edasi minna – ka Kalevipojata.
Eduard Vääri. 70 aastat Kalevipojaga. Kas Kalevipoeg jõuab lõpuks koju? Kultuur ja Elu 2/2003. http://kultuur.elu.ee/ke472_kalevipoeg.htm
Seotud objektid
Tartu Vabadussõja mälestussammas
Mälestusmärk asub Tartu linnas, Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel, Vabaduse puiestee ääres.
Amandus Adamsoni loodud Tartu Vabadussõja monument avati 17. septembril 1933. aastal ja kujutas pronksi valatud Kalevipoega, kes toetub mõõgale. Sammas eemaldati 1950. aastal, kuid et rahvas jätkas selle asukohta lillede ja küünalde toomist, paigaldati sinna 1952. aastal kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büst. 22. juunil 2003. a avati skulptor Ekke Väli poolt vanade fotode järgi modelleeritud uus mälestussammas.
