"Taiga" paguluses – ajakirjandus režiimi vastu
Vytenis Rimkus, kunstnik, kes mõisteti Siberi paguluses ajalehe "Taiga" väljaandmise eest surma, kuid saatus lubas tal ellu jääda ja Leetu naasta. See on lugu vaimu tugevusest, loovuse jõust ja kustumatust rahvuslikust identiteedist isegi kõige karmimas paguluses.
„Pagulus. Esimene pagulusesuvi. Kogu meie pere saadeti pagendusse. Ka minu klassivend Juozas Balčiūnas sattus sinna. Olime siis keskkoolilõpetajad – 19-aastased. Mu sõber oli isegi aasta vanem. Keskkoolilõpetajad – õigusteta, varata kuskil metsas... Kuidagi kohtusime, rääkisime omavahel, kuidas kõigil läheb. Ja mõtlesime, et äkki saame ka siin midagi teha?.. Et inimestel oleks lõbusam ja huvitavam – otsustasime, et peaksime kirjutama mõned anekdootid, muinasjutud. Selles asulas oli palju paguluses elavaid peresid ja lapsi. Seal oli igasuguseid inimesi. Kokku andsime välja 5 numbrit ajalehte.“
Vytenis Rimkus sündis ja õppis Šiauliais. 1949. aastal pagendati ta 19-aastaselt koos kogu perega Irkutski oblastisse (Siberisse). Paguluses osales ta aktiivselt iseseisvas kultuuritegevuses – koos klassikaaslase Juozas Balčiūnasega andis ta välja käsikirjalist põrandaalust ajalehte „Taiga“. Ilmus viis üksiknumbrit, mis avaldasid anekdoote, muinasjutte, illustratsioone ja luuletusi. Rimkus lõi enamiku tekstidest ja joonistustest ise. Ajalehte levitati pagulaste – peamiselt noorte ja perede – seas.
Seda tegevust peeti nõukogudevastaseks propagandaks. 1951. aastal viisid Nõukogude julgeolekustruktuurid läbi läbiotsimise, mille käigus konfiskeeriti originaalajalehti ja muid loomingulisi teoseid. Nende tõendite põhjal arreteeriti Rimkus, kuulati üle ja Ida-Siberi raudteekohus mõistis ta surma. Karistus muudeti hiljem 25 aastaks vangi. Rimkus veetis laagris viis aastat, millest osa - pärast Stalini surma - amnestia alusel. 1958. aastal naasis Vytenis Rimkus Leetu.
Seotud objektid
Šiauliai raudteejaam
Raudteejaam asub Šiauliais.
4. septembril 1871 avati Liepaja-Romnai raudteeliinil kolmanda klassi jaam. Šiauliaist sai oluline raudteesõlm. Mõlema maailmasõja ajal sai jaama peahoone - reisijate saal - mitu korda kannatada ja seda rekonstrueeriti: 1923. aastal tehti ulatuslik remont ning aastatel 1930–1931 laiendati ja rekonstrueeriti saali. 1935. aastal anti Šiauliai raudteejaamale esimese klassi jaama kategooria. Pärast Teist maailmasõda rekonstrueeriti jaam uuesti. Nõukogude ajal, 4. septembril 1971, avati seal raudteemuuseum. Jaamast sai tunnistajaks NSV Liidu poolt Leedu elanikkonna vastu toime pandud repressioonidele: 14.–18. juuni 1941. aasta küüditamise käigus küüditati Šiauliaist 351 perekonda ja üksikisikut ning küüditamised jätkusid aastatel 1945–1953.
Tänapäeval tegutseb jaam endiselt ning selle hoone seinal avati 1996. aastal küüditatute mälestustahvel (uuendatud pärast 2010. aastat).
