"Taiga" paguluses – ajakirjandus režiimi vastu

V-Rimkaus-piesiniai-tremtis.jpg
Vytenis Rimkus
Rankraštinio laikraščio "Taiga" piešiniai.

Vytenis Rimkus, kunstnik, kes mõisteti surma Siberi paguluses avaldatud ajalehe "Taiga" eest, kuid saatus lubas tal ellu jääda ja Leetu naasta. See on lugu vaimu tugevusest, loovuse jõust ja kustumatust rahvuslikust identiteedist isegi kõige karmimas paguluses.

„Pagulus. Esimene pagulusesuvi. Kogu meie pere saadeti pagendusse. Ka minu klassivend Juozas Balčiūnas sattus sinna. Olime siis keskkoolilõpetajad – 19-aastased. Mu sõber oli isegi aasta vanem. Keskkoolilõpetajad – õigusteta, varata kuskil metsas... Kuidagi kohtusime, rääkisime omavahel, kuidas kõigil läheb. Ja mõtlesime, et äkki saame ka siin midagi teha?.. Et inimestel oleks lõbusam ja huvitavam – otsustasime, et peaksime kirjutama mõned anekdootid, muinasjutud. Selles asulas oli palju paguluses elavaid peresid ja lapsi. Seal oli igasuguseid inimesi. Kokku andsime välja 5 numbrit ajalehte.“

Vytenis Rimkus on sündinud ja õppinud Šiauliais. 1949. aastal pagendati ta 19-aastaselt koos kogu perega Irkutski oblastisse (Siberisse). Paguluses olles tegeles ta aktiivselt iseseisva kultuuritegevusega – koos klassikaaslase Juozas Balčiūnasega andis ta välja põrandaalust käsikirjalist ajalehte "Taiga". Ilmus viis üksiknumbrit, mis sisaldasid anekdoote, lugusid, illustratsioone ja luuletusi. Rimkus lõi enamiku tekstidest ja joonistustest ise. Ajalehte levitati pagulaste – peamiselt noorte ja perede – seas.

Seda tegevust peeti nõukogudevastaseks propagandaks. 1951. aastal viisid Nõukogude julgeolekustruktuurid läbi läbiotsimise, mille käigus konfiskeeriti originaalajalehti ja muid loomingulisi teoseid. Nende tõendite põhjal arreteeris Ida-Siberi raudteekohus Rimkuse, kuulas ta üle ja mõistis ta surma. Hiljem muudeti karistus 25 aastaks vangi. Rimkus veetis laagris viis aastat, millest osa oli Stalini surma järel antud amnestia alusel. 1958 Vytenis Rimkus naasis Leetu.

Loo jutustaja: Vytenis Rimkus; Loo ülestähendaja: Žurnalistė Akvilė Pušinskaitė

Seotud objektid

Šiaulių geležinkelio stotis

Geležinkelio stotis įsikūrusi Šiauliuose.

1871 m. rugsėjo 4 d. atidaryta trečios klasės stotis, priklausanti Liepojos-Romnų geležinkelio linijai. Šiauliai tapo svarbiu geležinkelio mazgu. Per abu pasaulinius karus stoties pagrindinis pastatas – keleivių rūmai buvo apgadinti ir kelis kartus rekonstruoti: 1923 m. atliktas kapitalinis remontas, 1930-1931 m. rūmai išplėsti ir pertvarkyti. 1935 m. Šiaulių geležinkelio stočiai buvo suteikta I klasės stoties kategorija. Po Antrojo pasaulinio karo stotis vėl rekonstruota. Sovietmečiu 1971 m. rugsėjo 4 d. joje atidarytas geležinkelio muziejus. Stotis tapo SSRS vykdomų represijų prieš Lietuvos gyventojus liudininke: 1941 m. birželio 14-18 d. trėmimų metu iš Šiaulių buvo ištremta 351 šeima ir pavieniai asmenys, trėmimai tęsėsi ir 1945-1953 m.

Šiandien stotis tebeveikia, ant jos pastato sienos 1996 m. atidengta atminimo lenta tremtiniams (po 2010 m. atnaujinta).