Mälestusmärk Kārlis Ulmanise mõrvale

1928. aastal tegi metsamehe kohale kandideeriv Pēteris Purviņš (1895. Laudona vald Greizkalni - 1966, Ventspils) ettepaneku korraldada 12. mail 1928 Varakļānis esimesed metsapäevad, kuid alates 1930. aastast on need levinud kogu Lätis. Lubanas toimusid 10.-12. Mail 1934. aasta metsapäevad. 10. mail istutati 3 mälestustamme tammepaika, kus 14 aastat tagasi toimus peaminister Kārlis Ulmanise mõrv. See juhtus 15. aprillil 1920 ja väljakaevatud auk oli siiani nähtav. Lubāna organisatsioonide, koolide ja intelligentsi esindajad reageerisid üleskutsele istutada mälestustamme ja istutada koos tamme. Metsapäevade komisjon osales mälestustammide istutamisel. Need asusid uuel põllumaal, mille omanik on oma nõusoleku andnud.
Metsapäevade keskkomitee väljaandes avaldati ka kaks fotot - "Peaminister K. Ulmanis reisil Lubānas aprillis 1920". 11. augustil 1939 püstitati mälestustahvel kohale, kus 15. aprillil 1920 tehti atentaat maanteel Lubāns - Dzelzava metsaalal Kārlis Ulmanise vastu, kes oli sel ajal Läti peaminister. .

Nõukogude ajal see tahvel hävitati.

Lubāna fotograafi Alfreds Grāversi (1877-1954) tehtud fotol on kujutatud Kārlis Ulmanise saabumist Lubanasse pärast ebaõnnestunud mõrvakatset.

18. novembril 1988 paigaldasid inimõigusrühmituse "Helsinki 86" esindajad eelmisse kohta taastatud mälestusmärgi.
11. augustil 1989 toimus "Liedeskrogis" miiting, millest ajakirjanik Inese Andersone kirjutas sellest ajalehes "Madonas Atmoda":
"Ma tean, et lätlaste entusiasm läbi sadade aastate on seotud teie nimega" - need read, mille Andrejs Pumpurs ütles meie legendi Lāčplēsise kangelase kohta, nüüd, meenutades oma riigi presidenti Kārlis Ulmanist, saame täielikult taotleda need presidendile. 11. augusti õhtul ütles folklorist ja muuseumiteadlane Indulis Zvirgzdiņš Läti-Venemaa rahulepingu 69. aastapäevale ja K. Ulmanise monumendi pühitsemisele pühendatud miitingu avamisel. Aga meie, kohalolijad, koos tema jutustatuga sattusime minevikusündmustesse, mis tähistasid seda kohta aprillis 1920 (siin üritasid punased partisanid sooritada terroriakt K. Ulmanise vastu). Jõudsime tagasi ka olevikku, sest nagu paljud esinejad kinnitasid - V. Lācis, Ž. Bezmers, K. Doropoļskis, J. Vidiņš - kohtumine on oluline, kui siduda see mälestus tänasega. Las meie mälu ütleb meile alati, keda me võime uskuda ja keda mitte! Uskugem ja usume iseseisvuse ideesse! Aitäh grupi "Helsingi - 86" Madona linnaosa filiaalile antud aja eest, selle teadlikult kasvanud koha ja mälu renessansi eest ".
Ajaleht avaldas ka Jeanne Bezmeri foto, millel näeme mälestuskivi koos tahvliga ja rahvaluulepreester Albert Cimanovski pöördub kohalolijate poole.