Kuramaa tasku/linnus II Maailmasõda

Giidiekskursioonid tutvustavad Priekule linna ümbruses asuvaid Teise maailmasõja lahinguvälju. Marsruudi pikkust ja ekskursiooni kestust saab kohandada grupi huvidele: 10 kilomeetrist kolme tunniga kuni 40 kilomeetrini kuue tunniga. Ekskursioonid toimuvad aastaringselt läti, vene ja inglise keeles ning need tuleb ette tellida. Ekskursioonid sobivad alates 13. eluaastast. Kõige sobivam transpordivahend on auto või kuni 30-kohaline buss. Peamised peatuspaigad: 1) Gramzda, kust Nõukogude armee alustas 1944. aasta sügisel rünnakut Saksa sõjaväe positsioonide vastu Priekules; 2) Priekule vennaskalmistu – Baltikumi suurim vennaskalmistu, kus puhkab üle 23000 Punaarmee sõduri; 3) Priekule – strateegilise tähtsusega paik Kuramaa koti lõunaosas, kus peeti eriti raske ja keeruline lahing; 4) Krote, kus 1945. aasta veebruaris Vārtāja jõe kaldal peatus Nõukogude armee rünnak Kuramaa kotti piiratud Saksa vägede vastu.

Saldus Saksa sõduri kalmistu asub Saldus-Ezere maanteel. 8 hektari suurusele kalmistule maeti ümber umbes 25 000 Saksa sõdurit ja mõned Läti leegionärid. Ümbermatmine on toimunud 1997. aastast.

1. maist 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata ekspositsiooni Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti 9.00-17.00, laupäeviti ja pühapäeviti on kalmistul ka matkajuht. Samuti on kättesaadavad Saldusse maetud sõdurite ja langenud sõdurite registrid kogu Lätis.

Ainus õmblusmasinate kollektsioon Lätis, kus on üle 200 erineva õmblusmasina sõjaeelsest ja nõukogude perioodist, mis mängisid sõjaeelsetel ja sõjaaastatel otsest rolli sõjaväerõivaste tootmises. Kollektsiooni looja - Juris Beloivans

Pampali vallas asuvas "Dzirnavas" asub muljetavaldav antiigikogumik, mida noor kollektsionäär hakkas juba varakult koguma. Erakogusse kuulub palju ümbruskonnast leitud II maailmasõja aegseid reliikviaid.

Kollektsionääri entusiastlikku jutustust kuulates saab tutvuda Pampāļist ja selle ümbrusest leitud antiikesemetega, alates majapidamistarbedest, kaasavara kirstudest, raadiotest ja töötavatest patafonidest kuni sõjaaegsete reliikviateni ja imelise postmarkide kollektsioonini.

Pampāļi ajalugu algas 1835. aastal, kui Ludwig von Stiglitz alustas mõisa ehitamist. 1837. ja 1839. aastal pühitseti Pampally uus kirik.

Vabadussõda

Läti Vabadussõja ajal oli Pampāļi oluline teekonnakoht Järve ja Salda vahel ning selle ümbruses toimus mitu lahingut Dzelzdivisjoni saksa üksuste ja nõukogude Läti vägede vahel. Just Pampāzdļi juurest suundus von Borke pataljon 6. märtsi varahommikul 1919. aastal ühismissiooni täitmiseks ja sattus hiljem arusaamatusse lahingusse Läti eraldiseisva pataljoniga, mille tagajärjel hukkus kolonel Oskars Kalpaks.

Teine maailmasõda

Vaenutegevus Pampally ümbruses algas 21. novembril 1944, kui Nõukogude 4. löögiarmee alustas Venta jõe kaudu rünnakut Salduse suunas. 24. novembriks stabiliseerus olukord ja rindejoon jäi muutumatuks kuni 21. detsembrini.

21. detsembril 1944 algas nn. 3. lüheme bolshoi, mille käigus 1. Balti rinde 4. šokkarmee 4. laskurkorpuse (12 laskurdiviisi) ja 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse koosseisus ründas Salduse suunas, et ühineda sealse 2. Balti rinde üksustega. Saksa 132. jalaväediviis kaitses Pampally piirkonnas, kusjuures 436. grenaderirügemendi 1. pataljon kindlustas end mõisa ja kiriku läheduses.

Rünnakut Pampallyle viisid läbi 1. laskurkorpuse 357. ja 145. laskurdiviis, mida toetas 39. kaardiväe tankibrigaad, massiivse suurtükitule all. Lahingu esimese 24 tunni jooksul piirati Pampally garnison, mida juhtis 436. Grenaderirügemendi 14. (tankitõrjekompanii) kompanii ülem kapten Eberard Coll, ümber ja hävitati peaaegu täielikult ägedates lahingutes.

Kuna Pampally asus otse rindejoonel, kannatasid kõik hooned suurtükitule all ja on tänapäeval praktiliselt olematuks jäänud. Siiski on säilinud kunagise kiriku piirjooned, mis nõukogude ajal muudeti töökojaks, ning mürskude jäljed endise ... hoone seinal.
 

Punaarmee 130. Läti ja 8. Eesti laskurkorpuse sõdurite vennaskalmistu asub umbes 350 meetrit Blīdene-Remte maanteest edelasse. Nimi tuleneb Tušķi talust, mis asus kalmistust 400 m lõuna pool.

17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane katse Kurzemes. Läti 308. laskurdiviis ründas Tušķi kodutalust edela ja lääne pool ning kolme päeva kestnud lahingutegevuse käigus ületas Blīdene-Remte maantee 142.2. kõrgendikul ja jõudis Jaunāsmuižas-Mezmali joonele. Lahingute käigus hukkunud sõdurid maeti mitmesse väikesesse kalmistusse Ķēķiai, Vērotāji, Jaunāsmuiža ja mujal.

1960. aastate lõpus, kui Nõukogude Liit hakkas mälestama Teise maailmasõja langenuid, rajati Tušķu kodutalu varemetest põhja poole uus kalmistu, kuhu plaaniti ümber matta kõik Pilsblidene ja Kaulači piirkonnas langenud sõdurid. Tegelikkuses oli ümbermatmine osaline, sest väga sageli jäid langenud sõdurid oma algsetele hauaplatsidele, kuid Tuški vendade kalmistule kirjutati üle ainult nende nimed. Tuški vendade kalmistul võib leida ka 8. Eesti laskurkorpuse sõdurite nimesid, kelle peamine sõjaaegne kalmistu asus praeguse Pilsblidene kalmistu asukohas.

Seal on ka mälestusmärk 8. Eesti Laskurkorpuse sõdurile Jakob Kunderale, kellele on pühendatud objekt "Kundera punktid". Kohe pärast lahingut maeti Jakob Kundera praegusele Pilsblidene kalmistule ja hiljem maeti ta ümber Tuški vennaskonna kalmistule.

Melnsilsi kämping asub mere ääres 10 km kaugusel Kolkast. Seal on võimalik ööbida taasrajatud Saksa armee tüüpi muldonnides ,kuna Teise maailmasõja ajal asusid siin Saksa sõjaväe piirivalvekordon ja laagriplats ning sõdurid ehitasid endale ümbruskonnast leitud materjalidest liivaluidetesse onnid. Rannikuluidetest võib endiselt leida kaevikuid.

Kämpingus on kaks muldonni: Punker 13 on suurem ja selles on kolm narivoodit; väikeses onnis on kaks narivoodit. Melnsilsi kämping sobib kuni 300 inimesele aktiivse puhkuse ja spordiürituste korraldamiseks. Selle lähedal asuvad Slītere looduskaitseala, järsk mererannik ja metsarajad. Ümbritsevasse loodusesse on maha märgitud jalgrattarajad. Mere ääres asuvad telkimis- ja lõkkekohad, rannas võib ööbida kahe- ja neljakohalistes tünnimajades. Rannas on ka saun, kus võib vihelda erinevate vihtadega.

Jaamahoone avati koos Liepāja-Vainode raudteeliini ehitamisega 1871. aastal. Jaamahoone ise avati 1872. aastal. Sellega algas ka suur tegevus Vaiņode kesklinna tänavate arendamisel. On märkimisväärne, et tolleaegsetes teejuhtides oli iga hoone või objekti kaugus raudteejaamast märgitud. Raudteejaam oli kunagi oluline sõjalise transpordi sõlmpunkt. 

Esimese maailmasõja ajal ehitati jaamast lennuväljale harutee, mis tõi materjale (metallvormid angaaride jaoks), kraanasid, vintsid ja laskemoona sõjavarude jaoks, mida seejärel veeti zeppeliinidega Riiga ja pommitati Vene kindlustusi.

Raudteejaama hoone ei kannatanud Teise maailmasõja hävitustööde tõttu ja ei ole oma välimust aja jooksul muutnud. Vaiņode jaam on nähtav väljastpoolt.

Sõjaline tegevus Vaiņode ümbruses on seotud Punaarmee eduka pealetungiga, mis algas 5. oktoobril 1944 Šiauliai ümbruses. Saksa nõrga vastupanu kiiresti purustades said Nõukogude tankiüksused ülesandeks hõivata strateegiliselt tähtis Liepāja-Shauli raudteeliin. 9. oktoobri 1944. aasta varahommikul alustasid 19. panzerkorpuse 79. tankibrigaadi esimesed üksused ja 143. tankibrigaadi eraldiseisvad üksused pealetungi. Saksa rinde kokkuvarisemise tulemusena olid Vaiņode idapoolses ääres ainult Saksa 61. jalaväediviisi väikesed üksused, mida toetasid soomusrongid. Vastupanu oli kiiresti ületatud ja 9. oktoobri õhtuks oli kogu Vaiņode täielikult Punaarmee kontrolli all. 10. oktoobril saabusid Nõukogude 6. kaardiväe 103. laskurkorpuse üksused, kes jätkasid rünnakuid ja surusid Saksa 61. jalaväediviisi 2 km Skaistkalne sanatooriumist põhja pool tagasi. Kuna nõukogude väed vallutasid Vaiņode vähese võitlusega, kannatasid Vaiņode jaam ja linna hooned suhteliselt vähe.

Võitlused jõudsid Vaiņodele veidi lähemale 24. oktoobril 1944, kui Saksa 10. korpus, eesotsas 14. panzerdiviisiga, viis läbi pealetungioperatsiooni, mis kandis hüüdnime "Eberhard". Lahingute käigus kindlustati rindejoon vahetult sanatooriumist põhja pool ja jäi sinna kuni 27. oktoobrini, mil Punaarmee alustas 1. Kuramaa bolšoi nime all tuntud pealetungi.

Mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis 19. sajandi 1920. aastatel. Pärast maareformi renditi mõisakompleks välja eraisikutele, kuid alates 1932. aastast läks see üle Rahvahoolekandeministeeriumile.

6. Suure Kuramaa lahingu ägedate lahingute ajal kasutati seda nii tugipunktina kui ka haiglasena. 

17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane katse rünnata Kuramaad. Saksa 24. jalaväediviisi üksused kaitsesid end Pilsblidene mõisakompleksi ümbruses. 18. märtsil 1945 ründasid mõisat lõunast 43. kaardiväe Läti laskurdiviisi 121. laskurirügement, mis ebaõnnestus. Lääne poolt ründas 7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurirügemendi 1. pataljon ja päeva lõpus liitus 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse 35. tankibrigaad 249. Eesti laskurdiviisi 917. laskurirügemendi 1. pataljoniga Blīdene-Remte maanteel.

Ööl vastu 19. märtsi jõudis Blīdene jaama lähedusse 19. Läti SS-grenaderidiviisi 43. Grenaderirügement ja astus vasturünnakusse, et vallutada tagasi Pilsblīdene mõisa elamu. Öise tankirünnaku tulemusena said aga Punaarmee eesti ja läti üksused jaama juures jalad alla.

1959. aastal puhkes lossis tulekahju. Aastatel 1961-1986 tegutses elumajas vanadekodu. 1986. aastal hävis loss taas tulekahjus. Sellest ajast peale on loss seisnud tühjana ja varemetes.

Mõisahoonet ümbritseb 24 hektari suurune park, mis on nüüdseks võsastunud. Pargis on umbes 37 istutatud mitteresidentaalsete puu- ja põõsaliikide istandust ja see on riikliku kaitse all. Park on hooldamata ja selle ümbrus on võsastunud.

Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.

Priekule vennaskalmistu memoriaalansambel Liepāja-Priekule-Skoda maantee kõrval on suurim Teises maailmasõjas osalenud Nõukogude sõdurite matmispaik Baltimaades. Siia on maetud üle 23000 Nõukogude sõduri. Operatsioon „Priekule“ oli üks ägedamaid Kuramaa koti lahinguid, mis kestis 1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta 21. veebruarini. Priekule lahing 1945. aasta veebruaris kestis ilma katkestusteta seitse päeva ja ööd ning nõudis mõlemal poolel väga palju ohvreid. Kuni Priekule vennaskalmistu ümberkujundamiseni memoriaalansambliks asus siin silmapaistva läti skulptori Kārlis Zāle (1888–1942) viimasena tehtud mälestusmärk, mis oli mõeldud vabadussõja mälestuseks Alojasse. Aastatel 1974–1984 kujundati Priekule vennaskalmistu 8 ha suurune ala ümber Teises maailmasõjas langenute memoriaalansambliks. Selle kujundasid skulptor P. Zaļkalne, arhitektid A. Zoldners ja E. Salguss ning dendroloog A. Lasis.

Pelči mõis asub Kuldīga piirkonnas Pelči vallas. Lossiekskursioonid tuleb ette tellida. Pelči mõis ehitati aastatel 1903–1904. See on arhitekt Wilhelm Neumanni autoritöö ja üks silmapaistvamaid 20. sajandi alguse mõisalosse Lätis. Arhitektuurikeeles on kasutatud renessansi, baroki ja juugendstiili kompositsioonilisi põhimõtteid ja elemente. 19. sajandi lõpust 1920. aastani kuulus mõis vürst von Lieveni perekonnale.

Pelči mõisalossis asus aastatel 1944–1945 Kuramaa kotis oleva Saksa väegrupi Nord staap (alates 25. jaanuarist 1945 kandis väegrupp nime Kurland). Väegrupi Nord staap kolis Siguldast Pelči mõisahoonesse 23. septembril 1944, sest 18. armee väed kavandasid taganemist Eestist. Staap jäi siia kuni 1945. aasta mai keskpaigani, kui pärast väegrupi Kurland kapitulatsiooni anti info ja dokumendid üle Punaarmee ohvitseridele.

Nīgrande kohalik ajaloo hoidla asub Nīgrande külas, Nīgrande põhikooli kõrval asuvas mõisahoones ja sinna pääseb sisse ettetellimisel.

Sõjaajaloo osakond sisaldab näitust Teise maailmasõja kohta ning pärast sõda ja hiljem leitud originaalseid esemeid ja varuosasid. Samuti saab teada lugusid ja näha fotosid Nygrande ja selle ümbruse kohta Vabadussõjast, Teisest maailmasõjast ja sõjajärgsest ajast ning elust kolhoosis nõukogude ajal. 

Näitusel on eriline koht kohalikule kirjanikule Jēkab Janševskisele ja tema teostele ning seal on ka traditsioonilist mõisamiljööd ja -mööblit tutvustav näitus. Nīgrande mõisa laudas on välja pandud ka Nīgrandest leitud mammutihammas.

Mälestusmärk asub Zlēki mõisaansambli lähedal, Karātavkalnsi lääneosas.  Umbes kakskümmend kiviklibu hukkunute nimedega moodustavad ringi ja keskel on umbes kolme meetri kõrgune mustast marmorist obelisk.

Osa hukkunutest on ümber maetud Zlēki mälestusmärgi juurde.

1944. aasta detsembris viis Saksa natside armee Zlēki ümbruses läbi ulatusliku operatsiooni tsiviilelanikkonna vastu. 9. detsembril 1944. aastal kell 17.30 on armeegrupi Nord lahingutegevuse päevikusse tehtud kanne, et "Rubensi brigaadi ja Punase Noole üksuste" 161 inimest on selle tegevuse käigus vaenlase poolt hukkunud. Nõukogude ajal võeti see arv ilmselt Zlēki tragöödia ohvrite koguarvuks, viidates tapetud tsiviilisikutele.

Aktsiooni käik on osaliselt dokumenteeritud Saksa 16. armee vastuluureosakonna juhataja 31. detsembri 1944. aasta aruandes. Selles selgitatakse, et 5.-9. detsembrini toimus 5. ja 9. detsembri vahel Ida-Virumaa kõrgeima SS- ja politseijuhi, SS Oberruppenführer ja politseikindral Friedrich Jekelni juhtimisel Eichensumpfis ("Tamme soos") ulatuslik operatsioon "Punanoolte" ja kindral Kureli rühma jäänuste vastu Abavas.

Sõites lõbusõidulaevaga Zezer mööda Brocēni lähedal asuvat Ciecere järve võite kuulata audiogiidi ja kapteni jutte Ciecere järvest ja selle kaldal asuvast Brocēni linnast, Teise maailmasõja sündmustest Ciecere järve ümbruses, kaevikutest mõlemal pool järve, Tammesaarest, vaatetornist mööda kulgevast tankiteest ja järve uppunud tankist. Audiogiid on saadaval neljas keeles: läti, leedu, inglise ja vene keeles. Sõit kestab 1 tund ja 15 minutit.

"Lootuse purje" mälestusmärk Teise maailmasõja põgenikele, kes 1944. ja 1945. aastal laevaga Läänemere kaudu Gotlandi saarele Rootsis jõudsid. Mälestusmärk asub Osvalkis mere ja Ventspils-Liepaja maantee vahelisel luideteel, ühistranspordipeatuse "Kaijas" lähedal. Selle on loonud skulptor Ģirts Burvis, kes realiseeris selle kui Läti pagulaste mälestust sümboliseeriva lootuse purje.

1944. aasta sügisest kuni 1945. aasta kevadeni püüdsid mõned Läti kodanikud, kartes uut Nõukogude okupatsiooni, kuid mitte soovides evakueeruda laastatud ja ohustatud Saksamaale, jõuda meritsi lähimasse neutraalsesse riiki, Rootsi. Osa paate organiseeris Läti Kesknõukogu lääneliitlaste abiga, mille tulemusel tekkis üks suurimaid pagulaste koondumiskohti Jūrkalnesi vallas. Lisaks Läti Kesknõukogu korraldatud paatidele viidi üle mere ka teisi paate. Hinnanguliselt õnnestus merd ületada umbes 5000 inimesel. Hukkunute arv ei ole teada, sest Kurzeme rannikult lahkunud pagulaste kohta ei peetud arvestust. 

Reisid olid ohtlikud, sest põgenikke ohustasid rannikul ja merel Saksa patrullid, meremiinid, nõukogude lennukid ja sõjalaevad, samuti tormid, sest ülepääs toimus sageli ebasobivate ja ülekoormatud kuttide ja paatidega, millel puudusid piisavad kütuse- ja toiduvarud, merekaardid ja navigatsioonivahendid. Väljumine Lätist toimus salaja. Paatide sihtpunktiks oli Gotlandi saar, ja kõige sagedamini alustati sõite Kuramaa läänerannikult (Jūrkalne ja Gotlandi vahel on 90 meremiili ehk umbes 170 kilomeetrit linnulennult).

Nõukogude sõdurite kalmistu asub Skrunda - Embute - Priekule maanteel, mis asub kahe jõe, Dzelda lõunas ja Koja põhjas, vahelisel kõrgendikul. Sinna on maetud üle 3000 langenu. 

Teise maailmasõja lahingud

Punaarmee alustas alates 27. oktoobrist 1944 pealetungioperatsiooni, mida nüüd tuntakse 1. Kuramaa pataljoni nime all, eesmärgiga hävitada Saksa armeegrupp "Põhja", mis hiljem nimetati ümber "Kuramaaks". 5. novembriks jõudsid Nõukogude 61. armee ning osad 6. kaardiväe ja 4. šokkarmee Zeldi jõe äärde ning mõned 5. kaardiväe panzerarmee üksused hõivasid sillapead jõe põhjakaldal. Enne järgmist rünnakut viidi sellesse sektorisse 1. Balti rinde 2. kaardiväearmee, et jõuda Skrunda-Liepaja raudteeliinini. Pärast esialgse sissetungi saavutamist jätkaks 5. kaardiväe panzerarmee rünnakut Kuldīga suunas.

Kuramaa 2. lahingu algus viibis ilmastikuolude tõttu ja algas alles 19. novembril. Punaarmee saavutas oma suurimad edusammud praeguse Vennaskonna kalmistu ümbruses ning 24. novembri õhtuks olid 1. ja 60. laskurkorpus vallutanud Koj jõe põhjakaldal asuva placdarmi. Kuid Punaarmee edu lõppes seal. Saksa armeegrupp Põhja aimas nõukogude rünnakute suunda ja koondas siia sobivad jõud, sealhulgas kaks pantserdiviisi.

26. novembri 1944. aasta õhtul peatati Punaarmee rünnakud ja kuni Teise maailmasõja lõpuni ei tehtud enam ühtegi katset Saksa vägede hävitamiseks Kuramaal. Järgnenud lahingutes oli ülesanne takistada Saksa armee evakueerimist Kuramaalt.

Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse sõdurite mälestusmärk asub Kaulači poolmõisa talu varemetes umbes 100 meetrit maanteest edelas.

17. märtsil 1945 algas viimane Punaarmee pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači poolmõisast lõuna pool raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas, jõudes Pikuliai majade juurde. Kaulači poolmõisas ja kaugemal kirdes asusid saksa Burg-Stellung'i positsioonid, mida kaitsesid 329. jalaväediviisi üksikud üksused. Kogu 18. märtsi päeva jooksul jätkusid 354. laskurirügemendi rünnakud edutult.

18. märtsi õhtul asendas 354. laskurirügementi 27. laskurirügement. Rünnakus tuli kasutada ka 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse 7. mehhaniseeritud brigaadi eelüksust, 1. motoriseeritud pataljoni koos ühe tankikompaniiga. 19. märtsi õhtuks olid nõukogude väed kontsentreeritud rünnakuga vallutanud Kaulauchi poolmaasooli, hõivates osa sakslaste rajatud kaitseliinist domineerival kõrgendikul.

Kuni 1945. aasta märtsi lõpuni jätkusid 8. Eesti laskurkorpuse ja 3. mehhaniseeritud korpuse rünnakud Wikstraute ja Remte suunal, kuid edutult.

Lahingute ajal asus Kaulači poolkinnistul eri tasandite staap ja 1975. aasta mais avati seal mälestuskivi.

Zvārde vallas on ka erakogu. See sisaldab nii sõidu- ja veoautosid kui ka mootorrattaid.

Kollektsioonis on restaureeritud Saksa sõjaväe BMW mootorratas, mis oli siin juba Kurzeme Koteli piiramise ajal, samuti mitmed Saksa autod, mis jäid siia pärast Saksa sõjaväegrupi "Kurland" kapitulatsiooni.

Selle kollektsiooni on loonud entusiast Jānis Dobelis. Kui broneerite eelnevalt aja, on omanik valmis teid vastu võtma ja andma teile iga eksponaadi kohta täieliku kirjelduse.

Stiebriņi talu omaniku poolt pakutavad temaatilised hobuvankerite ekskursioonid, näiteks hobuvankrisõit raudteetammil, kuulates giidi juttu tööstuspärandist, on suur elamus. Unustamatu on ka hobuvankrisõit läbi Paplaka ümbruse endiste sõjaväe garnisonide/linnade paikade. Eriti soovitame nõukogude armee elamurajooni laste mänguväljakut, mida kohapeal tuntakse "Disneylandina", soome suvilaid (Soome sõjaaegne panus Nõukogude Liidule), veetorne ja kunagiste Barons fon Korfsi luksushoonete varemed. 

Teise maailmasõja aegsed lahingupaigad Embute linnuse ja kiriku lähedal asuvad Embute looduspargis, mida tuntakse Embute oru nime all. Looduspark on oluline, sest see oli üks esimesi kohti Lätis, kus liustik hakkas taanduma. Looduspargis on palju looduslikult, ajalooliselt ja geograafiliselt huvitavaid paiku.

Teise maailmasõja lahingud Embute orus

27. oktoobril 1944 alustas Punaarmee pealetungioperatsiooni, mida nüüd tuntakse 1. Kuramaa pataljoni nime all, eesmärgiga hävitada armeegrupp Põhja. Esialgne plaan nägi ette 61. armee rünnakut Vaiņode rajoonist põhja suunas, et tagada 5. kaardiväe panzerarmee kaasamine edule tuginedes. Selles sektoris kaitsesid Saksa 30. Grenaderidiviis ja 563. Volksgrenaderidiviis, mida toetas 14. panzerdiviis. Üks Nõukogude Liidu peamisi rünnakuteljestikke asus Vaiņode - Embūte - Nīkrāce - Skrunda maanteel ja siin oli kavas kasutada Nõukogude Liidu tankiüksusi.

Peamiseks takistuseks tankide teel oli Lanka jõe org, mille kõrgendikul asuvad Embute kirik, Embute loss ja Embute linnamägi. Ajavahemikul 28.-31. oktoober 1944 peatati siin nõukogude pealetung ja võimaldas Saksa ülemjuhatusel luua vajalikud reservid. 31. oktoobril suutis nõukogude pealetung edasi liikuda kuni Šķervele jõeni, möödudes Embute linnusest põhja pool asuvast Lanka jõe orust, ja jätkata Nikrace suunas.

Sõjalist infrastruktuuri Kolka neemele ei planeeritud, välja arvatud mitmed avamere tuletornid, mis ehitati ümber pika aja jooksul kas enne Esimest maailmasõda, Esimese maailmasõja ajal või Teise maailmasõja ajal. Rannakaitsepatareid kavandati Irbe väina kitsamasse ossa, Sirvesi poolsaare ja Mihkli torni tuletorni vahele.

Ainsad sõjalise iseloomuga kindlustused ilmusid 1944. aasta lõpus, kui Saksa armeegrupp Põhja valmistas end ette Nõukogude Balti laevastiku võimaliku maabumise tõrjumiseks. 1945. aasta kevadel, pärast jää taandumist, kaitsesid 532. suurtükiväediviisi kaks patareid rannikut Kolka neemel. 7. patarei nelja 75 mm suurtüki ja kolme 20 mm zenitpüssiga. Patarei 8 nelja 88 mm mürsu, kolme 20 mm mürsu ja ühe 81 mm mürsuga. Deserteritõrje jalaväe garnison koosnes Saksa mereväe ühest tuntuimast rannikukaitseüksusest, 531. suurtükiväediviisi 5. kompaniist. Kuigi see oli nime poolest suurtükiväeüksus, oli see kasutuse poolest jalaväeüksus, mis alustas sõda 1941. aasta juunis Liepāja juures. Seejärel oli üksus garnisonis Soome lahe saartel ja võttis hiljem osa lahingutest Saaremaal. Diviisi jäänused formeeriti üheks kompaniiks ja, tugevdatuna seitsme tankitõrjekahuri ja kolme 20 mm õhutõrjekahuriga, paigutati Kolka neemele.

Nõukogude mereväe maabumisoperatsiooni ei toimunud ja Saksa üksused kapituleerusid 1945. aasta mais.

Sõjalist infrastruktuuri hakati Kolka neemel rajama pärast Teist maailmasõda, kui siia paigutati nõukogude piirivalvepostid ja Kolka, nagu kogu Kuramaa rannik Mērsragist kuni Leedu piirini, muutus suletud tsooniks.

Kõndides mööda Odju mäe nõlva 200 m pikkust rada mööda, näete mitmeid Esimese maailmasõjaga seotud objekte - vanu betoonist suurtükkide vundamente. Ranna ääres, paralleelselt metsarajaga mööda Rojase rada seisab pooleli jäänud betoonist vaatetorn. Selle objekti täpne kasutusotstarve on teadmata. Aluse alla on ehitatud niššid laskemoona jaoks. Mändide vahel on näha ka sügavad kaevikud, endised kaevikud.

Mõned objektid pärinevad tõenäoliselt Teise maailmasõja lõpust, mil piirkonnas paiknesid Saksa rannakaitsepatareid. Mereväe 532. suurtükiväediviisi 4. patarei oli relvastatud nelja 88 mm suurtükiga, kolme 37 mm suurtükiga, ühe 20 mm neljarelvalise suurtükiga ja ühe 50 mm mürsuga öiseks valgustamiseks. Kaks 45 mm tankitõrjekahurit on paigutatud Rojasuu äärde. Linna garnison koosnes 64. ja 109. sapöörpataljoni üksustest.

Die Ruinen der Kirche von Ķerkliņu befinden sich etwa 5 Kilometer nordwestlich von Kokmuiža, in der Nähe des Ķerkliņu-Sees. Die Kirche wurde 1641 von Heinrich von Dönhoff (Derkarth), dem Besitzer des Gutshofs Ķerkliņi, erbaut. Die ursprüngliche Holzkirche wurde durch einen Steinbau ersetzt, unter dem Gräber für die Toten der Familien Dönhof und später Kleist errichtet wurden. Die Gräber wurden bereits während der Unruhen von 1905 zerstört, aber 1949 wurden die Särge von den Gräbern in die Kirche gebracht. Die Kirche war ein Beispiel für den kurzzeitigen Barockstil - ihre Schnitzereien wurden von den Holzschnitzern aus Kuldīga und Liepāja angefertigt. Obwohl die Besitzer des Schlosses und der Kirche zu verschiedenen Zeiten von finanziellen Problemen geplagt waren, wurde die Kirche im Laufe ihres Bestehens mehrmals umgebaut. Sie wurde auch im Ersten Weltkrieg in Mitleidenschaft gezogen, woraufhin die Gemeinde das Mauerwerk 1929 wieder aufbaute und 1934 eine Orgel einbaute. Leider wurde die Kirche während des Zweiten Weltkriegs beschädigt und vieles ging verloren. Es ist daher lobenswert, dass vor dem Wiederaufbau der Kirche im Jahr 1933 viele einzigartige Barockskulpturen fotografiert und inventarisiert wurden und sogar in den Archiven des Denkmalamtes landeten. Mit der Errichtung der Mülldeponie und der Vertreibung der Bewohner wurde die Kirche nie restauriert. Heute sind die Kirchenmauern und der Turm zu sehen.

Vārtāja jõe kaldal Krotė lähedal asuvad armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid, mida Saksa väed pidasid kuni kapituleerumiseni 8. mail 1945. aastal.

Rindejoon jõudis Vārtāja kallastele 1945. aasta veebruaris, kuigi juba enne seda oli Priekule ja Ilmāja raudteejaama vahelisel olulisel teel ette valmistatud puurid. Lahingute viimases etapis võtsid siin Saksa 18. armee 2. armeekorpuse 87. jalaväediviisi üksused kaitsepositsioone. Liepāja - Salduse raudteeliinile viiva tee kaitsmiseks paigutati Berzkrogi lähistele 18. armee 14. reservi panzerdiviis, mille 1. pataljon 36. pantserirügemendi 1. pataljon oli relvastatud 28 Pzkpfw. V (Panther) tankidega. Sõja lõpul oli see ainuke üksus kogu Kuramaa territooriumil, mis oli varustatud seda tüüpi lahingumasinatega.

Täna asub Krotės Maris Ūtēna erakogu ja pakub võimalust näha Vārtāja jõe äärsetes metsades asuvaid Saksa kaevikuid ja punkrikohti. Seal on telkimisvõimalus, lõkkeplats, väike suvila ja karpkalapüük.

Kurzeme metsades on endiselt plahvatusohtlikke objekte! 

Virga mõisahärrade majja on korrastatud vanavara hoidla. Siit saab aimu, kes elasid Vārtajase jõe kaldal ja Virgas, aga ka Virga mõisast ja parunite Noldide suguvõsast, aga ka II maailmasõja aegadest ja Virga nõukogude kolhoosi aegadest. . Saab vaid vaadata objekte, aga kuulata saab ka lugusid külastajaid huvitavatel teemadel.

Virga mõis elas aastatel 1944/1945 toimunud Kurzeme katlalahingud nii hästi üle, et lihtne jalutuskäik endise mõisa territooriumil võimaldab tajuda muinasaja hõngu ja endiste mõisaelanike kohalolu. Puhkehetk Rootsi kuninga Karl XII mälestusmärgi "Karlias Zabaksi" juures või spetsiaalselt selleks ette nähtud puhkealal Virga Traditsioonide Maja lähedal on kasulik mitte ainult lõõgastumiseks, vaid ka meeldetuletuseks, et Karl XII veetis 1701. aasta talve. siinsamas Virgas.

Mõisa endises aidas, praeguses kohalike elanike kultuuri- ja kodutraditsioonide majas, saab rentida sauna ja ruume pidustuste, sh pulmade pidamiseks.

Pampāļi on asula Salduse maakonnas Pampāļu vallas, valla keskus on Zaņase ja selle lisajõe Arupe kaldal, 27 km kaugusel maakonnakeskusest Saldust ja 147 km kaugusel Riiast. Asula tekkis pärast agraarreformi Pampāli mõisa keskuse ümber. 1933. aastal omistati Pampālisele tiheasustuskoha staatus.

Vaenutegevus Pampali eeslinnas algas 21. novembril 1944, kui Ventat sundinud Nõukogude 4. šokiarmee alustas pealetungi Salduse suunas. 24. novembriks olukord stabiliseerus ja rindejoon püsis muutumatuna kuni 21. detsembrini.

21. detsembril 1944 algas nn 3. Kurzeme lahing, mille käigus ründas 1. Balti rinde 4. põrutusarmee 4 laskurkorpusega (12 laskurdiviisi) ja 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpus Salduse suunas, et ühendada. seal 2. Balti rinde üksustega. Pampali rajoonis kaitses end Saksa 132. jalaväedivisjon, mille 436. grenaderirügemendi 1. pataljon oli end mõisa ja kiriku ümbruses kindlustanud.

Rünnak Pampāliaile toimus massiivse suurtükitule toetusel 1. laskurkorpuse 357. ja 145. laskurdiviisi poolt, mida toetas 39. kaardiväe tankibrigaad. Lahingu esimese 24 tunni jooksul piirati Pampali garnison, mida juhtis 436. grenaderirügemendi 14. (tankitõrje) kompanii ülem kapten Eberard Coll, ja hävitati ägedas võitluses.

Kuna Pampali asus otse rindejoonel, said kõik hooned suurtükitulest pihta ja pole tänaseks praktiliselt säilinud.

Erasõjaväe kollektsioon Mundigciemsis. Aivars Ormanis on aastaid kogunud ajaloolisi esemeid - sõjaväe vormiriietust, vormiriietust, kamuflaaži, sidevahendeid, majapidamistarbeid, kaitsevarustust erinevatest perioodidest ja riikidest, alates Teisest maailmasõjast, Nõukogude armeest ja iseseisva Läti taastamisest.

Praegu ei ole kollektsioon hästi hooldatud ja eksponaadid asuvad endises kolhoosiaidas. 

See asub maapiirkonna teede ristmikul, mis keerab maha Pienavast Džūkste'ile viivast teest.

Mälestusmärk H. Faulile ja üheksale saksa ja läti sõdurile, kes langesid 27. detsembri 1944. aasta lahingus (arvatavasti õhku tulistatud suurtüki otsetabamuse tagajärjel) ja keda peetakse sellest ajast saadik kadunuks, kuna nende säilmete, dokumentide või muude tõendite kohta ei ole leitud ühtegi jäänust.

Otanki vanavarapood asub endise Rude kooli hoovis. Giidi jutustus punkrist ja selle loojatest, nende edasisest saatusest. Vaadata saab endise Rude kooli õpilaste loodud punkri maketti (partisanide enda jutustuse järgi) ja tolleaegse metsaala ruumilist kaarti, kus on märgitud toetajate majad ja kontaktid. Punkri majapidamise eksponaadid kogutud. Eeltaotlus telefonil 26323014 või meiliaadressil lelde.jagmina@gmail.com.

1943. aasta lõpus hakkasid natside Saksa okupatsioonivõimud, plaanides laiendada SS-i motoriseeritud relvaüksusi, ehitama Dundaga läheduses väljaõppekohta nimega "Seelager" (merelaager). Dundaga ja Arlava kihelkondade elanikud evakueeriti harjutusvälja rajamiseks. 
Laagri taristu rajamiseks asusid Dundaga läheduses mitmed koonduslaagri "Kaizervalde" filiaalid, kuhu paigutati umbes 6000 juuti erinevatest Euroopa riikidest (sealhulgas Lätist) ning umbes 1000 sõjavangi ja partisani. Paljud vangid surid hukkamiste ja kehvade elutingimuste tõttu. Osa surnutest maeti "Čiekuri" laagrisse, mis mõnede andmete kohaselt oli ka Mazirbe suunas kitsarööpmelist raudteed ehitanud juutide grupi mõrvapaik.
1944. aasta augusti alguses, pärast Nõukogude Liidu sissetungi Zemgalesse, likvideeriti väljaõppekeskus, mitu tuhat väljaõppeta SS-veeretajat saadeti tagasi Saksamaale ning komandost, instruktoritest ja koolitatud sõduritest moodustati SS-mootorbrigaad Gross, mis sai nime väljaõppekeskuse komandöri, SS-standardseersant Martin Grossi järgi. Brigaad osales 1944. aasta augustis Tukumsi lahingus ning 1944. aasta septembris Iecava ja Baldone lahingutes.
Pärast SS-üksuste lahkumist kasutati harjutusvälja infrastruktuuri Riiast ja teistest Läti piirkondadest evakueeritud juutide majutamiseks, keda kasutati jätkuvalt orjatööjõuna.

Aizvīkai mõisapark asub Gramzda vallas Aizvīkis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Leedu piirist.

Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsete punkrite ja kaevikute kohad. Üks relvaliikidest oli Katyusha raketiheitesüsteem. Mitmed sellised raketiheitmissüsteemid asusid Aizvīki pargis ka pärast II maailmasõja lõppu ja need kohad (caponieri) on looduses selgelt nähtavad.

See ainulaadne, saladuste ja legendidega kaetud metsapark tekkis 19. sajandi lõpus Aizvīkai mõisapargina, kui mõisaparun von Korff kattis lähedal asuva künkliku maa männi- ja kuusemetsaga. Hiljem rajati 40 ha suurusele alale jalutusrajad, istutati ka teisi puuliike ja rajati faasaniaed.

Lisaks maalilistele metsamaastikele on siin ka puidust muinasjutulised ja muinasjutulised kujundid ning kiviskulptuurid, mis jutustavad reisijatele Aizvīki ajaloo sündmustest ning tähistavad pargis olevaid kultuuri- ja ajaloolisi paiku. Parki on loodud ka Roheline klass.

Aizvīkai mõisapargi kultuuri- ja ajaloopärandi põhjalikumaks tundmaõppimiseks soovitame kasutada giidi teenuseid.

Aizvīkai mõisapark asub Gramzda vallas Aizvīkis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Leedu piirist.

Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsete punkrite ja kaevikute kohad. Pargis on taastatud Punaarmee punker.

Üks relvatüüpe Teise maailmasõja ajal oli "Katyusha" raketiheitesüsteem. Aizvīki pargis asus mitu sellist raketiheitmissüsteemi, isegi praegu on need kohad (caponieri) looduses selgelt nähtavad.

Aizvīkai mõisapargi kultuuri- ja ajaloopärandi põhjalikumaks tundmaõppimiseks soovitame kasutada giidi teenuseid.

Major Jānis Ozolase divisjonile on paigaldatud mälestussilt Riia - Liepāja maantee äärde, Džukste valda, umbes ühe kilomeetri kaugusel mälestuspaiga Kurzeme tagaveest.

Kolmandas Kurzeme lahingus 31. detsembril lõi Ozola III diviis ja major Kristaps Insbergi II diviis viimase kaitseliinina tagasi vastase ülekaaluka rünnaku, hoides ära rinde murdumise. Selles lahingus ilmutab Ozol isiklikku kangelaslikkust ja juhtimisvõimet

Jānis Ozols (1904-1947) oli Läti armee ja Läti leegioni ohvitser, armee aunimekirja pälvinud, samuti rahvuspartisan ja Nõukogude repressioonide ohver.

Cirkale kalmistule maeti ümber Rubeņa pataljoni parameedikud Ārija Stiebriņa ja Velta Vaska, kelle Saksa natside armee üksused lasid maha 9. detsembril 1944 koos teiste Zlēki ümbruses tabatud elanike, desertööride jms.

Juttude järgi järeldub sellest, et noored naised on Rubeni pataljoni astunud vabatahtlikult. Koos Rubeni pataljoniga mindi Suntažist Usmasse. Ent Jekelna kampaania käigus arreteeriti noored naised teel, viidi veelogi metsaülema majja ülekuulamisele ja lasti koos väikese grupi teiste kinnipeetutega maha. Üks Cirkale elanik, naine tundis Aryat ja tal õnnestus mõlema tüdruku säilmed ümber matta Cirkale kalmistu serva ning hoolitses selle kalmistu eest kogu Nõukogude okupatsiooni aja.

Saksa 16. armee vastuluuredivisjoni ülema, SS-i kõrgeima ja Ostlandi politseiülema SS-Obergruppenführeri ja politseikindrali Friedrich Jäckelni juhtimisel toimus Eichensumpfis ("tammesoo") suuroperatsioon. 5.-9.detsembrini, mis oli suunatud "Punase Noole" ja kindrali Kurelise rühmituse jäänuste vastu Abava lähedal.

Aktsiooni käik on osaliselt dokumenteeritud 31. detsembri 1944. aasta aruandes.

Rubeni pataljoni sõdurite hauad asuvad Kuldīga - Sabile maantee ääres. Teest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuvad teeviit ja kivi kirjaga "Sinu maa ja vabaduse eest".

Leitnant Robert Rubenise pataljon oli kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa üks osadest, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas sakslaste ägedat vastupanu. Usma perioodil suurenes pataljoni arvuline koosseis 650 meheni koos nelja täisvarustuses kompanii, kiirabi ja farmimeeskonnaga. Juhtkoosseis: leitnant R. Rubenis, leitnant Filipsons, vv A. Druviņš, vv Šults, vv Briedis, vv. seersant J. Rubenis, J. Bergs, vv Jaunzems.

14. novembrist kuni 9. detsembrini 1944 toimusid Ugāle, Usma, Renda ja Zlēki kihelkondades ägedad lahingud politseikindral Friedrich Jekelni juhtimisel tegutsevate Saksa 16. armee üksuste, SD ja SS-üksuste ning sõjaväelase pataljoni vahel. Kurjala üksus, mida juhatas leitnant Roberts Rubenis. Renda ja Zleki lähedal toimunud lahingutes hukkus umbes 250 Saksa sõdurit, samas kui rubenelaste kaotused olid umbes 50 inimest.

Pärast leitnant Rubenise surma teatas Druviņš oma meestele, et jätkab tööd vaba tahte põhimõttel ning selle tulemusena langetas mitukümmend meest otsuse Rubenise pataljonist eralduda. 20.-21.11.1944 langes Saksa SD-üksuse poolt vangi 11-liikmeline rühm, kes pärast ülekuulamisi viidi kohalikku metsa ja tulistasid.

Liepāja Karosta paljude objektide hulgas on Liepāja rannakahuripatarei nr 2 siiani Liepaja salapäraseim koht. Akus nr. 2, paigaldati alati erinevate olemasolevate võimude vägede laskemoonalaod.

Liepaja kindluspatarei nr. 2 ehitati rannajoonest kaugemale ja seda kaitses kõrge vall. Akud olid relvastatud 16 1877. aasta mudeli 11-tollise (280 mm) mördiga. Pärast linnuse lammutamist rajati siia laskemoonalaod. Plahvatusohu tõttu oli territoorium avalikkusele suletud ja valve all 130 aastat, kuid nüüd on seal välja pandud ekspositsioon 1. Kurzeme diviisi staabi tegevusest aastatel 1919-1940 ning fototõendid I. Liepāja jalaväerügement, 2. Ventspilsi jalaväerügement ja Kurzeme suurtükiväerügement.

Mazirbe rannik oli Teises maailmasõjas oluline koht, kust 1944. aastal toimus põgenikelaevade liiklus Rootsi.

1944. aastal oli Staldzenest aktiivne pagulaslaevade liiklus Rootsi randadele.

Maja aadressil Lauku tn 4, Ventspils, kus elas ja töötas õpetaja õpetaja Valentīne Lasmane (s. Jaunzeme) (1916–2018), kes 1944.–1945. töötas LCP kontaktisikuna ja Ventspilsi sidegrupi liikmena. Elas pärast II maailmasõda Rootsis. Ta korraldas väljaandes "Üle mere 1944/1945" 130 paadipõgeniku tunnistusi. (Stockholm, 1990), kuid V. Lasmane enda elulugu saab lugeda raamatust "Öö pole ainult magamiseks" (Riia, 2020). 2000. aastal autasustati teda Kolme Tähe ordeniga. Suri 102-aastaselt 2018. aastal Stockholmi eeslinnas Tebias.

Maja aadressil Katrīnes Street 4, Ventspils, kus töötas arheoloog Valdemārs Ęinters.

Oktoobrist 1944 kuni 8. maini 1945 oli LCP esindaja Kuramaas arheoloog Valdemārs Ęinters (hüüdnimed "Arst", "Aednik") (1899–1979). Läti Vabadussõja osaline, Riikliku Ajaloomuuseumi direktor ja Läti Ülikooli dotsent. Autasustatud Lāčplēši sõja ordeni ja Kolme Tähe ordeniga. Üks 17. märtsi 1944. aasta LCP memorandumi allakirjutanutest. Pärast II maailmasõda elas Rootsis. Aastatel 1949–1979 Läti Rahvusfondi juhatuse esimees.

1944-1945 Liivimaa Odeni lossis üles seatud vanglas. 2016. aastal peeti kinni mitu LCP Ventspilsi sidegrupi liiget ja pagulaslaevade liigutajaid.

Tee Vārve valda "Grīnieku" maja juurde, kus 1944. aastal asus Kurzeme rannikul üks peamisi paadipõgenike asulaid.

Vārves "onnid", koht Ventspilsi maakonnas, mis oli ajutine majutuskoht Läti põgenikele, kes ootasid 1944. aastal Gotlandilt laevu.

Jūrkalne vallas Ošvalki renoveeritud "Bambaļi" majad olid üks peamisi paadipõgenike elama asumise kohti Kurzeme rannikul.

"Laukgaļi" Jūrkalne vallas, kirjanik Kārlis Skalbe elukohas 1944. aasta oktoobris-novembris põgenikepaati Rootsi oodates.

Mälestusmärk asub Pāvilosta ranna vaatetorni lähedal luidetel. Mälestusmärgi juurde viitavad sildid.

Teise maailmasõja lõpus olid Lätis kasutusel ka kolm Leedu politseipataljoni, 5., 13. ja 256., mis pärast valveteenistust ja võitlust Nõukogude partisanide ja Punaarmee vastu idarindel osalesid 1944. aasta sügisest alates Läänemere ranniku valvamisel Kurzemes.

Oktoobris 1944 allutati kõik kolm pataljoni, mis koosnesid 32 ohvitserist ja umbes 900 instruktorist ja sõdurist, Saksa 18. armee 583. tagavarakaitseüksusele (Koruck 583). Selle üksuse ülesanne oli valvata Kurzeme rannikut Liepājast kuni Ventspilsi. Kõik kolm Leedu pataljoni paigutati Pavilosta lähedusse. Detsembris 1944 viidi 13. pataljon üle Saksa 1. armeekorpuse koosseisu Liepaja järve ääres.

Leedu rannavalve üheks ülesandeks oli lisaks valmisolekule võidelda vaenlase maabumistega ja vaenlase laevade teatamisele ka Läti põgenikepaatide takistamine 160 kilomeetri kaugusel asuvale Gotlandi saarele, kuid Leedu rannavalve mehed ei takistanud põgenikepaatide väljumist. Siiski jõudsid sakslasteni ka teated sellest, et Leedu rannavalve aitab läti põgenikke ja leedulased ise valmistuvad üle mere Rootsi minekuks.

10. jaanuaril 1945 koguti kokku Leedu 5. politseipataljoni 1. kompanii sõdurid. Järgnes üle nädala kestnud ülekuulamine ja kohtuprotsess, mille tulemusena otsustati hoiatuseks teistele seitse leedu sõdurit hukata ja 11 nende kaaslast vangistada Saksamaal asuvates koonduslaagrites. Seitsme leedu sõduri (kompaniiülem seersant Macijauski, sõdur Juozas Sendrjuas, sõdur Vladas Salickas, sõdur Ionas Bašinskis, Krasauskas ja veel kaks teadmata isikut) hukkamine toimus 21. jaanuaril 1945 Zaļkalns Pines Pavilostas.

Jaanuaris 1945 lasti 5. pataljon laiali ja lahinguvõimelised sõdurid jagati kahte allesjäänud pataljoni, ülejäänud moodustasid eraldi sapöörikompanii. Armeegrupi Kurzeme kapitulatsiooni ajal mais 1945 oli kaks pataljoni (13. ja 256.) veel Kurzemes sapöörikompaniina, kokku 900 sõduriga, kes sattusid Nõukogude Liidu poolt vangi.
 

Mazirbe rannik oli Teises maailmasõjas oluline koht, kust 1944. aastal toimus põgenikelaevade liiklus Rootsi.

Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, pöördest Lestenisse Riia suunas 500 m.

Mälestuspaik rajati 1991. aastal Rumbu majade juurde, mille ümbruses käis aktiivne sõjapidamine. See on austusavaldus II maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud "Kurzeme kindluse" kaitsjatele. Lahingud olid märkimisväärsed, kuna peatasid ajutiselt Läti täieliku okupeerimise Punaarmee poolt. Umbes 300 000 lätlast emigreerus, vältides Nõukogude režiimi kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu.

Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil kujunenud omapärane olukord. Kurzemes olid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada nende osalemist lahingutes Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. "Kurzeme kindlus" - kõige levinum termin Kurzeme sõjapidamise kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. "Kurzeme lahingud" olid Saksa armee lahingud Punaarmee ulatuslike rünnakute tõrjumiseks. Kurzeme kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksa kapitulatsiooni.

Täna saab näha mälestus- ja puhkepaika, mis on olnud Läti leegionäride seas populaarne alates Läti taasiseseisvumisest.

Pāvilosta Koduloomuuseumis võib vaadata näitust „Pāvilosta, suletud ala”, mis räägib elust Pāvilostas Nõukogude okupatsiooni aastatel: täitevvõimust, piiritsoonist, kalurikolhoosist, kultuurielust ja olmest. Lisaks püsiekspositsioonile on välja pandud interaktiivne tundeküllane diginäitus kahes keeles ning audiovisuaalne installatsioon filmiga Pāvilostast.

Lisaks on muuseumis välja pandud uus näitus „Pāvilosta kuldsed liivaterad”. Digitaalne väljapanek tutvustab ammuseid sündmusi, Pāvilosta kujunemist ja tähtsamaid arenguid alates 1918. aastast tänapäevani. Militaarpärandit puudutatakse vabadusvõitlejatest rääkivas Läti Vabadussõja sektsioonis ja Nõukogude okupatsiooni sektsioonis.

Muuseumi (ainus Kurzeme kindlusele pühendatud muuseum) ekspositsioon jutustab rikkalikult ja kaasahaaravalt sõjakäigust Kurzeme linnuses ja Läti sõdurite edasisest saatusest. Seevastu vabaõhunäitusel saab ringi jalutada ja vaadata taastatud sõjaaegseid kaevikuid, punkriid ja rasket sõjatehnikat.

Tööaeg:

Esmaspäevast teisipäevani - suletud

Kolmapäev - laupäev - 10.00 - 17.00

Pühapäeval - 10.00 - 15.00

Soovitav on eelnevalt ühendust võtta telefonil 29442311.

Asub Tukumsi oblastis Lestenes kiriku kõrval.

Vennaskalmistu ehitamine Lestenes algas 1998. aastal. Tegemist on suuruselt teise sõdurite kalmistuga Lätis, kuhu on koos maetud üle 1300 Läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taastamist oli võimalik matta erinevatest kohtadest II maailmasõjas langenud Läti sõdureid.

Läti Leegion oli peamiselt illegaalselt mobiliseeritud lätlastest moodustatud Saksa armee lahinguüksus. Sõdurid tajusid oma kohalolekut leegionis võitlusena Läti iseseisvuse taastamise eest, vaatamata sellele, et see toimus Saksa relvajõudude ridades ja et Saksamaa oli Läti okupeerinud. Polnud ühtegi teist sõjalist jõudu, mis oleks suutnud Nõukogude okupatsiooni naasmist edasi lükata. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, kes oli kaotanud Läti iseseisvuse, hävitas selle armee ja sooritas kuritegusid tsiviilelanike vastu. Saksa armee ridades võitles 110 000–115 000 sõdurit, neist 30 000–50 000 lahkus lahinguväljal.

Lestenes saab täna näha Vennaskalmistut, mille kõrval asub Lestene kirik. See on barokse sakraalkunsti silmapaistev näide. Vanas kirikupubis saab tutvuda Läti Leegioni ajaloole pühendatud ekspositsiooniga. Vennaskalmistu keskse kujutise "Emamaa – ema – Läti" lõi skulptor Arta Dumpe. Lähedal asub Lestene mõis, mis enne Teist maailmasõda kuulus Läti armeekindral Mārtiņš Hartmanisele.

Ekskursioone Lestene kirikusse saab broneerida Lestene Evangeelse Luterliku Kiriku koguduse juhataja Inguna Kokina, tel +371 29993743.