Liepāja ranniku suurtükiväepatarei nr 2
Infrastruktuuri objekt
121
Liepāja Mereväemuuseumi paljude esemete seas on Liepāja ranniku suurtükiväe patarei nr 2 tänaseni Liepāja kõige müstilisem paik. Patarei nr 2 oli alati varustatud laskemoonaladudega erinevate tolleaegsete suurriikide vägedele.
Liepāja kindluse patarei nr 2 ehitati rannikust kaugemale ja seda kaitses kõrge kindlustusmüür. Patarei relvastuses oli 16 1877. aasta mudeli 11-tollist (280 mm) miinipildujat. Pärast kindluse lammutamist rajati siia laskemoonalaod. Plahvatusohu tõttu oli territoorium 130 aastat avalikkusele suletud, valvatud ala, kuid nüüd on siin üles seatud näitus 1. Kuramaa diviisi staabi tegevusest aastatel 1919–1940, samuti fototõendid 1. Liepāja jalaväerügemendist, 2. ventspilsi jalaväerügemendist ja Kuramaa suurtükiväerügemendist.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Karosta ainulaadse sõjaväeobjekti lugu
Aastaid ei ole ma täheldanud, et vana Liepaja elanikud tunneksid püsivat huvi nende ainulaadsete paikade vastu, mis asuvad kesklinnast kaheksa kuni kümme kilomeetrit põhja pool. Kuid metsa võsastikku, luidete kaldale või soostiku radadele peidetud Karosta ajaloolised paigad ei ole vähem huvitavad ajaloolised faktid ja ammu unustatud legende väärivad lood. Üks neist - kunagine NSVL 23. rannikutükiväepatarei - on selle loo teemaks.
Karosta – Saksa He-111 maandumispaik Liepāja rannas 1939. aastal
11. septembril 1939 ründas Saksa Henkel He-111 pommitaja Poola linnu, kui ta öösel kursilt kõrvale läks ja sooritas hädamaandumise Liepāja rannas. Sellest sündmusest on jutustatud Liepaja elaniku ja Kuramaa diviisi kontaktkompanii ohvitseri Vilis Zobensi mälestustes. Maandumiskoht on looduses tähistamata. Ligikaudsed koordinaadid on N 56,59368° E 21,01598° - rannas Põhja-Linnuse lähedal.
Liepāja kindluse kahuritest
Linnuse põhjaosas asus üks neljast rannakaitsepatareist, patarei nr 1, kuid linnuse likvideerimise ajal ei olnud selle relvastus täielikult paigaldatud.