Hoone ventspilsis, kus LCP sidepidaja Valentine Jaunzeme (Lasmane) elas 1944. aastal
Mälestusmärk

Lasmane_Lauku4.jpg
Hoone ventspilsis, Lauku tänaval 4 tänapäeval. Talumaja, kus mälestuste järgi elas V. Lasmane. Foto: Uldis Neiburgs.
3-Lasmane-Lauku-iela.jpg
3-Lasmane.jpg
3-šifrēts-ziņojums.jpg
Laadimine...
 Lauku iela 4, Ventspils, Läti
 +371 29232226
 Ventspils TIC
188

ventspils Lauku tänav 4 majas elas õpetaja Valentīne Lasmane (neiupõlvenimi Jaunzeme) (1916–2018). Ta oli Läti Kommunistliku Partei sideohvitser ja ventspilsi siderühma liige. Pärast Teist maailmasõda elas ta Rootsis.

Ta koondas 130 paadipõgeniku tunnistused väljaandes „Üle mere 1944/1945“ (Stockholm, 1990), kuid V. Lasmane enda elulugu saab lugeda raamatust „Öö ei ole enam magamiseks“ (Riia, 2020). Aastal 2000 autasustati teda Kolme Tähe ordeniga. Ta suri 102-aastaselt 2018. aastal Stockholmi äärelinnas Täbys.

Kasutatud allikad ja viited:

Üle mere 1944/45. 130 tunnistaja mälestused korrastas V. Lasmane. Stockholm: Memento, 1990.

Öö pole enam ainult magamiseks: Valentine Lasmane elulugu. Riia: Mansards, 2020.

Film "VARJUPAIGAD PAATIDES" telesarjast "Lätlaseks olemine. Rootsi" https://www.youtube.com/watch?v=YoI7LWS0110

Seotud lood

Valentina Lasmane edukas põgenemine

Valentine Lasmane'i kirjutatud biograafiline lugu sellest, kuidas tal õnnestus Saksa okupatsiooni ajal kinnipidamisest põgeneda.

Esimene põgenikepaat "Centība" Bambalist

31. oktoobril 1944 lahkus laev "Centība" Kurzeme rannikult. Selle laeva väljumise rekonstrueeris Läti Kesknõukogu kokkukutsuja Valentīne Lasmane mitme kaasreisija mälestuste põhjal.

Valdemārs Ģinteri salajased ja ohtlikud tegevused

Valdemārs Ģintersi nimi oli paljudele Läti pagulastele viimane lootus Rootsi pääseda. Liigne tähelepanu pagulaste poolt oli ohtlik ja seetõttu hoidis Ģinters seda saladuses.

Põgenike paadi ümberistumispunkt Kuramaa rannikult Rootsi "Pāži" majade lähedal

Üks olulisi ümberasumiskohti oli Pāži maja lähedal, kuhu nüüd on püstitatud monument – „Lootuse puri“. „Laevad saabusid regulaarselt ja enamik inimesi lahkus Pāžist,“ seisab I. Freibergsi mälestustes.