"Laukgaļi" majad, kirjanik Kārlis Skalbe elukoht
Infrastruktuuri objekt
200
Jūrkalne kihelkonnas asuv „Laukgaļi“, kus kirjanik Kārlis Skalbe peatus oktoobris – novembris 1944, oodates Rootsi suunduvat pagulaspaati.
Kirjanik Kārlis Skalbe (1879–1945) oli Läti Ajutise Rahvusnõukogu ja Läti Rahvanõukogu liige, Läti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee ning 1. ja 4. Saeimi saadik. Saksa okupatsiooni ajal oli ta kirjandusajakirja "Latvju Mēnešraksts" peatoimetaja, üks LCP 17. märtsi 1944. aasta memorandumi allkirjastajaid.
11. novembril 1944 põgenes ta Rootsi. Ta suri 1945. aastal Stockholmis.
Kasutatud allikad ja viited:
R. Legzdiņš. Vecpiebalgast Stockholmi. Mõtisklusi Kārlis Skalbisest. Kirjad ja kõned. Stockholm: Daugava, 1957.
I. Daukste-Silasproģe. Kārlis Skalbe pagulasreis Rootsi: Individuaalsest kogemusest kollektiivsete mälestusteni, Letonica, 2019, nr 40, lk 61-76.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Kārlis Skalbe viimane sünnipäeva tähistamine Kurzeme rannikul
7. novembril 1944 tõid Kuramaa rannikul asuvasse Läti pagulasasumisse rõõmsa meeleolu luuletaja Kārlis Skalbe 65. sünniaastapäeva mälestusüritused Jūrkalne „Laukgaļis“. Vaid neli päeva hiljem asus Kārlis Skalbe paadiga pagulasena teele Rootsi. See oli päev, mil Kārlis Skalbe tähistas viimast korda oma sünnipäeva.
Esimene põgenikepaat "Centība" Bambalist
31. oktoobril 1944 lahkus laev "Centība" Kurzeme rannikult. Selle laeva väljumise rekonstrueeris Läti Kesknõukogu kokkukutsuja Valentīne Lasmane mitme kaasreisija mälestuste põhjal.
Põgenike paadi ümberistumispunkt Kuramaa rannikult Rootsi "Pāži" majade lähedal
Üks olulisi ümberasumiskohti oli Pāži maja lähedal, kuhu nüüd on püstitatud monument – „Lootuse puri“. „Laevad saabusid regulaarselt ja enamik inimesi lahkus Pāžist,“ seisab I. Freibergsi mälestustes.
Valdemārs Ģinteri salajased ja ohtlikud tegevused
Valdemārs Ģintersi nimi oli paljudele Läti pagulastele viimane lootus Rootsi pääseda. Liigne tähelepanu pagulaste poolt oli ohtlik ja seetõttu hoidis Ģinters seda saladuses.
Kaastundlikud Leedu rannavalve mehed
Rohkem kui 70 aastat tagasi hukati Leedu rannavalvurid selle eest, et nad aitasid oma naabritel, Läti paadipõgenikel, Rootsi jõuda. Kui Saksa okupatsioonivõimud sellest teada said, siis nad julmalt