Sõjaväe lennundus
I Maailmasõda ja iseseisvumine, First Independance, II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon, Restored Independance

Asub Riias, Pardaugavas, Spilve niitudel Ilguciemsi lähedal.

Spilve on sõjalise pärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud Spilve suurlahingu poolest. ja Spilve lennujaam. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid I maailmasõjas sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.

I maailmasõjas kasutati Spilve heinamaid Vene õhuväe vajadusteks võitluses Saksa armee vastu. Läti asutamisega sai lennuväljast rahvusliku lennuväe olulisim baas ja pilootide väljaõppe koht. Lennujaama varasemad nimed olid "Spilve lennujaam" või "Riia lennujaam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni Riia lennujaama avamiseni 1975. aastal.

Võimalik, et Riia lähistel asuv Spilve lennujaam ja unistus jõuda tähtede poole on aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on aga Läti lennunduse algus palju vanem ja seda võib leida Priekulest, kus lätlasest sepp Zviedris omavalmistatud aparaadiga kirikutornist lendu tegi.

Täna on Spilve lennujaam endiselt avatud. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk "Stalini impeeriumi" stiili.

Allikad:

Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Teadus, 2004.

Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Teadus, 2003.

Riigiameti "Tsiviillennunduse agentuur" ametlik veebisait. Kättesaadav: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].

Riia Lennundusmuuseum asub Riia lennujaama territooriumil lennukite vaatlusala kõrval Skulte külas Marupe piirkonnas. See on erainitsiatiivil loodud turismiatraktsioon, mis avati 1997. aastal. Kollektsioon on kokku kogutud rohkem kui 50 aasta jooksul. Lennundustehnikat on kogutud Lätist, Venemaalt, Poolast, Ukrainast, Tšehhist ja USAst. See on üks suurimaid ja väärtuslikumaid kogusid Lätis. Lennundusmuuseumi rajamise idee tekkis Lätis juba 80 aastat tagasi. Läti lennunduse ajalugu ulatub tagasi aega, mil ehitati maailma esimesed lennukid. Läti piloodid osalesid paljude maailmarekordite saavutamisel. Pärast Esimest maailmasõda ja Läti Vabadussõda hakkas Läti sõjavägi moodustama lennuväge ning tekkis vajadus säilitada ajaloolisi esemeid. 1930. aastatel avanes võimalus hakata muuseumi looma. Selle kogus oli juba väärtuslikke ajaloolisi esemeid. Teine maailmasõda nurjas algatuse ja kollektsioon läks kaduma. Tänapäeval on muuseumis umbes 40 peamiselt Nõukogude Liidus toodetud õhusõidukit. Ekspositsioon annab ülevaate nõukogude lennunduse ajaloost.

Asub Mārupe piirkonnas Skulte külas Riia rahvusvahelise lennujaama lähedal.

Skulte oli üks tüüpilisi külasid, mis loodi Nõukogude sõjaväelastele. Seal tegutses lennuüksus, mis pommitas 1941. aastal Berliini linnu ja teisi kohti, samuti osales Balti riikide okupeerimisel. 1978. aastal paigaldati sinna keskkonnarajatis IL-28, et tõsta esile Nõukogude armee pilootide teeneid Teises maailmasõjas.

Pärast sõda jätkas Nõukogude Liit oma aktiivset relvastuspoliitikat. IL-28 oli esimene, enim toodetud Nõukogude reaktiivpommitaja. Esimene aatomipomm RDS-4 ("Tatiana") visati sama mudeli lennukilt alla 1953. aastal, et testida armee võimet rünnata pärast tuumaplahvatust. Lennukil oli mitmesuguseid modifikatsioone. Katsetes saavutas see kiiruse 906 km/h, kandes mitu tonni rasket lasti ja lennates 2445 km. Seda juhtis 3-liikmeline meeskond.

Lennuk pole mitte ainult sõjalise pärandi tunnistaja, vaid ka ideoloogia sümbol. 2010. aastal, tähistades Nõukogude armee võitu Saksamaa üle, ehitati lennuk ümber. Samuti on mitu ebaõnnestunud katset seda kui okupatsioonirežiimi ülistavat objekti Lätis lammutada.

Täna saab näha lennukit ja saada aimu Nõukogude sõjaväelastele ehitatud külast.

Lennundusmuuseum SKY ZOO asub Tukumsi piirkonnas Smārde vallas Jūrmala lennujaama territooriumil, mis oli kunagi Tukumsi sõjaväelennuväli. Eksponeeritud on lennukid YAK-40, AN-2, SU22M4, PZL TS-11 Iskra ja helikopter MI-24. Lennuvälja ekskursioon tutvustab angaare, kaponiire ja tehnilisi seadmeid. Lennuvälja kasutasid nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude armee. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see üks tähtsamaid sõjaväelennuvälju Läti alal. Sinna paigutatud hävitajad olid mõeldud vaenlase laevade ründamiseks ja rannikukindlustuste pommitamiseks. Ööl vastu 9. novembrit 1975 saadi Tukumsi lennuväljal lahinguhäire: Nõukogude Liidu territoriaalvetes (Liivi lahes) oli vaenlase sõjalaev, mis tuli hävitada. Tukumsist tõusis õhku mitu lennukit. Siiski selgus, et tegemist oli Nõukogude mereväe sõjalaevaga Сторожевой (Kaitsja), millel toimus relvastatud mäss võimuloleva Nõukogude režiimi vastu. Kui lennukid sõjalaeva juurde jõudsid, oli lahing veel käimas. Hiljem sai mässu juhtinud Nõukogude mereväeohvitser Valeri Sablin haavata ja sellega mäss lõppes. Ta mõisteti kodumaa reetmise eest surma. See oli üks dramaatilisemaid sündmusi, mis näitas rahulolematust kehtiva režiimiga ja tähistas selle kokkuvarisemise lähenemist.

Asub Vecgulbene mõisa territooriumil - ajaloolises keskuses.

Sõdadevahelisel perioodil asus Gulbenes Läti armee garnison, kus asus 7. Sigulda jalaväerügemendi pataljon. Lennuväljad on eriti olulised kohtades, kus on rajatud olulised raudtee- ja maanteesõlmed. 1937. aastal asus Gulbenesse vastloodud Lennurügemendi üksus, millest sai Latgale diviisi skautide 6. diviis, suurendades armeeüksuste arvu Läti idapiiri lähedal.

Näha on talveaeda hoone.

Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.

Kuramaa Koti Muuseum on suur erakogu Kuramaal, mis on pühendatud Teise maailmasõja sündmustele. Muuseum asub Zante külas Kandava vallas, paigas, mis on osa Kuramaa koti sõjaajaloost. Muuseumisse on välja pandud sõjaajaloolisi esemeid ja militaartehnikat ning siin võib tutvuda restaureeritud kaevikute ja punkritega.

Kuramaa kotiks nimetatakse Saksa armee ja Punaarmee vahelisi lahinguid Kuramaal aastatel 1944–1945. Need lahingud olid tähelepanuväärsed, sest Saksa armee, mis paiknes osaliselt isoleeritud maa-alal, suutis vastu pidada Punaarmee mitmele ägedale rünnakule ajal, mil Berliin oli liitlaste kätte langenud ja Saksamaa oli juba kapituleerunud. Kuramaa parimate lahinguüksuste hulgas olid Läti leegioni üksused. Läti leegionärid uskusid, et nende võitlus aitab tuhandetel lätlastel pääseda Punaarmee kuritegude eest tsiviilelanike vastu. Veel pikalt pärast sõja lõppu oli Kuramaal palju tõendeid peetud lahingutest: sõjaväekalmistud, hävitatud varustus, relvastus ja kaevikud.

See asub Riia kaguosas Rumbulas Maskavas tänava ja Daugava jõe vahel.

Rumbulas asus Nõukogude armee õhuväe lennuväebaas ja Riia peamise lennuvälja kõrval Spilves tsiviillennujaam. Mõlemad lennujaamad eksisteerisid kuni "Riia" lennujaama avamiseni. Enne Teist maailmasõda ja Läti okupeerimist asus Rumbulas Läti sõjaväe lennurügemendi lennuväli.

Pärast Teist maailmasõda hakati Nõukogude Liidus tootma reaktiivmootoriga lennukeid, mis nõudsid pikemaid ja sujuvamaid lennuradasid. Vanu lennuvälju laiendati ja uusi lennuvälju ehitati. Baltimaade muutlikud ilmastikuolud ja esimeste reaktiivlennukite lühike lennuaeg olid põhjuseks paljude reservlennuväljade rajamiseks. Reaktiivlennukite müra tekitas Riia elanikes rahulolematust, sest sõjaväelennuväli asus elurajoonidele liiga lähedal ja võib tekitada ohtlikke olukordi. 1973. aastal see suleti ja selle asemele ehitati Lielvārde lennuväli, kuhu viidi üle hävitajad. Vahetult enne sulgemist tekkis rahvusvaheline skandaal. Seal sai peksa USA õhuväe ohvitser, kes oli üks Moskva sõjaväeatašeedest. Väidetavalt ründasid teda 14 - 20 lennujaama töötajat, kes kahtlustasid, et lennujaama pildistatakse.

Täna näete mahajäetud lennuvälja piirkonda.

Zvārde prügila asub Zvārde vallas Salduse piirkonnas. Tegemist on endise NSV Liidu sõjalennunduse harjutusväljakuga, mille pindala on üle 24 000 hektari.

Endise lennuvälja territooriumil asuvad mitmed vaatamisväärsused: ohvitseride kurgan, Zvārde ja Ķērkliņi kiriku varemed, Rīteļi kalmistu, endine sõjaväebaas "Lapsas" jt. Kuni Teise maailmasõjani asus vaatetorni asukohas "Vairogi" maja. Polügooni ehitamise ajal kuhjati see, mis talust alles oli jäänud - müürid, õunaaia jäänused ja osa Veczvārde mõisa varemetest - kokku künkaks ja sellele ehitati vaatetorn. Seda kasutati vaatluspunktina sõjaväe õppemanöövrite koordineerimiseks. See koht on rahva seas tuntud kui Kurgan. Küngast avaneb vaade endisele harjutusväljakule ja Zvārde looduspargi ja looduskaitseala metsaaladele. Hea koht lindude vaatlemiseks. Kurgāni ümbrus ei ole haljastatud.

Die Ruinen der Kirche von Ķerkliņu befinden sich etwa 5 Kilometer nordwestlich von Kokmuiža, in der Nähe des Ķerkliņu-Sees. Die Kirche wurde 1641 von Heinrich von Dönhoff (Derkarth), dem Besitzer des Gutshofs Ķerkliņi, erbaut. Die ursprüngliche Holzkirche wurde durch einen Steinbau ersetzt, unter dem Gräber für die Toten der Familien Dönhof und später Kleist errichtet wurden. Die Gräber wurden bereits während der Unruhen von 1905 zerstört, aber 1949 wurden die Särge von den Gräbern in die Kirche gebracht. Die Kirche war ein Beispiel für den kurzzeitigen Barockstil - ihre Schnitzereien wurden von den Holzschnitzern aus Kuldīga und Liepāja angefertigt. Obwohl die Besitzer des Schlosses und der Kirche zu verschiedenen Zeiten von finanziellen Problemen geplagt waren, wurde die Kirche im Laufe ihres Bestehens mehrmals umgebaut. Sie wurde auch im Ersten Weltkrieg in Mitleidenschaft gezogen, woraufhin die Gemeinde das Mauerwerk 1929 wieder aufbaute und 1934 eine Orgel einbaute. Leider wurde die Kirche während des Zweiten Weltkriegs beschädigt und vieles ging verloren. Es ist daher lobenswert, dass vor dem Wiederaufbau der Kirche im Jahr 1933 viele einzigartige Barockskulpturen fotografiert und inventarisiert wurden und sogar in den Archiven des Denkmalamtes landeten. Mit der Errichtung der Mülldeponie und der Vertreibung der Bewohner wurde die Kirche nie restauriert. Heute sind die Kirchenmauern und der Turm zu sehen.

Prügila teenindusbaas asub Striķu mõisast umbes 2 kilomeetrit ida pool, Saldus-Auce maanteel. Saldusest lõuna pool asub endine nõukogude sõjaväe lennunduse sihtmärgipolk (sõjaväeosa nr 15439) Zvārde. Lennuvälja territooriumil asuvad mitmed vaatamisväärsused - Zvārde ja Ķerkliņi kirikute varemed, Rīteļi kalmistu varemed, lennuvälja vaatluspost, nn ohvitseride kurgan ja endine lennuvälja personalibaas ja lasketiir "Lapsas".

Zvārde õhulasketiirus oli vaja umbes ühe kompanii suurust üksust õhulasketiiru teenindamiseks - sihtmärkide paigaldamiseks, kahjustuste parandamiseks, õhulasketiiru valvamiseks ja õhulendude koordineerimiseks. See asus kuni Teise maailmasõjani "Lapsas" nimelise maja territooriumil. Koos lennuvälja ehitamisega rajati kasarmud, transpordihooned, lennujuhtimistorn ja lasketiiruväljak väljaõppejõudude jaoks.

Pärast Läti taasiseseisvumist tegutses siin Zvārde kaitseväe väljaõppekeskus, kuid alates 2007. aastast on ala valla omandis ja renditud mitmetele jahikollektiividele. Endistes kasarmutes asub Zvārde valla ajalugu käsitlev näitus.

"Ohvitseride kurgan" asub vähem kui kilomeetri kaugusel Zvārde kiriku varemetest. Kurgan koosneb ümberkaudsete majade ja mõisa varemetest ja jäänustest, mis on kokku buldoositud. Kurganile on ehitatud vaatetorn. Praegune torn on kande järgi ehitatud 1981. aastal. Torni kasutati pommitamiste registreerimiseks. Harjutuspommid olid vähendatud lõhkeainesisaldusega, mistõttu nende tabamusi tuli hoolikamalt jälgida. Plahvatamata pommid neutraliseeriti kohe, kuid kõiki ei suudetud leida.

 Torni jäänused on täna siin näha - telliskiviseinad. Kuna barjäär on suhteliselt kõrgel, võib selgel päeval näha isegi Leedu naftatöötlemistehast Mažeikiai linnas.

Asub Valka vallas, sõites mööda maanteed Valka - Rūjiena (P22) 4 kilomeetrit, paremale järgides viitasid.

Pēteris Radziņš sündis 2. mail 1880. aastal Lugavise vallas Jaunvīndedzes. Õppis Lugaži vallakoolis, Valka linnakoolis ja Valka Nelsoni reaalkoolis. Astus vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1919. aasta sügisel naasis ta Lätti ja määrati 27. oktoobril sõjaväe ülemjuhataja staabiülemaks, asudes sellele ametikohale ajal, mil bermontlased Riiat ähvardasid. Staabiülemana on ta juhtinud kõiki Riia, Zemgale ja Latgale lahinguid. Ülendati 5. veebruaril 1920 kindraliks.

Tänapäeval on peremaja juures näha kindral Pēteris Radziņšile (1880 - 1930) pühendatud mälestuskivi.

11. novembril 2017 avati Riias, Daugava värava nurgal mälestustahvel Pēteris Radziņšile.

Video: Kindral P. Radziņši mälestusüritus Riia vendade kalmistul 2019. aastal

Video: 2. mail 2019, kindral Pēteris Radziņši 139. sünniaastapäeval, toimus presidendilossi juures 11. novembri kallasrajal mälestusüritus auvahtkonna ja huviliste mälestustahvli katmisel.

Valka koduloomuuseumi ekspositsioon “Valka – Läti iseseisvuse häll” kajastab ka kindral Pēteris Radziņši elu ja loomingut.
Lisaks traditsioonilistele kollektsiooni eksponeerimise viisidele kasutatakse näitusel interaktiivseid multimeedialahendusi. Info ja annotatsioonid tõlgitud eesti ja inglise keelde.

Asub Riia kesklinnas, Riia rahvusvahelise bussijaama vastas, Riia raudteejaama lähedal.

Riia keskturg on Läti suurim turg, mis tunnistati kunagi Euroopa parimaks ja moodsaimaks turuks. Selle säravaks sümboliks on 20. saj. 1920. aastatel ehitatud turupaviljonid, mida kasutati algselt militaarotstarbel.

Esimese maailmasõja ajal rajas Saksa armee Kuramaale Vaiņode lennujaama, kus asus alaliselt mitu õhulaeva. Need olid pikliku kujuga õhupallid, mis olid täidetud gaasiga ja mis olid suletud reisijate ja lasti vedamiseks. Juhtimist tagas sisepõlemis- ehk elektrimootor ja korpuses olev tiib. Õhulaevad olid mõeldud luureks või vaenlase pommitamiseks, näiteks rünnates Roņi saarel asuvat Vene sõjaväe vesilennukite lennuvälja. Angaare nimetatakse teatavasti Walhallaks ja Waltheriks.

Pärast Läti Vabadussõda angaarid demonteeriti ja neid kasutati Riia Keskturu angaaride ehitamiseks, plaanides need jätta algsesse mõõtu. Hiljem otsustati kasutada ainult angaaride ülemisi osi.

Täna saab näha Saksa sõjaväe õhulaevade angaari metallkonstruktsioone. Turg pakub meeldivat viisi maailma lennunduse päritolu tundmaõppimiseks. Reisiavaldus: +37167358157; gints.aksiks@rct.lv.

Pärast seda, kui 1953. aastal rajati selles piirkonnas NSVLi kaitseministeeriumi palvel lennuväli, asusid Zvārde kirik, Ķerkliņi kirik ja Rīteļi kalmistu tegelikult lennuvälja keskel - kunstliku lennuvälja kõrval koos juurdepääsuteede ja kaitsepositsioonidega, mida nõukogude piloodid kasutasid sihtmärgina. Lennukid lendasid siia Lätis ja mujal Nõukogude Liidus asuvatelt lennuväljadelt. Vähem kui 40 aastaga lagunesid kirik, kalmistu, endine mõisahoone ja kümned ümbritsevad hooned. Tänapäeval hooldab seda paika Salduse Martin Lutheri kirik. Ümbritsev ala on ikka veel saastunud lõhkemata lahingumoonaga ja teede ääres võib olla ohtlik kõndida.

Barbaarsus saavutas haripunkti 1988. aastal, kui Rīteļi kalmistu koos haudade ja mälestusmärkidega buldooseriti.

21. juulil 1990 toimus Salduses üks esimesi aktsioone, kus Läti elanikkond nõudis NSV Liidu armee lahkumist Zvārde territooriumilt, ning seejärel läksid inimesed Rīteļi kalmistule. Meeleavaldusel osalejad lubati prügimäele, kus nad koristasid veidi kalmistut ja kaevasid valgeid riste.

Prügilat kasutati kuni 1992. aastani ja veel 1992. aasta märtsis kukkus Lielvārdest startiv lennuk teadmata põhjustel prügilasse. Läti kaitsevägi alustas 1993. aasta mais, pärast Vene armee väljaviimist, ala demineerimist.  2008. aastal paigaldasid Zvārde elanikud Rīteļi kalmistule mälestuskivi "Andke meile andeks, et me ei...".