Karinio paveldo turizmas - Muziejai

Töötoas räägime millal ja millest valmistati esimesed mõõgad, mida mõõga kandmine sõjamehe jaoks tähendas minevikus ja mida see tähendab tänapäeval. Lapsed saavad uurida, milliseid mõõkasid leidub sõjamuuseumis ja õpivad, millistest osadest mõõk koosneb. Töötoa käigus valmistavad lapsed paberist mõõgad, kaunistades selle vastavalt enda fantaasiale.

Mustrid kuuluvad sõjapidamise juurde. Juba iidsed sõjamehed katsid oma näo ja keha sõjamaalingutega, mis sisendasid neile tugevust ja vaprust. Tänapäeval aitab kamomustriga vorm moodsa aja sõjamehel vaenlase eest varjuda. Sõjaväelaste paraadmundritel ja -relvadel on kaunid mustrid rõhutamaks pidulikkust jne. Selle mängu käigus otsivad mängijad sõjamuuseumi ekspositsioonist mustreid ja kujundeid. Neid võib leida kõikjalt – kaartidelt, seintelt, relvadelt, vormikuubedelt. Mängijatest moodustakse 3-4 liikmelised võistkonnad ja läbi käia tuleb kõik muuseumi ekspositsioonid. Pärast viimase küsimuse vastamist pöördutakse tagasi mängu algpunkti, misjärel vaadatakse ja arutatakse koos mängujuhiga läbi õiged vastused.

Haridusprogrammis käsitletakse olukorda Eestis pärast II maailmasõda kuni külma sõja lõpuni NSV Liidu lagunemisel. Uurime, kuidas toimus vastupanutegevus Eestis pärast II maailmasõja lõppu. Arutleme, kas ja kuidas vaatamata okupatsioonile ja repressioonidele, Eesti territooriumil paiknevatele nõukogude sõjaväebaasidele ja iseseisvuspüüdluste mahasurumisele elas inimestes edasi unistus vabast riigist ja sai võimalikuks Eesti taasiseseisvumine. Programm toimub situatsioonimängu vormis, kus osalejate ülesandeks on valida tegelaskuju ja analüüsida tema valikuid ja võimalusi seista Eesti vabaduse eest Külma sõja perioodil nii siin kui sealpool „raudset eesriiet“.

Muuseumituur lastele.

Juba iidsetest aegadest peale on sõjamehed oma julguse ja nutikuse eest pälvinud au ja kuulsust ja saanud oma kangelaslikkuse eest uhkeid aumärke. Selles töötoas vaatame koos lastega, milliseid aumärke ehk ordeneid sõjamuuseumis leidub ja tutvustame lühidalt aumärkide ajalugu. Seejärel meisterdab igaüks ise ühe uhke aumärgi.

Muuseumis saab tutvuda Baltikumi suurima jalgrataste kollektsiooniga. Kokku on muuseumis umbes 60 Lätis valmistatud ja kasutatud jalgratast, sealhulgas sõjaväe mudeljalgrattaid. Saulkrastis asuv jalgrattamuuseum meelitab külastajaid iidse atmosfääri ja huvitava kollektsiooniga. Isa ja poja Jānis ja Guntas Sereginsi jalgrattakollektsioon on saanud ainulaadseks ajalootunnistajaks. Muuseumis saab näha üht esimest kiirjalgratast, esimeste täispuhutavate rehvidega jalgratast ja isegi puidust jalgratast. Kollektsioonis on lai valik asju, mis on seotud kahe ratta kasutamise, rattaspordi, ühingute ja jalgrataste valmistamisega. Lisaks täieneb kollektsioon pidevalt. Giidiga muuseumikülastus kaasahaarava jutustusega.

Kaitseliin "Walk"loeng Sooru kõrgendikul või Paju lahinguväljal

Võimalik tellida loenguid erinevatel teemadel Eesti sõjaajaloost: I maailmasõda Eestis, Vabadussõda, metsavendlus, taasiseseisvumine jm.

Toimub loeng ning muuuseumiekspositsiooni tutvustus.

Merelahingute muuseumis on hästi korraldatud sõjavarustuse vabaõhunäitus, mille silmapaistvaim vaatamisväärsus on Punaarmee tank T-34. Siseekspositsioon on pühendatud Morei lahingute ja nende ajalooliselt oluliste pöördepunktide mälestusele II maailmasõja ajal ja I maailmasõja sündmustele More vallas ning vabadusvõitlustest Lätis. Erinevad koduloonäitused, 19. saj. ja 20. sajandil majapidamis- ja käsitööesemed. Piirkondlike käsitööliste näitused ja lai valik originaalseid suveniire. Muuseumist saab hankida brošüüri "Moresi lahingute mälestuspaigad", mis sisaldab lühikirjeldust ajaloost ja huviväärsustest ning muud vajalikku teavet, et iseseisvalt külastada lähedal asuvat Moresi lahingute mälestusparki koos muistse rindejoone hoonetega. ja langenud sõdurite vendade hauad Moresi vallas.

Tund põhineb rändnäitusel „Defitsiit ja Blats“ Õpilaste ülesanne on võrrelda, kokku võtta ja kaaslastele erinevate allikate abil teavet selgitada. Töö märksõnadega: defitsiit, blat, perestroika, stagnatsioon. Võimalus osaleda "Väärisesemete ja varade loterii" loosimises. Võitis nappi kaupa ja abi õpetajalt. Teadmiste kinnistamiseks ja 100% uskumiseks, et defitsiit ja blatt tõesti töötasid, on õpilastel kodune ülesanne - seda aega kogenud lähedaste intervjueerimine ja mälestuste kirja panemine. Tunni teema on seotud aine "Läti ja maailma ajalugu" teemadega. 9. klass "Nõukogude okupatsioon ja selle tagajärjed" ja 12. kl. "Läti NSV Liidus. Nõukogude aja mõju Läti ühiskonnale, majandusele ja kultuurile. Näituse "Defitsiit ja Blats" autor on Cēsi tsooniriigiarhiivi vanemekspert Anda Opolska.

Tund koosneb kahest osast. Esimeses tutvuvad õpilased muuseumi ekspositsiooniga: "Puna-valge-punane lipp Cēsise ja Läti ajaloos", "Cēsise ja Läti vabadusvõitlused". Sellele järgneb praktiline tund riigilipu etiketist ja viktoriin küsimustega erinevatel Lätit puudutavatel teemadel. Tunni teema on seotud aine "Läti ajalugu" 6.-9. klassi teemad.

Ekskursiooni käigus on külastajatel võimalus tutvuda kaasaegse ja interaktiivse ekspositsiooniga "Vajategevuse lõpp Kurzemes" vaenutegevuse lõppemisest Lätis ja armeegrupi Kurzeme allaandmisakti allkirjastamisest Ezeres. Samuti rõhutab see sõjapidamise tagajärgi tänapäeval, kus Teise maailmasõja tõendid pole mitte ainult ajalugu, vaid ka igapäevane reaalsus. Ekspositsioon on mitmekihiline ja mõeldud nii õpilastele kui ka huvilistele. Samuti on väliskülastajaid silmas pidades sisu saadaval ka inglise keeles. Ajaloohuvilistele meeldimiseks on näituse sisu põhjalikumast osast võimalus leida konkreetset üksikasjalikku teavet Kurzeme sõdivate osapoolte armeeüksuste kohta Teise maailmasõja lõpus. Laos saab tutvuda ka Ezere valla ajaloo, isiksuste ja sündmustega erinevatel ajaperioodidel.

Lapsed vaatavad filmi „Ära puutu pommi“, saavad näha ja oma käega puutuda asju, mis on leitud Sinimägedest. Tunni lõpul täidetakse töölehed/joonistuslehed. Programm on koostöös päästeametiga.

II Maailmasõja sõdivad pooled, milline oli relvastus, mundrid.
Eestlased Laskurkorpuses ja Saksa sõjaväe üksustes, millised olid valikud ja kas need olid vabatahtlikud valikud.
1944 sakslaste taganemislahingud Eesti territooriumil, olukorrad, milles mõlemal pool rinnet olid eestlased.
Kuidas tänapäeval teatakse ja leitakse, kes on ühishaudadesse maetud.
Relvade ja vormi tutvustus, sh millise armee relvastusse relv kuulus ja millised olid armeede iseloomulikud eraldusmärgid.
Retk Põrguaugumäele (II Maailmasõjas langenute memoriaal) ja Pargimäele (mäel asus Vaivara mõis ja asuvad I Maailmasõjaaegsed punkrid).
Soovi korral filmi “1944” vaatamine.

Õpilased saavad teada Teisest Maailmasõjast Eesti territooriumil. Tutvuvad Saksa ja Nõukogude armeede vormide ja relvastusega. Soovi korral on võimalus rõivaid proovida.

Õppeprogramm koosneb 2st põhiosast:

Retk Sinimägedel – annab ülevaate maastiku eripäradest, tekkeloost, geograafilistest ja geoloogilistest iseärasustest, taimestikust ning tutvustab II ms seotud paiku.
Praktiline ülesanne – eri aegade kaartide lugemine, positsioneerimine ja maastikuliste muutuste analüüs.

Õpilased saavad mobilisatsiooni kutsed. Programmi käigus saadakse teada, kuidas sattus eestimaalane sõjaväkke ja milliseid vorme kandis; millised olid relvad, mida tollal kasutati. Sõjaaegne elu‑olu, sh toidutalongide jagamine.
Õhuhäire korraldamine, Narva märtsipommitamise teema.
Esmaabi osutamine.
Kuidas kaevati kaevikuid ja millal neist abi on.
Retk Pargimäele (mäel asus Vaivara mõis, asuvad I Maailmasõjaaegsed punkrid).
Soovi korral filmi “1944” vaatamine.

Vaivara Sinimägede muuseum kutsub osalema ajarännakus, kus tehakse läbi 1944. aasta põgenemine Narva piirkonnast. Osalejatele saadetakse enne seikluse toimumist e-posti teel stsenaarium, kus kirjeldatakse evakuatsiooni ning pakutakse rollid vastavalt osalejatele. See annab võimaluse teha valikud, mida kaasa võtta, mis selga panna ning milline võiks olla rännaku lõpus toimuva pikniku menüü. Ühtlasi aitab eelnevalt saadetud stsenaarium anda osalejatele mõningaid vihjeid teatud detailide jälgimiseks seiklus ajal, et rännak võimalikult tõeline oleks. Kuid loomingulisus on ka alati teretulnud ning muudab seikluse sageli veelgi meeldejäävamaks ning nauditavamaks.

Ajarännak sobib nii täiskasvanud sõpruskondadele kui ka lastega peredele. See erineb tugevalt teistest samalaadsetest seiklustest ning annab hea võimaluse arutada hiljem ka tänapäevaste põgeniketeemade üle.
Säärasel ettevõtmisel ei ole võimalik, et iga rännak kulgeks sama moodi nagu kõik eelnevad. Antud seikluse puhul on väga suur roll seiklejatel endil. Kõik sõltub osalejatest. Seega on seiklus täiesti ainulaadne ning tekitab uusi emotsioone kõigile, ka nendele, kes seda juba varasemalt läbinud on.
Ajarännakut läbiviivad juhendajad on oma ala spetsialistid, kes on kogu stsenaariumi hoolega läbimõelnud. Seega võite olla kindlad, et teenindus, mida kogete, on esmaklassiline.
Seikluse tarbimiseks on vajalik eelbroneering ning rännak saab alguse Vaivara Sinimägede muuseumist.

Programmi käigus saavad õpilased teada muuseumi eksponaatide lood: millest ja mida sõid sõdurid, kus hoiti dokumente, missugune peab olema sõdurite vorm ning mida kanti kaasas. Eksponaate (kiivrid, mütsid, relvad) võib ise katsuda ja proovida. Räägitakse, et miks me hoiame asju muuseumis.

Programmi käigus saavad õpilased teada, kuidas lugeda kaarti, mida tähendavad märgid ja värvid kaardi peal. Kaardi abil leiavad õpilased kontrollpunktid ja lahendavad vastavad ülesanded. Maastikumäng läbib Sinimäe asula kõige huvitavamad kohti nagu Sinimäe põhikool, I maailmasõja punkrid ja Pargimägi. Mängu käigus toimub ka muuseumi külastus.

Esimese maailmasõja järgne periood oli mitmel pool maailmas segaduste ja suurte muutuste aeg. Riigipiirid ja territooriumid mõõdeti ümber, monarhid kukutati ja loodi uusi riike. 1918. aastal asutati ka Läti. Kuidas see juhtus, kus ja millal? Kes olid need vaprad ja tugevad, kes läksid lahinguväljale ja võitlesid oma kodumaa eest? Kuidas autasustati meie rahva ja maa kaitsjaid nende vapruse eest? Lugu Lāčplēši sõjaordust ja ogrenlastest – selle ordu rüütlitest. Tunni kasuks on meie riigi jaoks ajalooliselt oluliste sündmuste ja inimeste mõistmine ja tundmine, kelle vapruseta poleks Läti riik see, mis ta praegu on.

Muuseumi saalides pakutakse õpilastele erinevaid tegevusi, esimeses saalis saavad õpilased aimu elust NSV Liidus, ärkamisajast, näha sotsiaalteemalisi plakateid. Teises saalis vaatavad õpilased filmi „Meie barrikaadide aeg“, arutlevad strateegiliselt oluliste, kaitse all olevate objektide üle. Kolmandas saalis „Julgusega vägede vastu“ õpivad õpilased tundma kahte vastandlikku jõudu, Rahvarinnet ja Interfront, teised Läti linnad, mis olid samuti väga olulised punktid barrikaadidel, samuti saab vaadata ministrite nõukogu maketti ning puutetundlikel ekraanidel saab vaadata foto- ja videomaterjale barrikaadi 1991. aasta kogust. muuseum. 20. jaanuari võtetele pühendatud saalis on õpilastel võimalus vaadata spetsiaalselt loodud animafilmi, kus on rekonstrueeritud 20. jaanuari rünnak siseministeeriumile. "Barrikaadide kaja maailmas" saalis saab näha barrikaadiaegset autot ja satelliitantenni, mis edastas infot barrikaadide kohta teistele riikidele. Pärast näituse vaatamist jagatakse õpilastele töölehed. Nende täitmiseks peavad õpilased meeles pidama, mida retkejuht neile rääkis, ning otsima iseseisvalt ekspositsioonist vihjeid ja vastuseid küsimustele.

Muuseumi saalides pakutakse õpilastele erinevaid tegevusi. Esimeses saalis saavad õpilased aimu elust NSV Liidus, ärkamisajast, näha sotsiaalteemalisi plakateid. Teises saalis panid õpilased selga kolm barrikaadiaegset tegelast, kes riietasid ühe rühmaliikmetest barrikaadikaitsjaks, Läti Vabariigi miilitsaks või OMON-i võitlejaks, valides rekvisiitidest sobivad esemed. kastid. Kolmandas saalis paigutavad õpilased spetsiaalselt kujundatud linnakaartidele varustuse maketid nendele linnaobjektidele, mis nende arvates vajavad täna kaitsmist ja mis võeti kaitse alla 1991. aastal. 20. jaanuari võtetele pühendatud saalis on õpilastel võimalus vaadata spetsiaalselt loodud animafilmi, kus on rekonstrueeritud 20. jaanuari rünnak siseministeeriumile. "Barrikaadide kaja maailmas" saalis saab näha barrikaadiaegset autot ja satelliitantenni, mis edastas infot barrikaadide kohta teistele riikidele. Õpilased saavad ülesande jaguneda kolmeks meeskonnaks ja ekskursiooni juht määrab iga meeskonna ülesande - koostada lühisõnum mõne barrikaadisündmuse kohta, mis kantakse eetrisse 1) raadios 2) TV või ajakirjanduses kajastatud.

Õpilastele pakutakse erinevaid tegevusi muuseumi saalides ja Riias, barrikaadidel. Esimeses saalis saavad õpilased aimu elust NSV Liidus, ärkamisajast, näha sotsiaalteemalisi plakateid. Teises saalis Teises saalis vaatavad õpilased filmi "Meie barrikaadide aeg", arutlevad strateegiliselt oluliste kaitsealuste objektide üle. Kolmandas saalis "Vaimuga vägede vastu" saavad õpilased tutvuda kahe vastandliku jõuga, Rahvarinde ja Interrinde, teiste Läti linnadega, mis olid samuti väga olulised punktid barrikaadidel, samuti saab tutvuda Eesti linnade mudeliga. Ministrite Nõukogu ning puutetundlikel ekraanidel saab vaadata foto- ja videomaterjale 1991. aasta barrikaadide muuseumi kogust. 20. jaanuari võtetele pühendatud saalis on õpilastel võimalus vaadata spetsiaalselt loodud animafilmi, kus on rekonstrueeritud 20. jaanuari rünnak siseministeeriumile. "Barrikaadide kaja maailmas" saalis saab näha barrikaadiaegset autot ja satelliitantenni, mis edastas infot barrikaadide kohta teistele riikidele. Õpilased saavad ülesande jaguneda kolmeks meeskonnaks ja ekskursioonijuht määrab iga meeskonna ülesande. Hiljem külastavad õpilased giidi saatel Vana-Riia peamisi barrikaadipaiku, millest nad on varemgi kuulnud - Domi väljakut, Saeimumaja ja selle juurde asetatud barrikaadide mälestustahvlit, Bastejkalni ja endist Riia ministeeriumi. Sisehoone, vabadussammas, 11. novembri muldkeha ja Kaļķu tänav - ainsa sissepääsuna Vana-Riiasse 1991. aasta jaanuaris.

Legendaarne Võrumaa metsavend Alfred Käärmanni (1922–2010) läks metsa noore mehena pärast teise Nõukogude okupatsiooni algust 1944. aasta sügisel. Aasta hiljem sai ta haarangus lõhkekuuliga vasakust käest haavata ja pääses üle noatera eluga tänu Läti metsavendadele, kes organiseerisid arstiabi. Alfred kaotas vasaku käe. Vaatamata sellele suutis ta vastu panna veel seitse aastat ja ainult MGB agendiks hakanud reeturi pakutud mürgitatud joogiga saadi metsavend elusalt kätte. Ta mõisteti kahekümne viieks aastaks sunnitööle, sellele utoopilisele karistusajale lisandus veel viieks aastaks asumisele saatmine. Tagasi okupeeritud Eestisse sai Alfred naasta 1981. aastal, tema tagakiusamine lakkas alles laulva revolutsiooni aastatel.

Alfred Käärmanni algatusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulisse kirjutatud põhimõte, et Eesti riik ja selle põhiseadus peavad tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Alfred Käärmann oli iseseisvuse taastamisel üks aktiivsemaid mehi Võrumaal: aitas Kaitseliitu taasluua ja valiti Eesti Kongressi saadikuks. Ta on avaldanud raamatuid, tuntumad neist on „Surmavaenlase vastu“ (2000) ja „Vabaduse vaim“ (2000). Teda on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.

Meil kõigil tuleb teha elus valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtisklemegi valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisseelamiseks proovime astuda mitme päris inimese kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud Aleksander. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeksime. 80-aastane distants nendest sündmustest annab meile võimaluse teada saada, millised olid nende valikute tagajärjed.

Kogege nõukogude aja õhkkonda ja tutvuge Läti ajalooga lähemalt, külastades nõukogude aja salapunkrit, mis ehitati riigi juhtidele tuumasõjaks valmistudes. Punker avaldab muljet oma autentsete atribuutide ja põnevate ajalooliste lugudega.

Mäng aktiivsetele inimestele, kes ei karda minna salamissioonile – pimedas, suitsukatte all läbi maa-aluse koridori labürintide. Tõsielumängu "Objekt X" eesmärk on võimaldada osalejatel astuda salaagentide rollidesse ja täita salajane missioon autentses keskkonnas.

Gruppe saab juhendada giid, kes tunneb iga õppeaine ajalugu ja selle kasutamist. Suhteliselt väikeses ruumis on üle 1000 eksponaadi, mis on oskuslikult paigutatud ja mida külastajatel on lihtne vaadata, ilma et peaksid pikki teid ja palju korruseid kõndima. Muuseumi tuumaks on 2. maailmasõja konflikti relvad. Samuti on välja pandud vormirõivad, laskemoon, majapidamistarbed, lennukivrakid jne. Kõige hinnalisem ja ainulaadsem on ülemleitnant Augusti ja tema kallima Marta vaheline feldpost (väli)kirjavahetus viie sõjaaasta jooksul. Dialoog kirjades kahe teineteist armastava inimese vahel ja õnneliku lõpuga. Taustal on näha nende aegade kroonikat. Ekspeditsioon ei ole politiseeritud, vaid jagab kaks sõdivat osapoolt võrdselt. Siin pole ei head ega halba, võib-olla sellepärast on seda lihtne vaadata ja külastajatele meeldib.

Valka ühiskondlike ja poliitiliste sündmuste lugu aastatel 1914–1920.

Programmi eesmärk on ärgitada õpilasi tundma huvi mineviku, selle sündmuste vastu ning otsima seoseid tänapäevaga. Vaadake koos 5 lühifilmi elust ja igapäevaelust Lätis 20. sajandil. teisel poolajal. Tutvume "ajakapslis" saadetavate asjadega, nende päritoluga, tootjaga... samas õppime ka kuidas ja kust tootjat otsida. Ja siis läbi ülesannete ja mängude hinnata ja võrrelda neid aegu tänasega. See saade ei räägi sõjast, kuid kindlasti on see seotud sõja tagajärgedega Läti inimeste igapäevaelule ja majandusele.

Programmi eesmärk on edendada teadlikkust Lāčplēši päevast ja tugevdada uue põlvkonna rahvuslikku identiteeti. Selles tunnis on õpilastel võimalus rännata aastasse 1919, jagunedes meeskondadeks, astuvad õpilased kahe vastase - Läti armee ja Bermonti vägede - rolli. Vastava varustuse abil sooritatakse erinevaid ülesandeid, luuakse kaitsepositsioone, käiakse luuremas ja luuakse peidukohti, et tunni lõpus välja selgitada ajalooline võitja. Marsruudile on loodud ringikujuline jalutusrada, mis hõlmab relvastust, kaevikut, suurtükipunkti ja kahurit. Kõik nimetatud huvipunktid asuvad seal, kus arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud tõendeid nende asukoha kohta. Sellel marsruudil on ka mälestuskivi vabadusvõitluses hukkunutele ja sõdurite asula makett sellisel kujul, nagu see oli Esimese maailmasõja ajal. Kogu rajal on viidad punktkirjasiltidega ja kõik on ratastoolis inimestele ligipääsetav, et inimesed saaksid ka seda kohta uudistada ja nautida.

Propaganda”
Muuseumitund annab õpilastele teadmisi propaganda definitsiooni ja kujunemise ajaloo kohta ning esitab silmatorkavamaid näiteid. Tunni alguses toimuv lühike ekskursioon tutvustab muuseumi ekspositsiooni. Seejärel kaasame õpilased seminarivormis arutellu, et propaganda näitel demonstreerida, kuidas aja möödumisest hoolimata ei muutu mõned asjad poliitikas ja sõjapidamises peaaegu üldse – vaid vahendid ja eesmärgid on veidi teised. Tunnis vaatleme ja analüüsime koos õpilastega propagandaplakateid, otsime levinuimaid sümboleid, rahvuslike stereotüüpide kasutamist jpm.
Muuseumitunnis osalenud õpilane tunneb propaganda ja stereotüüpide mõistet, oskab kirjeldada nende loomise eesmärke ja mõju. Teab, millist tüüpi propagandat on Eestis tehtud. Oskab luua seoseid mineviku ja tänapäeva vahel. Tund arendab diskuteerimise ning eneseväljenduse oskus

Muuseumitund tutvustab õpilastele meie kodulinna saatust Teises maailmasõjas. Tunni alguses toimuv lühike ekskursioon tutvustab muuseumi ekspositsiooni. Seejärel saab õpilane rohkele pildimaterjalile, sõjaaegsele perioodikale ja kaasaegsete mälestustele toetudes teadmisi 1941.‒1944. aasta sõjasündmustest Tartus. Slaidiprogramm demonstreerib lahingute ja sõjakuritegude tagajärgi ning seda, milline oli Tartu sõja ajal ja milline näeb välja praegu. Muuseumitunnis osalenud õpilane tunneb Tartu ajalugu Teise maailmasõja ajal. Teab, milline oli eluolu sõja ajal ja kuidas sõda inimesi mõjutas, ning oskab luua seoseid toonase ja tänapäevase Tartu vahel. Tunneb sõjakuriteo mõistet

KGB kongide muuseum pakub ekskursioone kõigile vanuseastmetele. Tunni aja jooksul anname ülevaate hallist majast, kus 1940.–1950. aastatel tegutses NKVD/KGB, ja ekspositsioonist, mis käsitleb teist maailmasõda, Eesti sõjajärgset vabadusvõitlust, kommunistliku režiimi kuritegusid ning eluolu eeluurimisvanglas.

Muuseumitund annab õpilastele teadmisi Eestis aastatel 1941 ja 1949 toime pandud suurküüditamistest. Tunni alguses saavad õpilased osa slaidiprogrammist, mis tutvustab küüditamise olemust, Eestis toimunud inimsusvastaste massioperatsioonide organisatoorseid detaile, sihtrühmasid ning läbiviimise eripärasid. Programmi jooksul kaastakse õpilasi oma arusaamasid tutvustama ning seisukohti võtma. Peale slaidiprogrammi toimub ekskursioon, mis tutvustab muuseumi püsiekspositsiooni. Muuseumitunnis osalenud õpilane tunneb küüditamise mõistet, eesmärki ja mõju. Teab, miks ja kuidas toimus küüditamine Eestis, nimekirjade koostamisest kuni selle kaugemate ühiskondlike ja majanduslike mõjudeni. Tund arendab diskuteerimise oskusi.

Tund toimub kahes osas. Programmi 1. tunnis külastavad õpilased Preiļi Ajaloo- ja Tarbekunstimuuseumi näitust "Muuseumi lood Lätile" ning tutvuvad Preiļi juudi kogukonna ajaloo ja kultuuriga. Tutvudes Preili juudi tüdruku Sheina Grami päevikuga, mida ta hakkas kirjutama päeval, mil Natsi-Saksamaa tungis NSV Liitu, tekib õpilastel emotsionaalne side 1941. aasta suvel Preilis toimunud holokausti traagilise reaalsusega. 2. tund on väljasõit Preilii holokausti memoriaali juurde, mille käigus õpitakse tundma holokausti tragöödiat, juudi päästjaid ja täna Preilii ohvrite mälestust.
Programmi eesmärkideks on tugevdada mõistmist Teise maailmasõja ja holokausti sündmustest Lätis, kasutades selleks kohalikku ajalugu, samuti soodustada salliva ja kaastundliku isiksuse kujunemist.
Tundides käsitletakse ajaloo ainega seotud teemasid, nagu Teise maailmasõja sündmused Lätis, holokaust, natsism, kollaboratsionism.

Lecure + museum visit.

Short lecture + making solder food in outdoor military kitchen.

Professional deminiers lecture, workshop

Tund toimub kahes osas. Programmi 1. tunnis külastavad õpilased Preiļi Ajaloo- ja Tarbekunstimuuseumi näitust "Muuseumi lood Lätile" ning tutvuvad Preiļi juudi kogukonna ajaloo ja kultuuriga. Tutvudes Preili juudi tüdruku Sheina Grami päevikuga, mida ta hakkas kirjutama päeval, mil Natsi-Saksamaa tungis NSV Liitu, tekib õpilastel emotsionaalne side 1941. aasta suvel Preilis toimunud holokausti traagilise reaalsusega. 2. tund on väljasõit Preilii holokausti memoriaali juurde, mille käigus õpitakse tundma holokausti tragöödiat, juudi päästjaid ja täna Preilii ohvrite mälestust. Programmi eesmärkideks on tugevdada mõistmist Teise maailmasõja ja holokausti sündmustest Lätis, kasutades selleks kohalikku ajalugu, samuti soodustada salliva ja kaastundliku isiksuse kujunemist. Tundides käsitletakse ajaloo ainega seotud teemasid, nagu Teise maailmasõja sündmused Lätis, holokaust, natsism, kollaboratsionism.

Programm on saadaval "Koolikottide" pakkumises.

Jõululahingumuuseumis - autentsel I maailmasõja lahinguväljal loome noortele idee inimese rollist sõjaoludes, sõdurite igapäevaelust ja lahingutes osalemisest. Pilguga militaardistsipliini ja erinevate interaktiivsete meeskonna loomisele keskendunud ülesannetega loome emotsioone, mis panevad mõtlema. Peale õppetundi saab muuseumi territooriumil kasutada lõkkeplatsi ja 7 km pikkust õpetlikku jalutusrada läbi lahinguväljade.

Õpilased saavad tunnis teadmisi 1. Läti eralduspataljoni lahingutest Kurzemes ja sündmustest O. Kalpaki muuseumi territooriumil II maailmasõja ajal ning töötavad meeskondades vabas õhus, täites praktilisi ülesandeid.

Õpilased õpivad tunni jooksul orienteerumismängu vormis tundma Oskar Kalpaki eluteed ning täidavad meeskondades ülesandeid muuseumi ümbruses vabas õhus.

Õpilased õpivad tunnis tundma Oskar Kalpaki eluteed, tunnetavad Kalpaki pataljoni sõdurite olukorda 1919. aasta alguses, täidavad meeskondades või kompaniides ülesandeid, mis on seotud Läti sõjaväe formeerimise algusega.

Alūksne uues palees, mis oli kunagi 7. Sigulda jalaväerügemendi koduks, asub nüüd Alūksne maakonna muuseum, kus õpilased saavad tutvuda Alūksne ajalooga ja armee tähtsusega selle kasvamisel "Sünnipäeva ohvrite mälestustoas". Totalitaarne režiim" ekspositsioone, mis räägib Alūksne maakonna elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, kuid Alūksne ajaloo ekspositsioonis "Ajastupidu" on huvitav teada saada, kuidas ajaperioodid esiajaloost kuni ajalooni. praegune kohtub. Eraldi peatükk on pühendatud 7. Sigulda jalaväerügemendi panusele sõjaväe-, kultuuri- ja ühiskondlikus elus.

Programm edendab õpilaste arusaamist nõukogude võimu poolt läbi viidud küüditamiste käigust, lätlaste elust paguluses, rõhutades rahvusliku identiteedi säilimist ning küüditamise tagajärgi Läti ajaloo ja kultuuri arengus. Õpilasi kaasatakse tunni jooksul viie erineva küüditamissündmusi kogenud tegelase saatuselugude õppimisse. Küüditatud laste saatuselugusid mängivad muuseumi töötajad, kaasates tundi õpilasi. Osalejatel tuleb Punaarmee range järelevalve all leida represseeritute päevikutest puuduvad killud, orienteeruda vene keeles kirjutatud lauses, leida krüpteeritud tekst, lugeda see peegelkirjas, analüüsida fotomaterjali ning otsi vastuseid ebaselgetele küsimustele. Küüditamise aja traagikat rõhutavad ebamugavad töötingimused, materjalide kättesaamatus, vastuolulised, tingimusteta nõudmised, mille täitmata jätmise eest küüditamisel karistati. Programmi käigus õpitakse nägema, avastama ja analüüsima põhjuslikke seoseid ajaloolistes protsessides ning kasutama neid sotsiaalsete protsesside selgitamisel. Uurib välja küüditamiste käigus toimunud muutused ja teeb järelduse, kuidas need on seotud poliitilise olukorraga Lätis ja maailmas. Analüüsib muutusi mõjutavaid tegureid. Õpib tegema koostööd kaaslastega, kasutama erinevaid materiaalseid allikaid. Programmi käigus õpitakse ära tundma ja pakkuma lahendusi olukordades, kus inimeste füüsiline ja emotsionaalne turvalisus on ohus, arutlema elu väärtuse moraalsete ja eetiliste aspektide üle. Õpitakse oskusi demonstreerida käitumist, mis väljendab austust ja isiklikku vastutust enda ja teiste turvalisuse ja heaolu eest mitmetähenduslikes olukordades. Programmi kestvus on 60 min. See võib toimuda ka koolisõitude ajal.

"Trellide taga" on ajalooline tõsielusaade publiku osalusel. See põhineb tõestisündinud lugudel Karosta korrapidaja elust. Etenduse olemus ja eesmärk on võimaldada igal osalejal astuda vangi rolli ning tutvuda kõige huvitavamate ja šokeerivamate faktidega vangla ajaloost.

Ringkäigul on võimalus tutvuda tsaariajast peaaegu muutunud vanglaga, tutvuda Karosta ajaloo ja huvitavate sündmustega vanglaelust, tutvuda kambrite ja kambritega, samuti tutvuda Karosta vanglamuuseumi ekspositsioonidega, mis jutustavad II maailmasõjast, kurelastest, nõukogude ajast.

Mängu mõte on anda osalejatele võimalus aktiivselt osaleda – mõelda, otsida, joosta, peitu pugeda, otsuseid langetada, sõpru aidata, nautida tundeid, mida tänapäeva korrastatud igapäevaelus pole kerge leida. Mäng toimub Northern Forts - maa all ja maa peal.

Etenduse elementidega ekskursioon on üritus neile, kes tahavad midagi enamat kui tavaline ekskursioon ja kes kardavad osaleda saates "Trellide taga"! Ringkäigul tuleb järgida distsipliini, osaleda reakoosseisu väljaõppel, sind võidakse paigutada kambrisse, kuid sõnakuulmatuse korral karistatakse.