Jelgava Püha Kolmainu kiriku torn Muuseum
Jelgava Püha Kolmainu kiriku torn asub Jelgava linna keskel.
Torni ajalugu ulatub enam kui nelja sajandi taha, olles oluliseks tunnistajaks nii linna arengule kui ka traagiliste sündmustele. Kirik ehitati 1574. aastal Kuramaa ja Zemgale hertsogi Gotthard Kettleri käsul ning selle torn, mis valmis 1688. aastal ehitusmeister Martin Knochi juhtimisel, sai linna üheks silmapaistvamaks ehitiseks.
Teise maailmasõja ajal hävis Jelgava rängalt ja 1944. aastal põles kirik Nõukogude õhurünnaku tagajärjel maha. Pärast sõda lasid Nõukogude võimud õhku kiriku altariosa ja lammutasid müürid. Strateegilise objektina säilitati ainult torn, kuna see oli linna kõrgeim punkt. Sõja ajal ja pärast sõda kasutati torni sõjalistel eesmärkidel. Tornist jälgiti vaenlase positsioone ja kontrolliti ümbrust.
Sõjajärgsetel aastatel oli torn ka vastupanutegevuse strateegiliseks punktiks. Sellest sai salajane kohtumispaik ja baas teabe edastamiseks, mis oli oluline võitluses Nõukogude režiimi vastu. Torn, säilitades oma ajaloolise tähtsuse, on tänapäeval taassündinud kultuuri- ja hariduskeskusena.
Kasutatud allikad ja viited:
https://visit.jelgava.lv/lv/apskates-objekti/muzeji-un-ekspozīcijas/item/81-jelgavas-sv-trisvienibas-baznicas-tornis
https://visit.jelgava.lv/lv/sv-trisvienibas-tornis/vestures-ekspozīcijas
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Jelgava Püha Kolmainu kiriku torn aadressil Akadēmijas tänav 1, kus Egons Užkurelis ja Jānis Ģēģeris heiskasid 1952. aastal omatehtud Läti lipu
12. oktoobril 1952 riputas tollal vaid 14-aastane Egons Užkurelis koos endast aasta vanema sõbra Jānis Ģēģerisega 1944. aasta juulis-augustis Nõukogude-Saksa sõjas hävinud Läti riigilipu Läti Püha Kolmainu kiriku torni.










