Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskus Muuseum
Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskus asub Tīnūži külas Ogre piirkonnas, 7 km kaugusel Ogre ja Ikšķile linnadest. Esimesed kirjalikud tõendid mõisa kohta pärinevad 16. sajandist. 18. sajandi keskpaigani oli mõis väikeste ja tähtsusetute hoonetega majapidamine, kuid aja jooksul kasvas see suureks kompleksiks. Esimese maailmasõja ajal toimusid siin Vene ja Saksa armeede vahel lahingud, milles osalesid ka Läti kütipolgu sõdurid. Vabadussõja ajal asus Tīnūži mõisas Läti sõjaväe 1. Valmiera jalaväepolgu staap ja seal hoiti soomusautosid. 1932. aastal anti mõis Läti Sõjainvaliidide Liidule, mis pakkus majutust sõjaveteranidele ning hoolitses nende eest. Teise maailmasõja ajal 1943. aastal viidi Eestist Tīnūži mõisa üle SS-Jagdverband Ost. See oli üksus, mis valmistas ette sõdureid võitluseks Punaarmee vastu. Luuramist, partisanisõja taktikat ja sabotaaži õpetati ka läti sõduritele. Tīnūži mõisa härrastemaja hävitati, kui Punaarmee liikus Riia suunas. Tänapäeval on näha kaunist maastikku ajalooliste hoonetega Väikese Jugla (Mazā Jugla) jõe kaldal. Tīnūži Mõisa Kultuuripärandikeskuses saab näha ajaloolistele sündmustele, sh Läti küttidele, pühendatud eksponaate.
Kasutatud allikad ja viited:
Turčinskis, Z. Saksa Abwehri grupi 212 luure-sabotööride koolis väljaõppe saanud Latgali sabotöörid. Läti Ajaloo Instituudi ajakiri, nr 4, 2004.
Felder, BM „Metsiku kassi“ kompanii. SS Jahindusühing Ida ja nõukogudevastaste partisanide ettevalmistused Lätis (1944–1945). Raamat: Totalitaarsed okupatsioonirežiimid Lätis 1940–1964. (Läti Ajaloolaste Komisjoni artiklid, kd 13). Riia: Läti Ajalooinstituudi Kirjastus, 2004.
Lancmanis, I. Elas kord Pärnamäel. Kunst, nr 5, 2006
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Läti laskurite igapäevaelu Surmasaarel
Memuaarid kirjeldavad elavalt sõdurite igapäevaelu Surmasaarel.








