Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum
Muuseum

4914
20220423_093426.jpg
20220423_093455.jpg
20220423_093513.jpg
2985.jpg
2989.jpg
2990.jpg
2997.jpg
2998.jpg
2999.jpg
3000.jpg
3001.jpg
3009.jpg
3010.jpg
3103.jpg
3458.jpg
4914.jpg
4915.jpg
4918.jpg
4919.jpg
4920.jpg
4921.jpg
4925.jpg
4928.jpg
4929.jpg
4930.jpg
4931.jpg
5395.jpg
5396.jpg
5397.jpg
5398.jpg
5399.jpg
5400.jpg
5401.jpg
5533.jpg
 Mõisa tee 1, Viimsi, Viimsi vald, Eesti, Harjumaa
 +372 621 7410

19. sajandi teisel poolel historitsistliku välisilme saanud Viimsi mõisas alates 2001. aastast tegutsev muuseum tegeleb Eesti sõjaajaloo uurimise, säilitamise ja eksponeerimisega.  Praeguse muuseumi eelkäijateks tuleb lugeda juba 19. jaanuaril 1919 asutatud Eesti Vabastamise Sõja muuseumi ning 1993. aastal Viimsi vallavolikogu otsusega mõisa rajatud kindral Laidonerile pühendatud muuseumi. Nõukogude okupatsiooni ajal paiknes mõisas mereväe raadioluure üksus ning pärast võõrvägede lahkumist oli hoone väga kehvas seisus. Praegusel kujul asutati muuseum toonase kaitseministri Jüri Luige 26. veebruari määrusega 2001. aastal. Sellest ajast  tegutseb muuseum kaitseministeeriumi alluvuses.  Muuseumi väljapanek annab ülevaate Eestis ja mujal maailmas peetud sõdadest, millest Eesti elanikel on tulnud osa võtta. Osa ekspositsioonist on pühendatud Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile, kellele mõis aastatel 1923-1940 kuulus. Peahoone lähedal asuvas sõjatehnika angaaris saab näha valikut suurtükke ja sõidukeid.

Kasutatud allikad ja viited:

https://esm.ee/muuseumist/tutvustus

Haridusprogrammid

Mõõga ajalugu tutvustav töötuba

Töötoas räägime millal ja millest valmistati esimesed mõõgad, mida mõõga kandmine sõjamehe jaoks tähendas minevikus ja mida see tähendab tänapäeval. Lapsed saavad uurida, milliseid mõõkasid leidub sõjamuuseumis ja õpivad, millistest osadest mõõk koosneb. Töötoa käigus valmistavad lapsed paberist mõõgad, kaunistades selle vastavalt enda fantaasiale.

Militaarmustrid, otsimismäng

Mustrid kuuluvad sõjapidamise juurde. Juba iidsed sõjamehed katsid oma näo ja keha sõjamaalingutega, mis sisendasid neile tugevust ja vaprust. Tänapäeval aitab kamomustriga vorm moodsa aja sõjamehel vaenlase eest varjuda. Sõjaväelaste paraadmundritel ja -relvadel on kaunid mustrid rõhutamaks pidulikkust jne. Selle mängu käigus otsivad mängijad sõjamuuseumi ekspositsioonist mustreid ja kujundeid. Neid võib leida kõikjalt – kaartidelt, seintelt, relvadelt, vormikuubedelt. Mängijatest moodustakse 3-4 liikmelised võistkonnad ja läbi käia tuleb kõik muuseumi ekspositsioonid. Pärast viimase küsimuse vastamist pöördutakse tagasi mängu algpunkti, misjärel vaadatakse ja arutatakse koos mängujuhiga läbi õiged vastused.

Eesti ja külm sõda. Rollimäng

Haridusprogrammis käsitletakse olukorda Eestis pärast II maailmasõda kuni külma sõja lõpuni NSV Liidu lagunemisel. Uurime, kuidas toimus vastupanutegevus Eestis pärast II maailmasõja lõppu. Arutleme, kas ja kuidas vaatamata okupatsioonile ja repressioonidele, Eesti territooriumil paiknevatele nõukogude sõjaväebaasidele ja iseseisvuspüüdluste mahasurumisele elas inimestes edasi unistus vabast riigist ja sai võimalikuks Eesti taasiseseisvumine. Programm toimub situatsioonimängu vormis, kus osalejate ülesandeks on valida tegelaskuju ja analüüsida tema valikuid ja võimalusi seista Eesti vabaduse eest Külma sõja perioodil nii siin kui sealpool „raudset eesriiet“.

Aumärkide valmistamise töötuba

Juba iidsetest aegadest peale on sõjamehed oma julguse ja nutikuse eest pälvinud au ja kuulsust ja saanud oma kangelaslikkuse eest uhkeid aumärke. Selles töötoas vaatame koos lastega, milliseid aumärke ehk ordeneid sõjamuuseumis leidub ja tutvustame lühidalt aumärkide ajalugu. Seejärel meisterdab igaüks ise ühe uhke aumärgi.