Johan Laidoner (1884-1953)
I Maailmasõda ja iseseisvumine
Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti sõjaväe juht Vabadussõjas. Vabadusristi I liigi 1. järgu ja III liigi 1. järgu kavaler.
Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal. 1901. aastal astus vaesest perest pärit poiss vabatahtlikult tsaariarmeesse. 1902-1905 õppis ta Vilniuse jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas kursuse parimana, ülendati alamleitnandiks ning suunati teenistusse 13. Jerevani ihugrenaderide polku. 1908. aastal ülendati leitnandiks.
1909-1912 õppis Johan Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias Peterburis ja jätkas sõjaväelist karjääri osaledes ka Esimeses maailmasõjas. Olles jõudnud alampolkovniku auastmesse kutsuti ta 1917. aastal tsaariarmee koosseisus loodud eesti rahvusväeosade kõrgeimaks sõjaliseks juhiks - 1. Eesti diviisi ülemaks.
Vabadussõja alates nimetas Eesti ajutine valitsus Laidoneri 23. detsembril 1918 sõjavägede ülemjuhatajaks polkovniku auastmes. Just tema juhtis Vabadussõjas Eesti sõjaväe võidule. 1919. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Pärast Vabadussõja lõppu ülendati ta kindralleitnandiks ning läks erru. 1923. aastal anti Laidonerile Riigikogu otsusega tasuks teenete eest Vabadussõjas Viimsi mõis, kus praegu asub Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum.
Edasi oli Laidoner tegev poliitikas olles aastatel 1920-1929 Riigikogu liige ja kuuludes aastatel 1922-1929 Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel Eesti delegatsiooni. Pärast 1924. aastal 1. detsembri mässukatset kehtestas valitsus Eestis sõjaseisukorra ning Laidoner kutsuti mõneks ajaks uuesti sõjaväe ülemjuhatajaks.
Pärast 1934. aasta riigipööret oli Laidoner sõjavägede ülemjuhataja kuni 22. juunini 1940. 1939. aastal ülendati ta kindraliks.
Nõukogude võim arreteeris Laidoneri 19. juulil 1940 ning ta suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas.
Abikaasa Maria, sündinud Kruszewska (1888–1978, küüditati 1940, vabanes 1961), poeg Michael (1913−1928), kasupoeg Aleksei Kruszcewsky (1913–1941, küüditati, suri vangistuses).
Seotud objektid
Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum
19. sajandi teisel poolel historitsistliku välisilme saanud Viimsi mõisas alates 2001. aastast tegutsev muuseum tegeleb Eesti sõjaajaloo uurimise, säilitamise ja eksponeerimisega. Praeguse muuseumi eelkäijateks tuleb lugeda juba 19. jaanuaril 1919 asutatud Eesti Vabastamise Sõja muuseumi ning 1993. aastal Viimsi vallavolikogu otsusega mõisa rajatud kindral Laidonerile pühendatud muuseumi. Nõukogude okupatsiooni ajal paiknes mõisas mereväe raadioluure üksus ning pärast võõrvägede lahkumist oli hoone väga kehvas seisus. Praegusel kujul asutati muuseum toonase kaitseministri Jüri Luige 26. veebruari määrusega 2001. aastal. Sellest ajast tegutseb muuseum kaitseministeeriumi alluvuses. Muuseumi väljapanek annab ülevaate Eestis ja mujal maailmas peetud sõdadest, millest Eesti elanikel on tulnud osa võtta. Osa ekspositsioonist on pühendatud Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile, kellele mõis aastatel 1923-1940 kuulus. Peahoone lähedal asuvas sõjatehnika angaaris saab näha valikut suurtükke ja sõidukeid.
Kindral Johan Laidoneri sünnikoht
Vardja külas asuva Raba talu elumaja, kus Laidoner ilmale tuli, pole praeguseks enam säilinud. Usutavasti hävis hoone enne teist maailmasõda, sest teadaolevalt püstitati sellele kohale juba 1937. aastal mälestuskivi. Mälestuskivi lõhuti 1940. ja taastati 1990. aastal. Viimastel aastatel on kindrali sünniaastapäeval 12. veebruaril käidud talukohal ka regulaarselt küünlaid süütamas.
Kindral Johan Laidoneri ratsamonument
Kindral Johan Laidoneri ratsamonument asub Viljandi lossimägede vahetus läheduses.
Monument, mille autor on skulptor Terje Ojaver, avati 2004. aastal.
Eesti Vabadussõja aegse sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks püstitatud ratsamonument on esimene ja seni ainus omataoline Eestis. Viljandimaal sündinud silmapaistev sõjaväelane ja riigimees on Viljandi linna esimene aukodanik.
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.