Kitsarööpmeline rong "Mazbānītis" Ventspilsi mereäärses vabaõhumuuseumis
Muuseum
191
Ventspilsi Mereäärses Vabaõhumuuseumis saab kitsarööpmelisel raudteel sõita veduriga Mazbānītis kahel liinil: ringliini pikkus on 1,4 km ning mäeliini pikkus on 3 km. Vedur Mazbānītis vedas aastatel 1916–1963 reisijaid ja kaupa 600 mm laiusel kitsarööpmelisel raudteel. Raudtee on Esimese maailmasõja aegne pärand, mis etendas olulist rolli Põhja-Kuramaa kultuurilises ja majanduslikus arengus, sest ühendas asulaid ja lõi töökohti.
600 mm kitsarööpmelise raudteevõrgu ehitamist alustati Esimese maailmasõja ajal, kui Saksa armee hakkas 1916. aastal okupeeritud Läti territooriumil ehitama nn Sõjaväe Väliraudteid (saksa keeles Heeresfeldbahn). Nende raudteede ehitamine käis kiiresti, neid oli lihtne lammutada ja teistele rindejoontele viia. Läti kitsarööpmelist raudteevõrku kasutati pidevalt ka Teise maailmasõja ajal. Ligi 60 aastat oli kitsarööpmelisel raudteel sõitev rong ainus kindel veok reisijate, põllumajandustoodete ja puidu transportimiseks suurematesse linnadesse nii talvel kui suvel.
Kasutatud allikad ja viited:
www.muzejs.ventspils.lv/piejuras-brivdabas-muzejs/mazbanitis/
Seotud teemad
Seotud lood
Stende jaama oluline koht Karalauskase raudteevõrgus
Irbesi väina piirkonnas asuvate lahinguvälja raudteede peamine ülesanne oli varustada Saksa armee rannakaitsepositsioone kahuri ja laskemoonaga.
600 mm kitsarööpmelised raudteed Sēlias
Tihti öeldakse, et sõda on kõige isa ja see on sõna otseses mõttes nii olnud Läti maapiirkondade raudteedega. Iga armee, olgu see siis ründav või kaitsv, vajab sõjapidamise tagamiseks märkimisväärseid ressursse. Kui Saksa armee 1915. aastal Läti territooriumile sisenes, seisis ta silmitsi varustusprobleemidega. 1915. aasta lõpuks oli rinne Daugava joone ääres stabiliseerunud. Ajalooliselt oli Sēlija territooriumil rahvastikutihedus madal ja seetõttu puudus ulatuslik transporditeede võrgustik.