Ventspils Piejūras brīvdabas muzeja dzelzceļš (Mazbānītis)
Muzejs
Ventspilsi Mereäärses Vabaõhumuuseumis saab kitsarööpmelisel raudteel sõita veduriga Mazbānītis kahel liinil: ringliini pikkus on 1,4 km ning mäeliini pikkus on 3 km. Vedur Mazbānītis vedas aastatel 1916–1963 reisijaid ja kaupa 600 mm laiusel kitsarööpmelisel raudteel. Raudtee on Esimese maailmasõja aegne pärand, mis etendas olulist rolli Põhja-Kuramaa kultuurilises ja majanduslikus arengus, sest ühendas asulaid ja lõi töökohti.
600 mm kitsarööpmelise raudteevõrgu ehitamist alustati Esimese maailmasõja ajal, kui Saksa armee hakkas 1916. aastal okupeeritud Läti territooriumil ehitama nn Sõjaväe Väliraudteid (saksa keeles Heeresfeldbahn). Nende raudteede ehitamine käis kiiresti, neid oli lihtne lammutada ja teistele rindejoontele viia. Läti kitsarööpmelist raudteevõrku kasutati pidevalt ka Teise maailmasõja ajal. Ligi 60 aastat oli kitsarööpmelisel raudteel sõitev rong ainus kindel veok reisijate, põllumajandustoodete ja puidu transportimiseks suurematesse linnadesse nii talvel kui suvel.
Izmantotie avoti un saites:
www.muzejs.ventspils.lv/piejuras-brivdabas-muzejs/mazbanitis/
Saistītās laikalīnijas
Saistītās tēmas
Saistītie stāsti
Stendes stacijas nozīmīgā vieta karalauka dzelzceļu tīklā
Galvenais karalauka dzelzceļu uzdevums irbes šauruma apvidū bija nodrošināt Vācu armijas krasta aizsardzības pozīcijas ar lielgabaliem un munīciju.
600mm šaursliežu dzelzceļi Sēlijā
Mēdz sacīt, ka karš ir visu lietu tēvs, un tā tas burtiski ir bijis ar Latvijas lauku platuma dzelzceļiem. Jebkurai armijai, vai tā uzbrūk vai arī aizstāvas, nepieciešami prāvi resursi karadarbības nodrošināšanai. Vācu armijai 1915. gadā ienākot Latvijas teritorijā, tā sastapās apgādes izaicinājumiem. 1915. gada beigās fronte bija nostabilizējusies gar Daugavas līniju. Vēsturiski Sēlijas teritorijā bija vērojams mazs iedzīvotāju blīvums, līdz ar to arī nebija plaši izvērsts satiksmes ceļu tīkls.























