Läti leegionärid
Pärast Saksa relvajõudude pealetungi idarindel ja lüüasaamist Stalingradis 1942/1943. 2006. aasta talvel oli sakslastel vaja moodustada okupeeritud Euroopa riikide elanikest väeosad. 23. jaanuar 1943. Hitler andis suusõnaliselt H. Himmlerile loa moodustada Läti SS-i vabatahtlike leegion. Ā. Hitleri kirjalik korraldus leegioni moodustamiseks järgnes 10. veebruaril 1943 ja kõlas järgmiselt: „Käsk luua Läti SS-i vabatahtlike leegion. Üksuste suurus ja tüüp sõltub nende käsutuses olevate Läti meeste arvust.
Märtsist 1943 kuni septembrini 1944 toimus Lätis mitmeid mobilisatsioonitalguid. Ja totaalse mobilisatsiooni väljakuulutamisega juulis 1944 allutati sellele kõik 1906–1928 katsealused. aastal sündinud mehed. Mobilisatsioon Leegionis toimus ka 1944. aasta septembris ja oktoobris Kurzemes. Algselt oli mobilisatsioonist kõrvalehoidumise eest karmim karistus kuni kuue kuu pikkune vangistus. 24. novembril 1943 loodi sõja erikohus, mis nägi ette surmanuhtluse, kuid 1944. aasta suvel Berliinis tehtud otsus nägi ette, et kõik, kes 48 tunni jooksul mobilisatsiooni ei täida, võidakse maha lasta. Päris vabatahtlikke oli leegionis suhteliselt vähe ja nende osakaal ei ületanud 15-20%. Konkreetsetes ajaloolistes oludes mõistis suur osa leegionäre oma kohalolekut leegionis aga võitlusena Läti iseseisvuse taastamise eest.
Esialgu sõdisid 15. ja 19. Läti vabatahtlike SS-diviis Venemaal, kuid 1944. aasta juulis taganes ta tugevate lahingutega Lätti. 19. Läti diviis jätkas võitlust Vidzemes ja sõja lõpul Kuramaas, suuremaid kaotusi kandnud 15. Läti diviisi üksused aga suunati ümberkorraldamisele Saksamaale, kus nad võitlesid kuni 1945. aasta maini. Leegioni 15. ja 19. diviisi ülemad olid sakslased ning diviiside staabid koosnesid saksa ohvitseridest. Leegioni kõrgeim läti ohvitser oli Läti SS-i vabatahtlike leegioni kindralinspektor kindralleitnant Rūdolfs Bangerskis, kelle õigusi piirati aga kõvasti. Kokku võitles II maailmasõja ajal Saksa relvajõudude ridades umbes 110 000–115 000 Läti sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 lahkus lahinguväljadel.
Teise maailmasõja järgsel Nürnbergi protsessil kuulutati SS 1946. aastal kuritegelikuks organisatsiooniks, tunnistades samas, et "sellesse organisatsiooni kuuluvad isikud osalesid isiklikult kuritegude toimepanemises, kuid ei kehtinud isikute kohta, keda riik oli sunnitud liikmeks astuma. nii, et neil ei jäänud muud võimalust ja kui need isikud poleks kuritegudes osalenud", mida võib panna enamiku Läti leegionäride arvele. 1950. aastate alguseks olid paljud endised leegionärid Saksamaalt emigreerunud Suurbritanniasse, Austraaliasse, USA-sse, Kanadasse ja mujale maailma.
Rohkem teabeallikaid
Neiburgs, U. (Läti Okupatsiooni Muuseum) 2017. Läti Leegion ja 16. märts. Saadaval: http://okupacijasmuzejs.lv/lv/aktualitates/latviesu-legions-un-16-marts-356/ [vaadatud [06.05.2021].
Teie kommentaarid
Tere päevast. Aitäh kommentaari eest. Sellel lehel püüame info aluseks võtta konkreetsed allikad, uurimused, mälestused ning sel juhul on märgitud konkreetne allikas, millest nimetatud info koostati. Kui teil on selle teema kohta muid arve ja fakte või inimeste mälestusi, jagage seda teavet meiega, viidates allikale. Seoses:
Tere, kuidas või kust teada saada, mida keegi II maailmasõjas tegi? Kas ta oli sõdur või Läti leegionär või midagi muud? Elas sel ajal Riias.
Ma ei räägi läti keelt, nii et andke andeks, kui on vale tõlge. Tere, Agris Purvins, pöördun teie kommentaari poole. Usun aga kindlalt, et Läti leegionis oli umbes 100 000 sõdurit. Ma pole hukkunute osas kindel. Läti leegion ise ei koosne ainult 15. ja 19. SS-Waffen Grenaderi diviisist. Kaasas oli Flaki pataljon või brigaad, kui ma õigesti mäletan, samuti Luftwaffe lätlased, kes teenisid pilootidena ja pilootide maapealse meeskonnana. (Luftwaffen-Legion Latvia) Lisaks oleksid Läti Leegionis ka abitöölised ja politseiüksused, mis kokku võiksid moodustada kõik lätlased. Mõned määratlevad leegioni kui ainult kahte SS-üksust, teised määratlevad seda kui kõiki Läti vägesid Saksa armees. Mul pole allikale veel ligipääsu, aga umbes nädala-kahe pärast annan ja annan infot teiste üksuste kohta, kuid tunnen end kindlalt, et lepin kokku Läti vägede arvus Saksa armees Wehrmachtis. või SS
Tere päevast! Kas kellelgi on midagi öelda või infot? olen tänulik! otsin uudiseid Ati Shnebergi kohta! Palun kui kellelgi on ideid kust veel otsida. või mõni uudis... Shnebergs Atis - sünd 08.12.1922. Ilūkste apr. Laucese vald - mobiliseeriti 26.06.1943 - esimene teenistusüksus - Läti Leegioni 2. brigaadi 1. jalaväerügemendi 1. pataljon - I auaste - sõdur - 10.08.1943 saadeti instruktorikursustele - 07.10.1943 arvati mootorratturite 2. maleva koosseisu. brigaad - 01.01.1944 ülendatud suursõduriks - 05.01.1944 saadeti ohvitseride kursusele Saksamaal Bad Telzis - 01.05.1944 ülendati auveeersandiks - 30.09.1944 arveldatud 492. rügemendi grenad1 1. pataljoni. diviis (sama üksus enne kursust) - 17.10.1944 haavata peast - 10.11 .1944 saadetud 15. diviisi tagavarabrigaadi Tervise Tagastuskompaniisse - 14.11.1944 kompaniist eemaldatud (suri?) - 21.12.1944 ülendatud leitnant
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Mälestusmärk Läti leegioni langenud sõduritele ja rahvuspartisanidele
Asub Indrāni vallas, Lubāna uuel kalmistul.
Näha on mälestuspaik Läti leegioni langenud sõduritele ja rahvuspartisanidele...
Läti leegionäride ja Vabadussõja ohvrite matused
Asub Cesvaine Ķinderi kalmistul.
Vendade kalmistul avati 1997. aasta juunis graniidist mälestuskivi Läti leegionäridele ning sealt saab leida ja vaadata Vabadussõjas langenute üksikuid matused...
Lestene luteri kirik
Asub Tukumsi oblastis Lestenes kiriku kõrval.
Vennaskalmistu ehitamine Lestenes algas 1998. aastal. Tegemist on suuruselt teise sõdurite kalmistuga Lätis, kuhu on koos maetud üle 1300 Läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taastamist oli võimalik matta erinevatest kohtadest II maailmasõjas langenud Läti sõdureid.
...
Kurzeme kindlustuse kaitsjate mälestuskivi
Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, pöördest Lestenisse Riia suunas 500 m.
Mälestuspaik rajati 1991. aastal Rumbu majade juurde, mille ümbruses käis aktiivne sõjapidamine. See on austusavaldus II maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud "Kurzeme kindluse" kaitsjatele. Lahingud olid märkimisväärsed, kuna peatasid ajutiselt Läti täieliku okupeerimise Punaarmee poolt. Umbes 300 000 lätlast emigreerus, vältides Nõukogude režiimi kuritegusid...
Pienava jõuluvõitluse ohvrite mälestusmärk
Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, umbes kilomeeter Pienava taga Liepaja suunas.
Mälestusmärk on püstitatud piirkonda, mille ümbruses toimus 1944. aastal Kurzeme kolmas suurlahing ehk jõululahing. Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil kujunenud omapärane olukord. Kurzemes olid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada nende osalemist lahingutes Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. "Kurzeme kindlus" - kõige...
More Lahingu Muuseum
Muuseum asub Mores maantee V319 ääres. See on pühendatud More lahingule, mis peeti 1944. aasta sügisel Punaarmee üksuste ja Saksa armee Läti leegioni vahel. Muuseumis on välja pandud lahinguväljamakett, relvad, autasud, sõdurite vormiriietused ja sõjavarustus. Muuseumi ja mälestuspargi rajasid Läti leegioni endised sõdurid, kes olid More lahingust osa võtnud. Mälestuspargis võib tutvuda kaevikute, punkrite ja lahingupaigaga. Sõjategevus More maastikul oli vaid osa Punaarmee Balti pealetungi ulatuslikust operatsioonist, milles osales kokku 900 000 sõdurit ja kus kasutati palju sõjatehnikat. More ümbruses asus osa Saksa armee kaitserajatiste süsteemist, kus Läti leegionärid takistasid Punaarmee läbimurret Riia suunas. See võimaldas...
Punaarmee vennaskonna kalmistu More
Punaarmee sõjaväekalmistu asub More’i läbiva peatee servas. See on viimane puhkepaik ligikaudu 2000 More'i lahingus hukkunud sõdurile. 1974. aastal haljastati kalmistu ja avati skulptor B. Grīsle monument.
Kuramaa Koti Muuseum Zantes
Muuseumi (ainus Kurzeme kindlusele pühendatud muuseum) ekspositsioon jutustab rikkalikult ja kaasahaaravalt sõjakäigust Kurzeme linnuses ja Läti sõdurite edasisest saatusest. Seevastu vabaõhunäitusel saab ringi jalutada ja vaadata taastatud sõjaaegseid kaevikuid, punkriid ja rasket sõjatehnikat.
Tööaeg:...
Lestene vennaskalmistu, mälestusnäitus ja punker
Lestene vennaskalmistu asub Tukumsi piirkonnas Lestene kiriku kõrval. Lestene vennaskalmistu rajamist alustati 1998. aastal. See on Läti suuruselt teine sõdurikalmistu, kuhu on maetud üle 1300 läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist oli võimalik Teises maailmasõjas langenud läti sõdureid ümber matta. Läti leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult värvatud Läti elanikest. Hoolimata sellest, et leegionärid kuulusid Saksa relvajõudude ridadesse ja Saksamaa oli Läti okupeerinud, pidasid sõdurid oma leegionis teenimist Läti iseseisvuse taastamise eest võitlemiseks. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli hävitanud Läti iseseisvuse ja sõjaväe ning pannud toime kuritegusid...
Monument vastupanuliikumise liikmetele Stompakises
Asub Balvist 15 km kaugusel Viļakase suunas, paremal pool teed.
Näha on mälestusmärk...
Mälestusmärk Arvīds Blūmentālsile "Crocodile"
Krokodilli mälestusmärk asub Dundagas, Talsu ja Ernesta Dinzberga tänava ristmikul. Kahe tonni kaaluv monument Arvīdsile ja teistele Kuramaa tugevatele meestele püstitati Dundagas 1995. aastal. Skulptor on Oļegs Skarainis. Arvīds Blūmentālsile pühendatud näitus asub ka Dundaga lossis.
Kivihunnikul asuv "Krokodill" jutustab Dundadži mehe pikast teekonnast pärast Teist maailmasõda ja tema äkilisest maailmakuulsusest, millest sai üks tänapäeva maailma seiklejate...
Nõukogude partisanide üksuse "Punane Nool" mälestuskivi
Nõukogude partisanide üksus moodustati 30. septembril 1944, kui 19 Saksa 283. politseipataljoni sõdurit Vladimir Semjonovi juhtimisel deserteerusid koos relvadega. Pataljon moodustati 1943. aastal Latgale piirkonna vabatahtlikest ja osales Saksa okupatsioonivõimude partisanide vastastes operatsioonides Läti ja Valgevene territooriumil.
Üksus kandis oma komandöri järgi nime "Semjonovi üksus" ja võttis alles sõja lõpus vastu nime "Punased nooled", mis oli juba pärast Teist maailmasõda nõukogude propaganda poolt...
Valge rist on mälestusmärk Teises maailmasõjas langenud sõduritele
See asub maantee P79 Ārgli-Koknese paremal küljel, 3 km kaugusel Ārgliist, vendade haudade vastas.
Valge rist on Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärk, see paigaldati Ergliisse 8. mail 1995, pühitseti 30. juulil. Ristil on mälestusmärk kirjaga "Teises maailmasõjas langenud sõduritele".
1994. aastal oli seal hauatähis kirjaga "Mälestame langenuid".
...
Major J. Ozola suurtükiväepolgu mälestusmärk
Major Jānis Ozolase divisjonile on paigaldatud mälestussilt Riia - Liepāja maantee äärde, Džukste valda, umbes ühe kilomeetri kaugusel mälestuspaiga Kurzeme tagaveest.
Kolmandas Kurzeme lahingus 31. detsembril lõi Ozola III diviis ja major Kristaps Insbergi II diviis viimase kaitseliinina tagasi vastase ülekaaluka rünnaku, hoides ära rinde murdumise. Selles lahingus ilmutab Ozol isiklikku kangelaslikkust ja juhtimisvõimet
...
Läti Sõjamuuseum
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid...
Mälestusmärk Bauska kaitsjatele Nõukogude okupatsiooni vastu 1944. aastal Evangeelse Luterliku Püha Vaimu kiriku aias
Bauska Püha Vaimu evangeelse luterliku kiriku aias 1944. a. Bauska kaitsjad - Läti sõdurid - maeti 2008. aasta lahingute ajal. NSV Liidu okupatsiooniaastatel rajati siia lasteaedade mänguväljakud. 9. novembril 1996 avati kirikuaias skulptor Mārtiņš Zaurase valmistatud mälestuskivi. Karmilt tahutud punetavasse rändrahnu Läti Leegioni varruka lapitöö alla on graveeritud kilbi puna-valge-punane kujutis tekst: "Elagu Läti! Bauska kaitsjatele 1944. aastal." Mälestuskivi paigaldati Läti Rahvussõdurite Ühingu ja organisatsiooni "Daugava Vanagi" Bauska osakonna eestvõttel. Rahalist toetust andsid ka Bauska linn ja rajooni omavalitsused. Kivi kõrval on valgeks värvitud puidust rist, mille all on risttalale kinnitatud leegionäri kilbi puna-valge-punaseks...
Jelgava kaitsjatele Nõukogude okupatsiooni vastu 1944. aastal Gröbneri pargis
1944. aasta juuli-augusti Jelgava teise Nõukogude okupatsiooni vastaste kaitselahingutes osalejate mälestuspaik avati 8. mail 1995 Rūpniečiase ja Tērvetese tänavate ristmikul. Selle sündmuse auks peeti jumalateenistus Jelgava St. Anna evangeelse luterliku kiriku ja lipumarss läbi Jelgava. Mälestuspaigal seisab ebakorrapärase kujuga graniidist stele, mille rist tõuseb mõõgatera sisse. Selle kõrval vasakul on kärbitud rööptahuka kujuline graniitplokk tekstiga "Jelgava kaitsjad 1944.28.VII-8.VIII".
...
Mälestuspaik Läti Leegioni 2. Piirikaitserügemendi sõduritele
Läti Leegioni 2. Piirikaitserügemendi sõdurite mälestuspaik asub Iecava rajoonis Iecava-Baldonese maantee ääres "Dietlava" ja "Būča" vahel.
Mälestusmärk avati 1998. aastal Läti Rahvussõdurite Seltsi ja seltsi "Daugava Vanagi" Iecava osakonna toel. 2023. aastal lisandus infostend 2. piirikaitserügemendi ja 1944. aasta septembris Nõukogude armee vastu peetud lahingute kirjeldusega.
...
Seotud lood
Lahing Kurzeme linnuses Lestene lähedal
Jutustaja kirjeldab oma muljeid lahingutest Lestene ümbruses ja Läti 19. diviisi rolli lahingutes.
Läti Leegioni 42. rügemendi kompanii ülema Werner Preijeri mälestusi Kurzeme lahingutest.
Kurzeme kindlus tekkis pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa lahkuminekut Klaipedast 10. oktoobril, peatades sellega maanteeliikluse Saksamaaga.
Tunnustamata sõdurid. Lahinguohvitseri lugu.
Moresi lahing on episood Teise maailmasõja lõpust, millel oli suur tähtsus sõja edasises kulgemises Läti territooriumil. Moresi lahing tähistab sõda Sigulda kaitseliinis Moresi valla territooriumil, mis toimus 25. septembrist 5. oktoobrini 1944. aastal. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes peatasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid, kes pidasid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10-15-kordse vastase lüüasaamisega, suunas liikunud puna-/nõukogude armee üksused. Riia.
Kohtumine Arvīds Blūmentālsiga - Crocodile Harry Cumberpedia's
Ajaleht "Australian Latvian" avaldas artikli kohtumisest Arvīds Blūmentālsiga tema kodus Austraalias.
(Väike episood reisist Austraalia kesk- ja lääneranniku juurte juurde koos Aivars ja Benita Browne'iga).
Robert Ancānsi mälestustes Pilsblīdene lahingust
Robert Ancans (11. november 1919 - 1. jaanuar 1982) oli Läti Leegioni ohvitser, Rauaristi rüütlirist, kes osales 16. ja 17. märtsil 1945 Pilsblidene lahingutes. Kuues Kuramaa lahing on nüüdseks neljas päev. Anzāns oli teeninud Pilsblidene piirkonnas ja tundis seetõttu seda piirkonda hästi. Anzans'i diviisi suunab taas kõrvale järjekordne rinde murdumine - Punaarmee 8 km sügavune sissetung. Anzans saab neis lahingutes haavata.
Major Jānis Ozoli juhtimisvõimed 3. Kurzeme lahingu ajal
Major Jānis Ozolase divisjonile on paigaldatud mälestussilt Riia - Liepāja maantee äärde, Džukste valda, umbes ühe kilomeetri kaugusel mälestuspaiga Kurzeme tagaveest.
Major Jānis Ozols oli Läti ohvitser, 2. maailmasõjas osaleja, Kolme Tähe ordeni kavaler, kelle juhitud suurtükiväedivisjon hoidis 3. Kurzeme lahingu ajal ära rinde murdumise.
Leegionäri Andrej Apsīši pärand Remte metsas
Kurzeme metsadest leitakse aeg-ajalt tõendeid Teisest maailmasõjast, sest sõjajäänuste ja ajaloolise antiigi austajad käivad metallidetektoritega Kurzeme metsi ja põlde väga sageli. 2021. aasta alguses leiti Saldus maakonnas Remte-poolses metsas metsa maetud laskemoonakastist erinevaid dokumente, mis osutusid Läti Leegioni 19. diviisi kuulumiseks, samuti sõduri isiklikke asju. Nad olid maas lebanud 76 aastat.
III./19. suurtükiväerügemendi (2. läti) kapten Jānis Ozolsi aruanne 1944. aasta 24. ja 25. detsembri lahingute kohta
Diviisi ülem kapten Jānis Ozols 27.12.1944. aruandes 15. (1. Läti) SS-art.rügemendi ülemale 7., 8. ja 9. patarei relvade kaotustest 24.-25.detsembril toimunud lahingutes Zvejnieku - Dirba rajoonis.
Alfred Riekstiņš – Rüütliristi kavaler
1945. aasta alguses käivad veel ägedad lahingud Kurzeme linnuses, kus lätlased võitlevad Saksa armee ridades. Üks neist oli Alfred Riekstiņš 19. diviisi lahingus. Vapruse eest autasustatakse Riekstiņat Rüütliristiga ja see antakse üle Remte lossis. Veidi enne kapitulatsiooni saab temast leitnant.
Kas see väide "Teises maailmasõjas võitles umbes 110 000-115 000 Läti sõdurit, neist umbes 30 000-50 000 jättis elu lahinguväljadele." Mul on raske uskuda, et Läti sõdur sai Saksa sõjaväes rohkem kaotusi kui Punaarmees. 50 000 kukkumist tähendab, et peaaegu iga teine on kukkunud. Võiks ka oletada, et langenute ja haavatute koguarv on 50 000, aga ainult langenuid? Lugupidamisega Agris Purvins