Militaarjaloo pärand turism - Muuseumid

Esimese maailmasõja järgne periood oli mitmel pool maailmas segaduste ja suurte muutuste aeg. Riigipiirid ja territooriumid mõõdeti ümber, monarhid kukutati ja loodi uusi riike. 1918. aastal asutati ka Läti. Kuidas see juhtus, kus ja millal? Kes olid need vaprad ja tugevad, kes läksid lahinguväljale ja võitlesid oma kodumaa eest? Kuidas autasustati meie rahva ja maa kaitsjaid nende vapruse eest? Lugu Lāčplēši sõjaordust ja ogrenlastest – selle ordu rüütlitest. Tunni kasuks on meie riigi jaoks ajalooliselt oluliste sündmuste ja inimeste mõistmine ja tundmine, kelle vapruseta poleks Läti riik see, mis ta praegu on.

Teise maailmasõja ja nõukogude aja tunnistuste kogumiku arvustus koos looga. Digitaalne näitus Ludza piirkonna piirist, piirivalvurite tegevusest ja elust alates 1920. aastast.

Merelahingute muuseumis on hästi korraldatud sõjavarustuse vabaõhunäitus, mille silmapaistvaim vaatamisväärsus on Punaarmee tank T-34. Siseekspositsioon on pühendatud Morei lahingute ja nende ajalooliselt oluliste pöördepunktide mälestusele II maailmasõja ajal ja I maailmasõja sündmustele More vallas ning vabadusvõitlustest Lätis. Erinevad koduloonäitused, 19. saj. ja 20. sajandil majapidamis- ja käsitööesemed. Piirkondlike käsitööliste näitused ja lai valik originaalseid suveniire. Muuseumist saab hankida brošüüri "Moresi lahingute mälestuspaigad", mis sisaldab lühikirjeldust ajaloost ja huviväärsustest ning muud vajalikku teavet, et iseseisvalt külastada lähedal asuvat Moresi lahingute mälestusparki koos muistse rindejoone hoonetega. ja langenud sõdurite vendade hauad Moresi vallas.

Tunnis rändame ajas tagasi lähiminevikku ja räägime elust Saaremaal ENSV ajal. Tunnis kogetu võimaldab õpilastel avastada tolle aja mitmekesisust ning mõista, millistes tingimustes nende vanavanemad elasid, töötasid ja õppisid. Õpilastel on võimalus võrrelda oma valikuid ja võimalusi nendega, mis olid tol ajal saadaval.

Õpilased saavad tunnis teadmisi 1. Läti eralduspataljoni lahingutest Kurzemes ja sündmustest O. Kalpaki muuseumi territooriumil II maailmasõja ajal ning töötavad meeskondades vabas õhus, täites praktilisi ülesandeid.

Õpilased õpivad tunni jooksul orienteerumismängu vormis tundma Oskar Kalpaki eluteed ning täidavad meeskondades ülesandeid muuseumi ümbruses vabas õhus.

Õpilased õpivad tunnis tundma Oskar Kalpaki eluteed, tunnetavad Kalpaki pataljoni sõdurite olukorda 1919. aasta alguses, täidavad meeskondades või kompaniides ülesandeid, mis on seotud Läti sõjaväe formeerimise algusega.

Kodanikuhariduse ja ajaloolise mõistmise keskuse kontseptsioon põhineb ränduri, endise Vabadussõja osaleja, arhitekti ja "Airītes" muuseumihoone projekteerija Artūrs Galindomsi kolmel unistusel – Võitlus Läti eest; Kangelaste mälestusmärk; Läti rahvuslik ülesehitus ja uhkus. Need unistused on taaskehastunud O. Kalpaksi muuseumi kodanikuhariduse ja ajaloolise mõistmise keskuse interaktiivses sisus.
Ajaloolise Mõistmise Keskuse olemus ja interaktiivsus tutvustavad meie riigi kultuurilugu, arhitektuuri, materiaalset kultuuri ja avalikku elu. See pakub ainulaadset ja informatiivset mitmekihilist keskkonda, mis kehastab lapsepõlve avastamise vaimu ja kus saate uurida meie riigi ajalugu enam kui 70 erineva tegevuse kaudu.

Ekskursiooni käigus on külastajatel võimalus tutvuda kaasaegse ja interaktiivse ekspositsiooniga "Vajategevuse lõpp Kurzemes" vaenutegevuse lõppemisest Lätis ja armeegrupi Kurzeme allaandmisakti allkirjastamisest Ezeres. Samuti rõhutab see sõjapidamise tagajärgi tänapäeval, kus Teise maailmasõja tõendid pole mitte ainult ajalugu, vaid ka igapäevane reaalsus. Ekspositsioon on mitmekihiline ja mõeldud nii õpilastele kui ka huvilistele. Samuti on väliskülastajaid silmas pidades sisu saadaval ka inglise keeles. Ajaloohuvilistele meeldimiseks on näituse sisu põhjalikumast osast võimalus leida konkreetset üksikasjalikku teavet Kurzeme sõdivate osapoolte armeeüksuste kohta Teise maailmasõja lõpus. Laos saab tutvuda ka Ezere valla ajaloo, isiksuste ja sündmustega erinevatel ajaperioodidel.

Jutustused koos piltide ja muuseumieksponaatidega. Soovi korral tööülesanded õpilastele. Valik kolme teema vahel: 1) Vabadussõja murdelahingud 3.–6. jaanuar 1919; 2) Soomusrongid vabadussõjas; 3) Jaan Lepp – Anija vallast pärit Vabadussõja kangelane ja spordimees

Alūksne uues palees, mis oli kunagi 7. Sigulda jalaväerügemendi koduks, asub nüüd Alūksne maakonna muuseum, kus õpilased saavad tutvuda Alūksne ajalooga ja armee tähtsusega selle kasvamisel "Sünnipäeva ohvrite mälestustoas". Totalitaarne režiim" ekspositsioone, mis räägib Alūksne maakonna elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, kuid Alūksne ajaloo ekspositsioonis "Ajastupidu" on huvitav teada saada, kuidas ajaperioodid esiajaloost kuni ajalooni. praegune kohtub. Eraldi peatükk on pühendatud 7. Sigulda jalaväerügemendi panusele sõjaväe-, kultuuri- ja ühiskondlikus elus.

Programm edendab õpilaste arusaamist nõukogude võimu poolt läbi viidud küüditamiste käigust, lätlaste elust paguluses, rõhutades rahvusliku identiteedi säilimist ning küüditamise tagajärgi Läti ajaloo ja kultuuri arengus. Õpilasi kaasatakse tunni jooksul viie erineva küüditamissündmusi kogenud tegelase saatuselugude õppimisse. Küüditatud laste saatuselugusid mängivad muuseumi töötajad, kaasates tundi õpilasi. Osalejatel tuleb Punaarmee range järelevalve all leida represseeritute päevikutest puuduvad killud, orienteeruda vene keeles kirjutatud lauses, leida krüpteeritud tekst, lugeda see peegelkirjas, analüüsida fotomaterjali ning otsi vastuseid ebaselgetele küsimustele. Küüditamise aja traagikat rõhutavad ebamugavad töötingimused, materjalide kättesaamatus, vastuolulised, tingimusteta nõudmised, mille täitmata jätmise eest küüditamisel karistati. Programmi käigus õpitakse nägema, avastama ja analüüsima põhjuslikke seoseid ajaloolistes protsessides ning kasutama neid sotsiaalsete protsesside selgitamisel. Uurib välja küüditamiste käigus toimunud muutused ja teeb järelduse, kuidas need on seotud poliitilise olukorraga Lätis ja maailmas. Analüüsib muutusi mõjutavaid tegureid. Õpib tegema koostööd kaaslastega, kasutama erinevaid materiaalseid allikaid. Programmi käigus õpitakse ära tundma ja pakkuma lahendusi olukordades, kus inimeste füüsiline ja emotsionaalne turvalisus on ohus, arutlema elu väärtuse moraalsete ja eetiliste aspektide üle. Õpitakse oskusi demonstreerida käitumist, mis väljendab austust ja isiklikku vastutust enda ja teiste turvalisuse ja heaolu eest mitmetähenduslikes olukordades. Programmi kestvus on 60 min. See võib toimuda ka koolisõitude ajal.

Legendaarne Võrumaa metsavend Alfred Käärmanni (1922–2010) läks metsa noore mehena pärast teise Nõukogude okupatsiooni algust 1944. aasta sügisel. Aasta hiljem sai ta haarangus lõhkekuuliga vasakust käest haavata ja pääses üle noatera eluga tänu Läti metsavendadele, kes organiseerisid arstiabi. Alfred kaotas vasaku käe. Vaatamata sellele suutis ta vastu panna veel seitse aastat ja ainult MGB agendiks hakanud reeturi pakutud mürgitatud joogiga saadi metsavend elusalt kätte. Ta mõisteti kahekümne viieks aastaks sunnitööle, sellele utoopilisele karistusajale lisandus veel viieks aastaks asumisele saatmine. Tagasi okupeeritud Eestisse sai Alfred naasta 1981. aastal, tema tagakiusamine lakkas alles laulva revolutsiooni aastatel.

Alfred Käärmanni algatusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulisse kirjutatud põhimõte, et Eesti riik ja selle põhiseadus peavad tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Alfred Käärmann oli iseseisvuse taastamisel üks aktiivsemaid mehi Võrumaal: aitas Kaitseliitu taasluua ja valiti Eesti Kongressi saadikuks. Ta on avaldanud raamatuid, tuntumad neist on „Surmavaenlase vastu“ (2000) ja „Vabaduse vaim“ (2000). Teda on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.

Meil kõigil tuleb teha elus valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtisklemegi valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisseelamiseks proovime astuda mitme päris inimese kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud Aleksander. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeksime. 80-aastane distants nendest sündmustest annab meile võimaluse teada saada, millised olid nende valikute tagajärjed.

Virtuaalne ajarännak VR Tallinn 1939/44 viib kõigepealt aega enne Teist maailmasõda ja tutvustab Tallinna Harju tänava ajalugu. Läbi VR prillide saab ruumiliselt, värviliselt ja interaktiivselt kogeda, kui ilus oli Tallinn enne Teist maailmasõda. Ajaloolaste poolt kokku pandud audiogiid, tutvustab Tallinna hoonete, äride ja kohvikute ajalugu. Virtuaalrännaku teine osa viib Saksa okupatsiooni aega, mille osaks on Nõukogude lennuväe rünnak Tallinnale ning märtsipommitamise tagajärjed Harju tänavale aastal 1944-1946. Programm jätkub Vabamus, kus uuritakse elulugude kaudu, milliseks võis ja võib kujuneda inimese elusaatus sõjakeerises ning karmi käe poliitika all. Miks otsustasid ja otsustavad paljud kodumaalt lahkuda? Kes jäid ja jäävad? Kes viidi ära sunniviisiliselt? Milliseid valikuid tuli teha noortel minevikus ja milliseid tuleb teha tänapäeval? Me teeme ka enda elus iga päev lihtsamaid või raskemaid valikuid, mis võivad jäädavalt meie elusaatust mõjutada. Ent kuidas oli meie esivanematega? Milliseks kujunes nende elusaatus? Millised olid või ei olnud nende valikud? Ühine programm annab hea ülevaate Tallinna saatusest Teises maailmasõjas ja õpetab mõistma inimeste valikuid sõjakeerises, kes kõigele vaatamata raskustega toime tulevad.

Muuseumitunnis arutleme isikulugude kaudu vastupanu erinevate vormide üle Nõukogude okupatsiooni ajal, luues paralleele ka tänaste mittevabade ühiskondadega. Räägime nii Otto Tiefi valitsusest, õpilasvastupanust, metsavendlusest, dissidentidest, välisvõitlusest kui laulvast revolutsioonist. Allikaanalüüsi abil otsime vastuseid mitmetele küsimustele. Mis ajendas noori truuks jääma oma väärtustele, riskides samal ajal vangilaagriga? Milliste valikute ees olid metsavendade abistajad? Millist rolli mängis põrandaalaune kirjandus vastupanus?

Eesti inimeste toetus Ukrainale on olnud alates 2022. aastal puhkenud sõjast suur: väljendugu see siis meeleavaldustes, annetatud rahas ning asjades, vabatahtlikus töös või muul viisil. Muuseumitunnis uurimegi, kuidas on tugev kodanikuühiskond vaba riigi alustalaks ning kas ja kuidas on Eesti kodanikuühiskond Ukrainat aidates on muutunud. Samuti arutleme laiemalt humantaarabi ja arengukoostöö teemadel. Tunnis on kesksel kohal kaasavad arutelud ja juhtumianalüüs.

Vanalinn peidab endas sajandite jagu ajalugu. Kui valdavalt tunneme vanalinna just kesk- ja uusaegsete hoonete ja ehitiste kaudu, siis veebikeskkonnast avastusrada.ee leitav orienteerumismäng “20. sajandi ajaloopaigad vanalinnas” juhatab mängijad lähiajaloo radadele, aastatesse 1918–2010. Hõlmates endas kümmet ajaloolist hoonet ja paika koos tähelepanu nõudvate küsimuste ja põneva lisainfoga. Avastamist ootavad nii Eesti tumedama ajalooga seotud hooned, iseseisvusega taastamisega seotud paigad kui ka kultuuriajaloo olulised ehitised.

Muuseumitunni keskmes on arutelu „Mis on vabadus?”. Mida võis tähendada vabadus vanaemade ja vanaisade jaoks? Mida võis tähendada vabadus nende laste jaoks, kes pidid paadiga üle tormise mere põgenema? Mis oli vabadus neile, kes saadeti kaugele Siberisse ja kes kasvasid üles ilma vanemateta? Kas see, kui mänguasju on vähe, on vabaduse piiramine? Püüame laste elulugude kaudu leida vastuseid paljudele olevikulistele küsimustele. Miks on oluline üksteist toetada ja aidata? Kas selleks, et olla vaba, peab elama kodus? Kas vabaduse eest peab võitlema? Kas igaüks saab olla vaba? Kas mittevabana saab olla õnnelik? Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutlemegi. Selleks et arutelu ka meelde jääks, valmib igal lapsel enda isiklik vabaduse kompass.

Miks on mineviku uurimine meile nii oluline? Kuidas hankida infot ajalooallikatest, mille taust on meile tundmatu? Mille poolest erineb suuliste, kirjalike, visuaalsete ja esemeliste ajalooallikate uurimine? Mida tähendab allikakriitika? Muuseumitund sobib ajaloo õppimisega alustavatele noortele, kes soovivad paremini mõista ajaloolase tööd. Uurime muuseumi kogudes olevaid allikaid, mis käsitlevad Eesti lähiajaloo tumedamat poolt – saksa ja nõukogude okupatsiooni, küüditamisi holokausti, aga ka igapäevaelu puudutavaid esemelisi ajalooallikaid. Tunni lõpuks tekib õpilastel enda kokku pandud meelespea ajaloolasele mineviku uurimiseks.

George Orwelli romaan “1984” joonistab pildi totalitaarsest ühiskonnast, kus kõik reedavad kõiki. Kuidas võõrvõim end okupeeritud alal kehtestab ning mil moel hakkab võim meie mõtteid ja tegusid vormima? Miks ühed lähevad võõrvõimuga kaasa, ent teised jäävad oma veendumuste juurde ja hakkavad vastu? Muuseumitunnis uurime nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni aegseid kollaboratsionismi lugusid. Aktiivõppemeetodite kaudu arutleme kollaboratsionismi põhjuste ja tagajärgede üle nii ühiskondlikul kui isiklikul tasandil. Leides arutelu juures pidepunkte ka Orwelli kuulsast romaanist.

Muuseumitund pakub võimalust külastada kurikuulsaid vangikonge Pagari tänaval ning ühiselt mõtiskleda, miks on oluline mäletada ja mälestada. Arutleme inimsusevastaste kuritegude üle ning mõtleme, mis paneb inimese tegema koostööd totalitaarse režiimiga ja hävitama kaaskodanikke. Väikestes rühmades uurime maja ja KGB ajalugu. Kuuleme mõtlemapanevaid lugusid poliitilise terrori tagamaadest ja vastupanu võimalustest. Tutvume Pagari majas vangina viibinud ja sealt eluga välja tulnud inimeste mälestustega. Uurime inimese tundeid, mõtteid lootusetus olukorras ning seda, mis aitas neil sel raskel eluperioodil ellu jääda. Tunni lõpus arutleme, kuidas aitavad sellised lood meil homset paremaks muuta ning mida meist igaüks saab teha, et mineviku kuriteod ei korduks. Eel-või järeltegevus: soovitame tutvuda hirmu ja repressioone puudutavate videotega õpikeskkonnas „Ajalugu ekraanil“.

Orienteerumismäng “Iseseisvuse taastamise radadel“ juhatab mängijad laulva revolutsiooni aega, aastatesse 1987–1991. Laulev revolutsioon on ühisnimetus Eestis iseseisvuse taastamisele eelnenud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Mängus on 13 ajaloolist hoonet ja paika koos tähelepanu, arutelu ja liikumist nõudvate ülesannete ning põneva lisainfoga. Sõltuvalt küsimuse vormist, jõuad lisainfoni alles pärast vastuse salvestamist. Kui paigad on kaardile märgitud kronoloogiliselt, siis võid julgelt läbida lähestikku paiknevad punktid ka järjest.

Muuseumitund “2 lugu, 2 paika – meelte rännak ajalukku” on ennekõike mõeldud vaimsete erivajadustega ja õpiraskustega õpilastele, kellega koos arutleme, mis on ajalugu ja miks me ajalugu õpime. Eesti lähiajaloo paremaks mõistmiseks võtame ette ajarännaku 1941. ja 1944. aastasse, kus räägime 14-aastase Hansu ja Urve loo kaudu küüditamisest ja suurpõgenemisest. Lugude ilmestamiseks kasutame nägemis-, kuulmis-, kompimis- ja haistmismeelt. Rännakul avastame, mida pakkis Hans küüditamiseks kaasa ja milline nägi tema kodu välja kaugel Siberis. Emotsioonikaartide abil aruteleme, mida võis tunda Urve, kui ta pidi ette võtma ette põgenemisteekonna vabasse maailma ja millised katsumused teda teekonnal ning uues elukohas ees ootasid. Tunni kokkuvõttes mõtiskleme, kas ja milliseid sarnasusi on Hansu ja Urve lugudes võrreldes tänapäeva noorte lugudega nii Eestis kui mujal.

Tund on mõeldud 7.-12. klassi õpilastele ning käsitleb sõja ja rahu teemat, rääkides lugusid eestlaste valikutest Teise maailmasõja ja sellega kaasnenud okupatsioonide ajal. Väärtuspõhises ja aktiivõppele keskenduvas muuseumitunnis uurime Teise maailmasõja ja elulugude kaudu, milliseks võis ja võib kujuneda inimese elusaatus sõjakeerises ning karmi käe poliitika all. Millega ollakse valmis riskima, et seista oma kodumaa, lähedaste ja vabaduste eest ning mida need valikud endaga kaasa võivad tuua? Lähemalt analüüsime Eesti poliitilist olukorda ja valikuid Teise maailmasõja eel ja järel. Samuti räägime viie erineva inimese eluloo põhjal vastupanust, põgenemisest ja võõrvõimu eest rindele minemisest. Lisaks arutleme, mida saab meist igaüks ise ära teha, et kätte võideldud riiklikku iseseivust ja demokraatiaga kaasnevaid vabadusi hoida ja väärtustada.

Meil kõigil on õigused, kuid tihti kipume unustama, et õigustega kaasnevad ka kohustused. Millised inimese põhiõigused on kirjas lapse õiguste konventsioonis? Muuseumitunnis mõtiskleme tõsieluliste lugude abil võrdsuse, vabaduse ja inimväärikuse teemal nii ajaloos kui ka tänapäeva Eestis. Diskussiooni elavdamiseks proovime astuda päris inimeste kingadesse, olgu nende kingade kandjaks Siberis kasvanud Hans või Rootsi põgenenud Urve. Tunni lõpuks valmib klassi õiguste ja kohustuste deklaratsioon, et ka edaspidi oleks meeles: õigusi ja vabadusi saab hoida vaid siis, kui täidame enda kohustusi.

Kas enne Angry Birds’i, tahvelarvuteid, Monster-nukke ja Jänku Jussi multikaid oli ka mänge, mänguasju, lastesaateid või -filme? Levivad kuuldused, et olla olnud küll. Muuseumitunnis tutvume mänguasjade, mängude ja lastesaadetega, mis on tuttavad meie vanavanematele, kes elasid Eesti NSV-s. Uurime mudelautosid, mis sõitsid mööda elutoa parketti ajal, kui biitlid tegid ilma peal suuri tegusid. Kuuleme lugusid mänguasjadest, mis pakkusid rõõmu Teise maailmasõja ajal Läände pagenud eesti poistele ja tüdrukutele ning Siberisse küüditatud perede lastele. Loovtegevuse kaudu saavad õpilastest väikesed ajaloolased, kes annavad ajaloolistele esemetele omapoolse tõlgenduse.

1944. aastal põgenes Eestist esimese okupatsiooni aasta õuduste kordumise hirmus ligi 80 000 inimest. Kes olid need, kes otsustasid minna? Miks mindi? Mida tunti? Millega riskiti põgenemisel ja mis ootas ees uues elukohas? Millised olid kohanemisraskused uues riigis? Kuidas hoiti elus oma kultuuri võõrsil? Need on need küsimused, millele otsitakse muuseumitunnis vastuseid. Tund aitab aru saada põgenike peamistest väljakutsetest ning neid paremini mõista.

Uurime muuseumitunnis elulugude kaudu, milliseks võis ja võib kujuneda inimese elusaatus sõjakeerises ning karmi käe poliitika all. Miks otsustasid ja otsustavad paljud kodumaalt lahkuda? Kes jäid ja jäävad? Kes viidi ära sunniviisiliselt? Milliseid valikuid tuli teha noortel minevikus ja milliseid tuleb teha tänapäeval? Me teeme ka enda elus iga päev lihtsamaid või raskemaid valikuid, mis võivad jäädavalt meie elusaatust mõjutada. Ent kuidas oli meie esivanematega? Milliseks kujunes nende elusaatus? Millised olid või ei olnud nende valikud? Muuseumitunnis vaatame tagasi põgenemisele ning repressioonidele Saksa ja Nõukogude okupatsiooni ajal. Rühmades uurime, mis võis mõjutada Olafi, Linda, Magda ja paljude teiste langetatud otsuseid ja mil moel tehtud valikud mõjutasid nende edasist elukäiku.

"Trellide taga" on ajalooline tõsielusaade publiku osalusel. See põhineb tõestisündinud lugudel Karosta korrapidaja elust. Etenduse olemus ja eesmärk on võimaldada igal osalejal astuda vangi rolli ning tutvuda kõige huvitavamate ja šokeerivamate faktidega vangla ajaloost.

Ringkäigul on võimalus tutvuda tsaariajast peaaegu muutunud vanglaga, tutvuda Karosta ajaloo ja huvitavate sündmustega vanglaelust, tutvuda kambrite ja kambritega, samuti tutvuda Karosta vanglamuuseumi ekspositsioonidega, mis jutustavad II maailmasõjast, kurelastest, nõukogude ajast.

Mängu mõte on anda osalejatele võimalus aktiivselt osaleda – mõelda, otsida, joosta, peitu pugeda, otsuseid langetada, sõpru aidata, nautida tundeid, mida tänapäeva korrastatud igapäevaelus pole kerge leida. Mäng toimub Northern Forts - maa all ja maa peal.

Etenduse elementidega ekskursioon on üritus neile, kes tahavad midagi enamat kui tavaline ekskursioon ja kes kardavad osaleda saates "Trellide taga"! Ringkäigul tuleb järgida distsipliini, osaleda reakoosseisu väljaõppel, sind võidakse paigutada kambrisse, kuid sõnakuulmatuse korral karistatakse.

Tuur tutvustab muuseumi ekspositsiooni: Hiiumaa ranna­kaitse­rajatisi, relvastust ja laskemoona. Igal eksponaadil on oma lugu: kust ja millal leitud, kes leidis ja mida huvitavat sinna juurde räägitud on. Nõukogude piirivalve ajastust Hiiumaal ei saa üle ega ümber: tutvustame kasarmumiljööd, jälgimis- ja sideseadmeid, õue rajame piiririba rekonstruktsiooni. Nõukogude Armee „militaar-disain" on meid tõhusalt aidanud, kollektsioonidena saab näidata kasvõi seda, kuidas tehti mitte­millestki riidenagisid ja mismoodi disainiti kasarmu­mööblit.

1926. a asutati kindral Nikolai Reegi eestvõttel Värskasse Õrsava järve kaldale Eesti Vabariigi Kaitseväe Petseri Põhjalaager. See oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsa- ja suurtükiväelased üle Eesti. Kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile, pagaritöökoda, tallid hobustele, pood, 500 kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned ehitasid sõdurid ise. Sõdurite saabumine kevadati elavadas piirkonna elu olulisel määral. Enamik hooneid on nüüdseks hävinud, kuid sõduritele koduks olnud barakid ja mõned elumajad on säilinud. 2020. aastal avati taastatud kujul laagri hoonete kompleksi kuulunud kindral Nikolai Reegi suveresident, mis on 1920. aastatel armastatud juugendstiili ehe näide. Jalutuskäigul Põhjalaagris elustame kunagise laagrielu vanade fotode ja juttude abil.

Kaitseliin "Walk"loeng Sooru kõrgendikul või Paju lahinguväljal

Võimalik tellida loenguid erinevatel teemadel Eesti sõjaajaloost: I maailmasõda Eestis, Vabadussõda, metsavendlus, taasiseseisvumine jm.

Toimub loeng ning muuuseumiekspositsiooni tutvustus.

Ohutu laskmise simulaator pakub harjutamisvõimalust nii laskespordist huvitatud noortele kui ka militaarhuvilistele vanavanematele. Ekraanil kuvatav märklaud näitab laskmistulemusi ja aitab sooritust parandada.

Laserlahing on lõbus seltskondlik võistlus meeskondade vahel. Pakume lahinguid nii muuseumi territooriumil kui ka kaevikukompleksis ja ümberehitatud NSVL-aegses küünis. Laserlahingud ei ole mõeldud ainult lastele, vaid sobivad hästi ka firmaüritusteks või meeskonnakoolituseks. Lasermängud arendavad reaktsioonikiirust, otsustusvõimet ja koostööd. Mängijad saavad hea füüsilise treeningu ja meeldejääva mängukogemuse.

Valida saab kolme lahingupaiga vahel: sõjamuuseumi sisehoov, Sooru mäel asuvad kaevikud või Reku harjutusväljal asuv hoone. Vihmase ilma korral õuemänge ei toimu.

Giidiga läbi Valga sõjamuuseumi liikudes saab ülevaate 20. sajandil Eestis toimunu kohta ning näha haruldasi esemeid Eesti ajaloos. Muuseum annab ülevaate Eesti siseturvalisuse ja riigikaitse ametkondade ajaloost ning põikab temaatiliselt ka lõunanaabrite Lätlaste juurde. Tuuri sisu on valitud eagrupile vastavalt.

Gruppe saab juhendada giid, kes tunneb iga õppeaine ajalugu ja selle kasutamist. Suhteliselt väikeses ruumis on üle 1000 eksponaadi, mis on oskuslikult paigutatud ja mida külastajatel on lihtne vaadata, ilma et peaksid pikki teid ja palju korruseid kõndima. Muuseumi tuumaks on 2. maailmasõja konflikti relvad. Samuti on välja pandud vormirõivad, laskemoon, majapidamistarbed, lennukivrakid jne. Kõige hinnalisem ja ainulaadsem on ülemleitnant Augusti ja tema kallima Marta vaheline feldpost (väli)kirjavahetus viie sõjaaasta jooksul. Dialoog kirjades kahe teineteist armastava inimese vahel ja õnneliku lõpuga. Taustal on näha nende aegade kroonikat. Ekspeditsioon ei ole politiseeritud, vaid jagab kaks sõdivat osapoolt võrdselt. Siin pole ei head ega halba, võib-olla sellepärast on seda lihtne vaadata ja külastajatele meeldib.

Põhja-Euroopa vanim laskemoonatehas (ehitatud 1885. aastal) ja ainus omataoline tehas Baltikumis. Tuuri käigus saab tutvuda ajaloolise näitusega, haavelvalu töökojaga, ronida ainulaadsesse torni, mille all asub 19 meetri sügavune jahutuskaev, ja külastada lasketiiru.

Näitus kajastab Ida-Latgale arengu olulist ajaloolist etappi aastatel 1918–1945. Näitusel on väljas selle ajaloolise ajastu mitmesugused esemed.

Tund toimub kahes osas. Programmi 1. tunnis külastavad õpilased Preiļi Ajaloo- ja Tarbekunstimuuseumi näitust "Muuseumi lood Lätile" ning tutvuvad Preiļi juudi kogukonna ajaloo ja kultuuriga. Tutvudes Preili juudi tüdruku Sheina Grami päevikuga, mida ta hakkas kirjutama päeval, mil Natsi-Saksamaa tungis NSV Liitu, tekib õpilastel emotsionaalne side 1941. aasta suvel Preilis toimunud holokausti traagilise reaalsusega. 2. tund on väljasõit Preilii holokausti memoriaali juurde, mille käigus õpitakse tundma holokausti tragöödiat, juudi päästjaid ja täna Preilii ohvrite mälestust. Programmi eesmärkideks on tugevdada mõistmist Teise maailmasõja ja holokausti sündmustest Lätis, kasutades selleks kohalikku ajalugu, samuti soodustada salliva ja kaastundliku isiksuse kujunemist. Tundides käsitletakse ajaloo ainega seotud teemasid, nagu Teise maailmasõja sündmused Lätis, holokaust, natsism, kollaboratsionism.

Programm on saadaval "Koolikottide" pakkumises.

Töötoas räägime millal ja millest valmistati esimesed mõõgad, mida mõõga kandmine sõjamehe jaoks tähendas minevikus ja mida see tähendab tänapäeval. Lapsed saavad uurida, milliseid mõõkasid leidub sõjamuuseumis ja õpivad, millistest osadest mõõk koosneb. Töötoa käigus valmistavad lapsed paberist mõõgad, kaunistades selle vastavalt enda fantaasiale.

Mustrid kuuluvad sõjapidamise juurde. Juba iidsed sõjamehed katsid oma näo ja keha sõjamaalingutega, mis sisendasid neile tugevust ja vaprust. Tänapäeval aitab kamomustriga vorm moodsa aja sõjamehel vaenlase eest varjuda. Sõjaväelaste paraadmundritel ja -relvadel on kaunid mustrid rõhutamaks pidulikkust jne. Selle mängu käigus otsivad mängijad sõjamuuseumi ekspositsioonist mustreid ja kujundeid. Neid võib leida kõikjalt – kaartidelt, seintelt, relvadelt, vormikuubedelt. Mängijatest moodustakse 3-4 liikmelised võistkonnad ja läbi käia tuleb kõik muuseumi ekspositsioonid. Pärast viimase küsimuse vastamist pöördutakse tagasi mängu algpunkti, misjärel vaadatakse ja arutatakse koos mängujuhiga läbi õiged vastused.

Haridusprogrammis käsitletakse olukorda Eestis pärast II maailmasõda kuni külma sõja lõpuni NSV Liidu lagunemisel. Uurime, kuidas toimus vastupanutegevus Eestis pärast II maailmasõja lõppu. Arutleme, kas ja kuidas vaatamata okupatsioonile ja repressioonidele, Eesti territooriumil paiknevatele nõukogude sõjaväebaasidele ja iseseisvuspüüdluste mahasurumisele elas inimestes edasi unistus vabast riigist ja sai võimalikuks Eesti taasiseseisvumine. Programm toimub situatsioonimängu vormis, kus osalejate ülesandeks on valida tegelaskuju ja analüüsida tema valikuid ja võimalusi seista Eesti vabaduse eest Külma sõja perioodil nii siin kui sealpool „raudset eesriiet“.

Muuseumituur lastele.

Juba iidsetest aegadest peale on sõjamehed oma julguse ja nutikuse eest pälvinud au ja kuulsust ja saanud oma kangelaslikkuse eest uhkeid aumärke. Selles töötoas vaatame koos lastega, milliseid aumärke ehk ordeneid sõjamuuseumis leidub ja tutvustame lühidalt aumärkide ajalugu. Seejärel meisterdab igaüks ise ühe uhke aumärgi.

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada allveelaeva Lembit lugu, allveelaevade arengut ning elu allveelaevas. Ette võetakse ajareis 1930. aastate lõppu, mil allveelaeva Lembit seiklused põimuvad Eesti riigi pöördelise ajajärguga. Käsitleme teaduse ja tehnika mõju inimtegevusele. Uuritakse üldiselt allveelaevanduse ajalugu, aga ka seda, mis on otseselt seotud Eestiga. Õpilased saavad teada, millistel operatsioonidel osales Lembit ning nooremad õpilased keskenduvad eluolule Eesti kuulsamail allveelaeval. I-II kooliastmes on tegevused mängulisemad: õpilased tutvuvad Lembitu ajaloo ja samaaegselt Eestis leidnud sündmustega läbi mängu. III-IV kooliastme õpilastega arutleme põhjalikumalt ka riigikaitse teemadel ajaloos ja tänapäeval: Eesti riigi loomise, kujunemise, iseseisvuse kaotamise ja taastamise tähtsündmused läbi Lembitu loo.

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada Tallinna evakuatsiooni ja sellele eelnenud ning järgnenud sündmusi II maailmasõja keerises. Muuseumitunnis avatakse II maailmasõja sündmuste konteksti, Juminda miinilahingule eelnenud sündmusi ja okupatsioonide vaheldumist. Muuseumitunni lugu on üles ehitatud Juminda miinilahingus osalenud inimeste mälestustele. Käsitletakse ka Nõukogude Liitu evakueerunud kultuuritegelaste loomingut okupatsioonide ajal, toetades nii kunsti-, kirjandus- kui ka muusikaajaloo teadmisi.

Programmi käigus elatakse läbi viie II MS põgeniku teekond kodurannast põgenikelaagrisse. Üheskoos otsitakse ülevedaja ja taotletakse Rootsis või Saksamaal põgenikustaatust. Kõik peavad koputama südametunnistusele ja vajadusel natuke luiskama, et läbida skriinimine ja saada luba laagrisse jääda. Sest repatrieerimine ehk kodumaale tagasisaatmine võib saada saatuslikuks…

Valka ühiskondlike ja poliitiliste sündmuste lugu aastatel 1914–1920.

Lapsed vaatavad filmi „Ära puutu pommi“, saavad näha ja oma käega puutuda asju, mis on leitud Sinimägedest. Tunni lõpul täidetakse töölehed/joonistuslehed. Programm on koostöös päästeametiga.

II Maailmasõja sõdivad pooled, milline oli relvastus, mundrid.
Eestlased Laskurkorpuses ja Saksa sõjaväe üksustes, millised olid valikud ja kas need olid vabatahtlikud valikud.
1944 sakslaste taganemislahingud Eesti territooriumil, olukorrad, milles mõlemal pool rinnet olid eestlased.
Kuidas tänapäeval teatakse ja leitakse, kes on ühishaudadesse maetud.
Relvade ja vormi tutvustus, sh millise armee relvastusse relv kuulus ja millised olid armeede iseloomulikud eraldusmärgid.
Retk Põrguaugumäele (II Maailmasõjas langenute memoriaal) ja Pargimäele (mäel asus Vaivara mõis ja asuvad I Maailmasõjaaegsed punkrid).
Soovi korral filmi “1944” vaatamine.

Õpilased saavad teada Teisest Maailmasõjast Eesti territooriumil. Tutvuvad Saksa ja Nõukogude armeede vormide ja relvastusega. Soovi korral on võimalus rõivaid proovida.

Õppeprogramm koosneb 2st põhiosast:

Retk Sinimägedel – annab ülevaate maastiku eripäradest, tekkeloost, geograafilistest ja geoloogilistest iseärasustest, taimestikust ning tutvustab II ms seotud paiku.
Praktiline ülesanne – eri aegade kaartide lugemine, positsioneerimine ja maastikuliste muutuste analüüs.

Õpilased saavad mobilisatsiooni kutsed. Programmi käigus saadakse teada, kuidas sattus eestimaalane sõjaväkke ja milliseid vorme kandis; millised olid relvad, mida tollal kasutati. Sõjaaegne elu‑olu, sh toidutalongide jagamine.
Õhuhäire korraldamine, Narva märtsipommitamise teema.
Esmaabi osutamine.
Kuidas kaevati kaevikuid ja millal neist abi on.
Retk Pargimäele (mäel asus Vaivara mõis, asuvad I Maailmasõjaaegsed punkrid).
Soovi korral filmi “1944” vaatamine.

Vaivara Sinimägede muuseum kutsub osalema ajarännakus, kus tehakse läbi 1944. aasta põgenemine Narva piirkonnast. Osalejatele saadetakse enne seikluse toimumist e-posti teel stsenaarium, kus kirjeldatakse evakuatsiooni ning pakutakse rollid vastavalt osalejatele. See annab võimaluse teha valikud, mida kaasa võtta, mis selga panna ning milline võiks olla rännaku lõpus toimuva pikniku menüü. Ühtlasi aitab eelnevalt saadetud stsenaarium anda osalejatele mõningaid vihjeid teatud detailide jälgimiseks seiklus ajal, et rännak võimalikult tõeline oleks. Kuid loomingulisus on ka alati teretulnud ning muudab seikluse sageli veelgi meeldejäävamaks ning nauditavamaks.

Ajarännak sobib nii täiskasvanud sõpruskondadele kui ka lastega peredele. See erineb tugevalt teistest samalaadsetest seiklustest ning annab hea võimaluse arutada hiljem ka tänapäevaste põgeniketeemade üle.
Säärasel ettevõtmisel ei ole võimalik, et iga rännak kulgeks sama moodi nagu kõik eelnevad. Antud seikluse puhul on väga suur roll seiklejatel endil. Kõik sõltub osalejatest. Seega on seiklus täiesti ainulaadne ning tekitab uusi emotsioone kõigile, ka nendele, kes seda juba varasemalt läbinud on.
Ajarännakut läbiviivad juhendajad on oma ala spetsialistid, kes on kogu stsenaariumi hoolega läbimõelnud. Seega võite olla kindlad, et teenindus, mida kogete, on esmaklassiline.
Seikluse tarbimiseks on vajalik eelbroneering ning rännak saab alguse Vaivara Sinimägede muuseumist.

Programmi käigus saavad õpilased teada muuseumi eksponaatide lood: millest ja mida sõid sõdurid, kus hoiti dokumente, missugune peab olema sõdurite vorm ning mida kanti kaasas. Eksponaate (kiivrid, mütsid, relvad) võib ise katsuda ja proovida. Räägitakse, et miks me hoiame asju muuseumis.

Programmi käigus saavad õpilased teada, kuidas lugeda kaarti, mida tähendavad märgid ja värvid kaardi peal. Kaardi abil leiavad õpilased kontrollpunktid ja lahendavad vastavad ülesanded. Maastikumäng läbib Sinimäe asula kõige huvitavamad kohti nagu Sinimäe põhikool, I maailmasõja punkrid ja Pargimägi. Mängu käigus toimub ka muuseumi külastus.

Tund toimub kahes osas. Programmi 1. tunnis külastavad õpilased Preiļi Ajaloo- ja Tarbekunstimuuseumi näitust "Muuseumi lood Lätile" ning tutvuvad Preiļi juudi kogukonna ajaloo ja kultuuriga. Tutvudes Preili juudi tüdruku Sheina Grami päevikuga, mida ta hakkas kirjutama päeval, mil Natsi-Saksamaa tungis NSV Liitu, tekib õpilastel emotsionaalne side 1941. aasta suvel Preilis toimunud holokausti traagilise reaalsusega. 2. tund on väljasõit Preilii holokausti memoriaali juurde, mille käigus õpitakse tundma holokausti tragöödiat, juudi päästjaid ja täna Preilii ohvrite mälestust.
Programmi eesmärkideks on tugevdada mõistmist Teise maailmasõja ja holokausti sündmustest Lätis, kasutades selleks kohalikku ajalugu, samuti soodustada salliva ja kaastundliku isiksuse kujunemist.
Tundides käsitletakse ajaloo ainega seotud teemasid, nagu Teise maailmasõja sündmused Lätis, holokaust, natsism, kollaboratsionism.

Näitus „Jāzeps Baško – õhujuht“ loodi 2014. aastal ja on pühendatud silmapaistva maamehe, lenduri, eskadrilli „Iļja Muromec“ ülema, Läti õhuväe korraldaja, kindral Jāzeps Baško 125. sünniaastapäevale ja Esimese maailmasõja 100. aastapäevale. Muuseumi kollektsiooni näitus on kujundatud disainobjektina – 6 korda vähendatud lennuki „Ilja Muromech“ mudel, mille kohta leiab teavet teksti ja piltide kujul. Näitust rikastavad Läti Sõjamuuseumi kogudest pärit deposiidid ja äsja omandatud teave Läti Riiklikust Ajalooarhiivist, Spilve Lennundusmuuseumist ning üksikisikute eraarhiivide materjalid.

Märksõnad: riigipiir vs kontrolljoon, Saatse saabas, piirivalvurite töö, Setomaa piiride kujunemine, Saatse nulk, Setomaa loodus ja kultuur. 

Saatse Muuseumil on võimalik pakkuda teile kaasahaaravat rollimängu tänu oma asukohale ajutise kontrolljoone läheduses. Rollimängu kestel saavad osalejad panna end piirivalvurite ja salakaubavedajate rolli ning lahendada erinevaid ülesandeid, mille peamisteks teemadeks on: riigipiir, piirivalvurid, salakaubandus ja ka isikuttõendavad dokumendid läbi aegade. Rollimängu kestel saavad osalejad leida maastikult kaardi abil etteantud järjekorras kontrollpunktid, kus neil tuleb vastavalt oma rollidele ülesandeid lahendada. Lisaks salakaubavedajatele kui ka piirivalvuritele osaleb igas võistkonnas üks lisaülesandega liige „loodusteadlik keskkonnasõber“, kelle ülesandeks on koos meeskonnaga otsida lisaks põhiülesannetele ka loodus/ keskkonna teemalisatele küsimustele vastuseid.

Muuseumis saab tutvuda Baltikumi suurima jalgrataste kollektsiooniga. Kokku on muuseumis umbes 60 Lätis valmistatud ja kasutatud jalgratast, sealhulgas sõjaväe mudeljalgrattaid. Saulkrastis asuv jalgrattamuuseum meelitab külastajaid iidse atmosfääri ja huvitava kollektsiooniga. Isa ja poja Jānis ja Guntas Sereginsi jalgrattakollektsioon on saanud ainulaadseks ajalootunnistajaks. Muuseumis saab näha üht esimest kiirjalgratast, esimeste täispuhutavate rehvidega jalgratast ja isegi puidust jalgratast. Kollektsioonis on lai valik asju, mis on seotud kahe ratta kasutamise, rattaspordi, ühingute ja jalgrataste valmistamisega. Lisaks täieneb kollektsioon pidevalt. Giidiga muuseumikülastus kaasahaarava jutustusega.

Programmi eesmärk on ärgitada õpilasi tundma huvi mineviku, selle sündmuste vastu ning otsima seoseid tänapäevaga. Vaadake koos 5 lühifilmi elust ja igapäevaelust Lätis 20. sajandil. teisel poolajal. Tutvume "ajakapslis" saadetavate asjadega, nende päritoluga, tootjaga... samas õppime ka kuidas ja kust tootjat otsida. Ja siis läbi ülesannete ja mängude hinnata ja võrrelda neid aegu tänasega. See saade ei räägi sõjast, kuid kindlasti on see seotud sõja tagajärgedega Läti inimeste igapäevaelule ja majandusele.

Programmi eesmärk on edendada teadlikkust Lāčplēši päevast ja tugevdada uue põlvkonna rahvuslikku identiteeti. Selles tunnis on õpilastel võimalus rännata aastasse 1919, jagunedes meeskondadeks, astuvad õpilased kahe vastase - Läti armee ja Bermonti vägede - rolli. Vastava varustuse abil sooritatakse erinevaid ülesandeid, luuakse kaitsepositsioone, käiakse luuremas ja luuakse peidukohti, et tunni lõpus välja selgitada ajalooline võitja. Marsruudile on loodud ringikujuline jalutusrada, mis hõlmab relvastust, kaevikut, suurtükipunkti ja kahurit. Kõik nimetatud huvipunktid asuvad seal, kus arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud tõendeid nende asukoha kohta. Sellel marsruudil on ka mälestuskivi vabadusvõitluses hukkunutele ja sõdurite asula makett sellisel kujul, nagu see oli Esimese maailmasõja ajal. Kogu rajal on viidad punktkirjasiltidega ja kõik on ratastoolis inimestele ligipääsetav, et inimesed saaksid ka seda kohta uudistada ja nautida.

Muuseumi saalides pakutakse õpilastele erinevaid tegevusi, esimeses saalis saavad õpilased aimu elust NSV Liidus, ärkamisajast, näha sotsiaalteemalisi plakateid. Teises saalis vaatavad õpilased filmi „Meie barrikaadide aeg“, arutlevad strateegiliselt oluliste, kaitse all olevate objektide üle. Kolmandas saalis „Julgusega vägede vastu“ õpivad õpilased tundma kahte vastandlikku jõudu, Rahvarinnet ja Interfront, teised Läti linnad, mis olid samuti väga olulised punktid barrikaadidel, samuti saab vaadata ministrite nõukogu maketti ning puutetundlikel ekraanidel saab vaadata foto- ja videomaterjale barrikaadi 1991. aasta kogust. muuseum. 20. jaanuari võtetele pühendatud saalis on õpilastel võimalus vaadata spetsiaalselt loodud animafilmi, kus on rekonstrueeritud 20. jaanuari rünnak siseministeeriumile. "Barrikaadide kaja maailmas" saalis saab näha barrikaadiaegset autot ja satelliitantenni, mis edastas infot barrikaadide kohta teistele riikidele. Pärast näituse vaatamist jagatakse õpilastele töölehed. Nende täitmiseks peavad õpilased meeles pidama, mida retkejuht neile rääkis, ning otsima iseseisvalt ekspositsioonist vihjeid ja vastuseid küsimustele.

Muuseumi saalides pakutakse õpilastele erinevaid tegevusi. Esimeses saalis saavad õpilased aimu elust NSV Liidus, ärkamisajast, näha sotsiaalteemalisi plakateid. Teises saalis panid õpilased selga kolm barrikaadiaegset tegelast, kes riietasid ühe rühmaliikmetest barrikaadikaitsjaks, Läti Vabariigi miilitsaks või OMON-i võitlejaks, valides rekvisiitidest sobivad esemed. kastid. Kolmandas saalis paigutavad õpilased spetsiaalselt kujundatud linnakaartidele varustuse maketid nendele linnaobjektidele, mis nende arvates vajavad täna kaitsmist ja mis võeti kaitse alla 1991. aastal. 20. jaanuari võtetele pühendatud saalis on õpilastel võimalus vaadata spetsiaalselt loodud animafilmi, kus on rekonstrueeritud 20. jaanuari rünnak siseministeeriumile. "Barrikaadide kaja maailmas" saalis saab näha barrikaadiaegset autot ja satelliitantenni, mis edastas infot barrikaadide kohta teistele riikidele. Õpilased saavad ülesande jaguneda kolmeks meeskonnaks ja ekskursiooni juht määrab iga meeskonna ülesande - koostada lühisõnum mõne barrikaadisündmuse kohta, mis kantakse eetrisse 1) raadios 2) TV või ajakirjanduses kajastatud.

Õpilastele pakutakse erinevaid tegevusi muuseumi saalides ja Riias, barrikaadidel. Esimeses saalis saavad õpilased aimu elust NSV Liidus, ärkamisajast, näha sotsiaalteemalisi plakateid. Teises saalis Teises saalis vaatavad õpilased filmi "Meie barrikaadide aeg", arutlevad strateegiliselt oluliste kaitsealuste objektide üle. Kolmandas saalis "Vaimuga vägede vastu" saavad õpilased tutvuda kahe vastandliku jõuga, Rahvarinde ja Interrinde, teiste Läti linnadega, mis olid samuti väga olulised punktid barrikaadidel, samuti saab tutvuda Eesti linnade mudeliga. Ministrite Nõukogu ning puutetundlikel ekraanidel saab vaadata foto- ja videomaterjale 1991. aasta barrikaadide muuseumi kogust. 20. jaanuari võtetele pühendatud saalis on õpilastel võimalus vaadata spetsiaalselt loodud animafilmi, kus on rekonstrueeritud 20. jaanuari rünnak siseministeeriumile. "Barrikaadide kaja maailmas" saalis saab näha barrikaadiaegset autot ja satelliitantenni, mis edastas infot barrikaadide kohta teistele riikidele. Õpilased saavad ülesande jaguneda kolmeks meeskonnaks ja ekskursioonijuht määrab iga meeskonna ülesande. Hiljem külastavad õpilased giidi saatel Vana-Riia peamisi barrikaadipaiku, millest nad on varemgi kuulnud - Domi väljakut, Saeimumaja ja selle juurde asetatud barrikaadide mälestustahvlit, Bastejkalni ja endist Riia ministeeriumi. Sisehoone, vabadussammas, 11. novembri muldkeha ja Kaļķu tänav - ainsa sissepääsuna Vana-Riiasse 1991. aasta jaanuaris.

Lecure + museum visit.

Short lecture + making solder food in outdoor military kitchen.

Professional deminiers lecture, workshop

Propaganda”
Muuseumitund annab õpilastele teadmisi propaganda definitsiooni ja kujunemise ajaloo kohta ning esitab silmatorkavamaid näiteid. Tunni alguses toimuv lühike ekskursioon tutvustab muuseumi ekspositsiooni. Seejärel kaasame õpilased seminarivormis arutellu, et propaganda näitel demonstreerida, kuidas aja möödumisest hoolimata ei muutu mõned asjad poliitikas ja sõjapidamises peaaegu üldse – vaid vahendid ja eesmärgid on veidi teised. Tunnis vaatleme ja analüüsime koos õpilastega propagandaplakateid, otsime levinuimaid sümboleid, rahvuslike stereotüüpide kasutamist jpm.
Muuseumitunnis osalenud õpilane tunneb propaganda ja stereotüüpide mõistet, oskab kirjeldada nende loomise eesmärke ja mõju. Teab, millist tüüpi propagandat on Eestis tehtud. Oskab luua seoseid mineviku ja tänapäeva vahel. Tund arendab diskuteerimise ning eneseväljenduse oskus

Muuseumitund tutvustab õpilastele meie kodulinna saatust Teises maailmasõjas. Tunni alguses toimuv lühike ekskursioon tutvustab muuseumi ekspositsiooni. Seejärel saab õpilane rohkele pildimaterjalile, sõjaaegsele perioodikale ja kaasaegsete mälestustele toetudes teadmisi 1941.‒1944. aasta sõjasündmustest Tartus. Slaidiprogramm demonstreerib lahingute ja sõjakuritegude tagajärgi ning seda, milline oli Tartu sõja ajal ja milline näeb välja praegu. Muuseumitunnis osalenud õpilane tunneb Tartu ajalugu Teise maailmasõja ajal. Teab, milline oli eluolu sõja ajal ja kuidas sõda inimesi mõjutas, ning oskab luua seoseid toonase ja tänapäevase Tartu vahel. Tunneb sõjakuriteo mõistet

KGB kongide muuseum pakub ekskursioone kõigile vanuseastmetele. Tunni aja jooksul anname ülevaate hallist majast, kus 1940.–1950. aastatel tegutses NKVD/KGB, ja ekspositsioonist, mis käsitleb teist maailmasõda, Eesti sõjajärgset vabadusvõitlust, kommunistliku režiimi kuritegusid ning eluolu eeluurimisvanglas.

Muuseumitund annab õpilastele teadmisi Eestis aastatel 1941 ja 1949 toime pandud suurküüditamistest. Tunni alguses saavad õpilased osa slaidiprogrammist, mis tutvustab küüditamise olemust, Eestis toimunud inimsusvastaste massioperatsioonide organisatoorseid detaile, sihtrühmasid ning läbiviimise eripärasid. Programmi jooksul kaastakse õpilasi oma arusaamasid tutvustama ning seisukohti võtma. Peale slaidiprogrammi toimub ekskursioon, mis tutvustab muuseumi püsiekspositsiooni. Muuseumitunnis osalenud õpilane tunneb küüditamise mõistet, eesmärki ja mõju. Teab, miks ja kuidas toimus küüditamine Eestis, nimekirjade koostamisest kuni selle kaugemate ühiskondlike ja majanduslike mõjudeni. Tund arendab diskuteerimise oskusi.

Muuseumitund annab õpilasele teadmised relvastatud vastupanu erinevatest etappidest Eesti ajaloos. Põhitähelepanu on sõjajärgsel relvastatud vastupanul, aga käsitletakse ka nn Suvesõja perioodi 1941. a. Muuseumitunni jooksul kasutatakse ilmestavaid infovisuaale kui ka lühiklippe, mis kirjeldavad metsavendade ellujäämis- ning vastupanustrateegiaid.

Kogege nõukogude aja õhkkonda ja tutvuge Läti ajalooga lähemalt, külastades nõukogude aja salapunkrit, mis ehitati riigi juhtidele tuumasõjaks valmistudes. Punker avaldab muljet oma autentsete atribuutide ja põnevate ajalooliste lugudega.

Mäng aktiivsetele inimestele, kes ei karda minna salamissioonile – pimedas, suitsukatte all läbi maa-aluse koridori labürintide. Tõsielumängu "Objekt X" eesmärk on võimaldada osalejatel astuda salaagentide rollidesse ja täita salajane missioon autentses keskkonnas.

Tund põhineb rändnäitusel „Defitsiit ja Blats“ Õpilaste ülesanne on võrrelda, kokku võtta ja kaaslastele erinevate allikate abil teavet selgitada. Töö märksõnadega: defitsiit, blat, perestroika, stagnatsioon. Võimalus osaleda "Väärisesemete ja varade loterii" loosimises. Võitis nappi kaupa ja abi õpetajalt. Teadmiste kinnistamiseks ja 100% uskumiseks, et defitsiit ja blatt tõesti töötasid, on õpilastel kodune ülesanne - seda aega kogenud lähedaste intervjueerimine ja mälestuste kirja panemine. Tunni teema on seotud aine "Läti ja maailma ajalugu" teemadega. 9. klass "Nõukogude okupatsioon ja selle tagajärjed" ja 12. kl. "Läti NSV Liidus. Nõukogude aja mõju Läti ühiskonnale, majandusele ja kultuurile. Näituse "Defitsiit ja Blats" autor on Cēsi tsooniriigiarhiivi vanemekspert Anda Opolska.

Tund koosneb kahest osast. Esimeses tutvuvad õpilased muuseumi ekspositsiooniga: "Puna-valge-punane lipp Cēsise ja Läti ajaloos", "Cēsise ja Läti vabadusvõitlused". Sellele järgneb praktiline tund riigilipu etiketist ja viktoriin küsimustega erinevatel Lätit puudutavatel teemadel. Tunni teema on seotud aine "Läti ajalugu" 6.-9. klassi teemad.

Jõululahingumuuseumis - autentsel I maailmasõja lahinguväljal loome noortele idee inimese rollist sõjaoludes, sõdurite igapäevaelust ja lahingutes osalemisest. Pilguga militaardistsipliini ja erinevate interaktiivsete meeskonna loomisele keskendunud ülesannetega loome emotsioone, mis panevad mõtlema. Peale õppetundi saab muuseumi territooriumil kasutada lõkkeplatsi ja 7 km pikkust õpetlikku jalutusrada läbi lahinguväljade.

Tund pakub õpilastele võimaluse saada sügavam arusaam Esimese maailmasõja sündmustest ja selles osalejate igapäevaelust. Õpilastele pakutakse mitmesuguseid tegevusi - dokumentide, esirinnas olevate aruannete ja fotode uurimist. Aktiivselt osaledes ja muuseumispetsialistidega vesteldes saavad programmi osalejad teada Esimeses maailmasõjas kasutatud relvatüüpidest ning Vene ja Saksa armee laskemoonast. Osalejatele pakutakse võimalust dešifreerida morsekoodi sõnumit, kuulata sõdurilaule, jalutada läbi simuleeritud Vene armee kaeviku ja sukelduda rindejoone atmosfääri, samuti kirjutada endale kiri sõjarindelt.

Tund annab ülevaate 20. sajandist. varases ajaloos, et uurida ja kogeda Esimese maailmasõja sündmusi ja selles osalejate igapäevaelu.
Esimest maailmasõda seostatakse kõige sagedamini kõigi suurriikide osalemisega sõjas, tuhandete kilomeetrite pikkuste kaevikusüsteemidega, lääne- ja idarinnetega, 500 tuhande põgeniku vooluga ja mürkgaasi kasutamisega, kuid see on vaid osa sõja sündmustest. Mitte vähem ulatuslikud sõjategevused toimusid siin Augšdaugava piirkonna territooriumil. Sõda, mis muutis piirkonna maastikku tundmatuseni, kestis Dvinski (Daugavpilsi) lähedal peaaegu kolm aastat. Kuigi neist sündmustest on möödas üle 100 aasta, võib sõja jäänuseid – kaevikud, punkrid, laskemoon – endiselt leida.
Tunni jooksul on arhiividokumente ja esemeid kasutades võimalus teada saada, kuidas sõda sellesse piirkonda sisenes, mis määras sõdivate poolte positsioonide asukoha ja lahingute iseloomu, luues arusaama vaenutegevuse käigust. Külastajatel on võimalus mitte ainult omandada teoreetilisi teadmisi sõjapidamise kohta, vaid ka suhelda, taastada tolleaegseid sündmusi, jalutada läbi Vene armee kaeviku (imitatsioon asub muuseumis endas), tunda rindejoone atmosfääri ja teha järeldusi sõja tähenduse kohta tänapäeva maailmas.

Kuraator Jaak Pihlak. 1. Eesti iseseisvuse sünd ja Vabadussõda; 2. Eesti Vabaduse Risti kavalerid; 3. Viljandi Muuseumi ajalugu; 4. Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal; 5. Karutapjad eestlased.