Rahvuspatriootide ülemleitnant Vili Gelbi kohta
Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.
Vahetult pärast Läti riigi väljakuulutamist algas pealetung Punaarmeesse ja Kārlis Ulmanise ajutine valitsus rajas varjupaiga Liepājale. Veebruaris 1919 algas Eesti armee abiga Läti vabastamine põhjast ja Rūjiena piirkonnas toimus esimene mobilisatsioon Tartus formeeritavate Läti vägede jaoks, millest sai Põhja -Läti brigaad alluvuses. Kolonel Jorgis Zemitans. 22. veebruaril 1919 pidi Vilis Gelbs võtma endale Valmiera rajooni ülema kohustused. Ta oli üks neist, kes praktiliselt töötas Põhja -Läti brigaadi formeerimises, mis moodustati Eesti armee egiidi all Eestiga sõlmitud lepingu alusel.
Põhja -Läti brigaad võitles Cēsise lahingutes mitte ainult enamlaste, vaid ka Landeswehri ja rauddiviisi vastu. Rūjiena ümbrusse mobiliseeritud Põhja -Läti sõdurid võitlesid ka järgnevates Vabadussõja lahingutes.
Viimane Valmiera rajooni ülemjuhataja leitnant V.Gelbe käskkiri anti välja 6. mail 1919. Pole teada, millised olid tema tagasiastumise tegelikud põhjused, mis viisid ta tagasi astuma. Tema tegevusest ei leitud kaebusi ega etteheiteid ei kohalike elanike, tema alluvate teenistujate ega Läti juhtkonna poolt. See on isegi uskumatult raske sellistes rasketes oludes, kus ta pidi töötama ja olema “koletis”, et Läti iseseisvuse ja vabaduse üllas idee nimel oli sunnitud taluperekonnad ilma jätma peaaegu viimasest ülalpidajast, viimasest tükk hobust ja leiba. Kuid oma energilise tegutsemise, empaatilise mõistmise ja taktitundega saavutas ta võimaliku vihkamise ja üldise põlguse asemel Põhja -Läti rahva ja hiljem kogu Läti rahva lugupidamise ja tänu. Ilmselt oli põhjuseks V.Gelbe 27. märtsi aruanne - protest Eesti sõdurite ja ohvitseride röövimise kohta Läti põllumeeste taludes. See oli julge, isegi julge ja riskantne samm.
Kuna Põhja -Läti territooriumi vabastamist jätkati, tekkis võimalus sarnast teenust osutada lähemal Limbažile ja Ķirbižile, kus elas V.Gelbe pere. Viļa Gelbe tegevuse viimane etapp toimus Limbaži linna ja rajooni ülemana (ametisse määratud Jānis Miglavsi käsul 2. juunil 1919), mille ta pidi täitma peamiselt Cēsise lahingu ajal, ühes tähtsamas. sõjaväeosad. Ma pidin otsast alustama. Esimesed suured mobilisatsioonid Limbažis toimuvad 5., 6., 7. juunis. Leitnant Gelbe pidi hoolitsema ka olukorra eest piirkonnas kuni Gaujani, kuhu olid koondatud vaenulikud jõud.
10. juunil sõlmitakse Cēsis relvarahu, mis pidi kestma 20. juunini. Kaks sõdivat poolt kasutasid seda aega oma jõudude täiendamiseks.
Oma 16. juuni raportis vanemleitnant Gelbi kohta kirjutab J. Ozolina: „... kes on praegu väga hõivatud Vidriži uue komandandi ringkonna korraldamisega. Uues Vidriži linnaosas on 18., 19. ja 20. juunil välja kuulutatud inimeste ja hobuste mobilisatsioonid, milles (...) pean ka mina osalema ”.
Relvarahu ei olnud veel lõppenud, kuid kõik viitas sellele, et peagi algab võitlus. V.Gelbe, nagu enamik lätlasi ja eestlasi Põhja -Lätis, ei arvanud, et need lahingud nii ruttu algavad, ja usaldas liitlaste kaudu sõlmitud relvarahulepingut sakslastega.
Mõistes täielikult ja olles teadlik eelseisvate lahingute otsustavast olemusest, valmistus ta nendeks tohutu pühendumusega, säästmata ei ennast ega teisi. Tehti kõik endast olenev, et piirajatel, kellel oli raske midagi ette võtta, oleks raske uskuda Läti rahva vabaduse võimalustesse. Ja see tal õnnestus.
Ootamata relvarahu lõppu, alustab 19. juunil Inčukalnsi piirkonnas paiknenud Saksa rauddivisjoni flankard kapten Blankenburgi juhtimisel esimesena marssi Limbaži suunas.
19. juunil lahingus Saksa Rauddiviisi vägede vastu Vidriži mõisa lähedal langes Vilis Gelbe. Tema kohutavalt rikutud surnukeha leiti alles 21. juunil.
Landeswehri ründavate osade ja liitlaste - Eesti armee - risttules tabatud leitnant Gelbe ja tema väike sõdurigrupp ei taganenud eestlaste juurde, vaid võtsid vapralt esimesed löögid, lükates sakslaste edasise edasimineku Limbaži linna. mitu tundi. Eesti 9. jalaväerügement suutis rünnakuks valmistuda, hoides ära Limbaži linna saksa vägede vallutamise, nende alistamise ja vaenlase eduka jälitamise. Nii rikkusid nad kogu Saksa strateegilise plaani. Flankgards ei suutnud oma põhijõududega ühineda ja need Limbaži - Lielstraupe - Cēsis - Rauna lahingud 19. - 23. juunil 1919 tagasid veenvalt kõigi Cēsise lahingute soodsa tulemuse.
Arvestades kõiki V.Gelbe investeeringuid Põhja -Läti brigaadi loomisse ja vabadusvõitlustesse üldiselt, pälvis ta pärast surma Lāčplēsise sõjaordeni.
Huvitav on see, et esimesed algatused kõige kangelaslikumate vabadusvõitlejate autasustamiseks tulid otse V. Gelbelt - toona Rūjienas Valmiera rajooni ülemalt. See oli veel 1919. aasta aprillis, kui ta soovitas oma raportis J. Zemitānsile anda Rūjiena vapramatele sõduritele Imanta III klassi orden. „Ettepanek väärib tähelepanu, kuid see polnud võimalik, sest sellist korraldust veel polnud. Imanta ordu nimi ilmus uuesti 6. märtsil 1920, kui JALiberts (üks sõjaväekorra statuudi kehtestamise komisjoni liikmetest) esitas Imanta sõjakomando nime märgusõnaga „Parem on uppuda tema verre kui hukkuda teise ikke all! ””
Ent eelmiste põlvkondade lätlaste loodud Lāčplēsise legend, mida hellitasid Pumpurs ja Rainis, sai reaalsuseks 1919. aasta lõpus ning Lāčplēsise sõjakord asutati Vabadussõja kulminatsiooni ajal - 11. novembril 1919.
Veel 1916. aasta kevadel oli Mitchman Gelbe Kroonlinna helistanud:
"See on päris orja kett, mida kanda
Lõhnata on päris tume sein! ”
Kuid 1919. aasta suvel valmistasid teda ette kauaoodatud unistused vabastada kodumaa kõikide isandate käest, et ta muutuks lootusest reaalsuseks. Unistuste täitumine oli nii lähedal ....
Gelbe monumendil on kirjas:
"Vaata, mis minust möödub,"
süttis kodumaa armastuses!
Ta armastab oma kodumaad
Ma lubasin oma elu. "
Allikas: Jānis Ulmis, “MA ARMASTAN ISAMA ...”. Lāčplēsise sõjalise ordeni rüütel, kindralleitnant Vilis Gelbe Põhja -Läti relvajõudude moodustamisel ja Cesise lahingus Läti vabadussõjas, 2018, Kirjastaja: Limbaži muuseum
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Monument mereleitnandile, L.k.o.k. Vilis Gelb (1890-1919)
Asub Limbažu Jūras iela kalmistul, Jūras iela 56, Limbaži
10. septembril 1922. aastal Läti tollase presidendi Jānis Čakste avatud monument, millel on kirjas poeet Viļas Plūdonise pühendus Vilis Gelbile:
"Kaasmaalased, kes minust mööduvad, süttige isamaa armastuses,
armastatud isamaa eest panen oma elu."
Vilis Gelbe (1890-1919) sündis Kurzemes Zemīte kihelkonnas, kuid on tihedalt seotud ka Limbaži poolega, sest Läti Vabadussõja alguses naasis ta Peterburist Lätti ja liitus Põhja-Lätiga. Brigaad.
1919. aasta mais juhatas V. Gelbi Limbaži, temast sai selle piirkonna sõjaväekomandör ja suutis innustada kohalikke mehi ja ka väga noori poisse sõjaväkke astuma.
V. Gelbe tollane tegevus Limbažis ja selle lähiümbruses oli väga oluline, tema tööülesannete hulka ei kuulunud ainult korra tagamine linnas ja selle lähiümbruses, vaid ka mobiliseerimine, sõdurite ja hobuste toiduga varustamine ning paljude muude küsimuste lahendamine, mida ei saa arvesse võtta. korraldustes ja juhistes. Tema organiseeritud komandandi meeskond toimis koordineeritud mehhanismina, et pakkuda Põhja-Läti brigaadile võimalikult tõhusat abi. Komandöri meeskond läks erijuhtudel regulaarväele appi ja ta oli uutele sõduritele eeskujuks. V. Gelbe oli esimene Läti sõjaväe ohvitser, kes tegi ettepaneku autasustada oma alluvaid Imanta ordeni III klassiga. Tellimust veel polnud. Imanta nimi tuli avalikuks alles 20. märtsil 1920, kui kaitseminister Karls Ullmanile esitati sõjaväekorra kehtestamise konspekt. Ordenile valiti aga Lāčplėši nimi.
Vilis Gelbe hukkus Cēsise lahingutes - 19. juunil 1919 luurekäigul. Hiljem pälvis Gelb Láčplēši sõjaordeni, kuid ajaloolaste hinnangul pole tema panust siiani korralikult hinnatud. Seda seletatakse peamiselt Gelbe kuulumisega Põhja-Läti brigaadi.
Nn Lõuna-Läti brigaad, mida algul juhtis Oskars Kaplak, hiljem Jānis Balož, võistles Põhja-Läti brigaadiga, mille ülemaks oli Jorģs Zemitāns.
Monument Läti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestuseks
Memoriaal asub Limbažis luterliku Püha Johannese kiriku kõrval, Libiešu tn.2. Memoriaal on pühendatud Limbaži piirkonnast pärit sõdurite ning kindralleitnant Vilis Gelbe (1890-1919) mälestuseks, kes langesid lahingutes Saksa vägedega 19. juunil 1919 Vidrižis. Kindralleitnant Vilis Gelbe monument asub Limbaži kalmistul Jūra tänaval.
![Limbaži. Valsts prezidents J. Čakste atklāj pieminekli Limbažos I Pasaules karā kritušajiem. Latvijas Brīvības cīņu pieminekļa atklāšana [1923]. Avots: Latvijas Nacionālās bibliotēkas digitālais krājums "Zudusī Latvija".](/g/Poi/00403/44213.png?size=260)
Vidrižis mälestusmärk LKOK Vilis Gelbe ja tema meeskonna kahe sõduri langemise kohas.
Vidrižis Lēdurgasse pöörde lähedal langesid 19. juunil 1919. aastal toimunud vabadusvõitluses lahingus merejalaväe ülemleitnant Vilis Gelbe ja kaks sõdurit.
Vilis Gelbe on maetud Limbaži kalmistule. Vilis Gelbe pälvis Vidrižu mõisas tehtud kangelasteo eest Lāčplēši sõjaordeni III klassi (nr 895).
Praegu on lahingupaigas näha kolm 1989. aastal paigaldatud mälestusristi.
22. juunil 1934 avati mõisapargis kasvava vahtra juures kunstnik Stefan Berci valmistatud pronksist mälestustahvel. Juba kommunistliku okupatsiooni alguses, 1940. aasta sügisel, kadus mälestustahvel. Suri ka vaher, mille külge see oli löödud. Taastumise alguses, 19. juunil 1989, Gelbe ja tema meeskonna kahe sõduri - kapral Krustiņši ja sõdur Krūza - 70. surma-aastapäeval ristteel, kus varem asus mälestustahvel. Keskkonnakaitseklubi ja Läti Rahvarinde Limbažu rajooni filiaalid paigaldasid kolm Jānis Eglīši valmistatud rahvapärases stiilis puuristi. Limbažu rajooni täitevkomitee otsusega 1991. aasta aprillis kanti see mälestuspaik kohaliku tähtsusega ajaloomälestiste nimekirja.
Rūjiena ja Põhja-Läti brigaadi "Tālavas taurētājs" langenud sõdurite vabastamise monument
Asub Rūjiena keskväljakul.
Kolme meetri kõrgune hallis Soome graniidis raiutud muistse läti eestkostja kujutis, mida kutsutakse “Tālava trompetistiks”, on asetatud kolme meetri kõrgusele graniidist postamendile, monumendi kogukõrgus ulatub aga 7,5 meetrini. Esialgsetel eskiisidel ja makettidel oli K. Zemdega oma kätesse pannud mõõga, mis hiljem asendati trompetiga. Monument avati 15. augustil 1937. aastal.
See monument peegeldab keerulist olukorda meie riigi ja sõjaväe moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel. Vahetult pärast Läti riigi väljakuulutamist tungis Punaarmee sisse ja Kārlis Ulmanise ajutine valitsus rajas Liepājasse pelgupaiga. 1919. aasta veebruaris algas Eesti sõjaväe abiga Läti vabastamine põhjast ning Rūjiena piirkonnas toimus esimene mobilisatsioon Tartus moodustatud Läti vägedele, millest sai Põhja-Läti brigaad kolonel Jorgise juhtimisel. Zemitans. Põhja-Läti brigaad võitles Cēsise lahingutes mitte ainult bolševike, vaid ka Landeswehri ja Rauddiviisi vastu. Rūjiena ümbrusesse mobiliseeritud sõdurid võitlesid ka järgnenud Vabadussõjas. Peamised loorberid võitsid pärast sõda kindral Jānis Balodis ja tema juhitud Lõuna-Läti brigaad, kuid Põhja-Läti brigaadi unustas ta sageli. Rūjienasse kavandatud Rūjiena mälestussammast ehitati pikka aega ja 1937. aastal avatud monument populariseeriti ametlikult kui Rūjiena vabastamise ja langenud sõdurite mälestuse mälestussammas, rääkimata selle algusest. kõik rügemendid Põhja-Lätis.
Monument pole mitte ainult populaarne vaatamisväärsus Läti ja Eesti turistide seas, mis on mingil määral lähtepunktiks mitmete teiste Vabadussõja mälestuspaikade külastamisel Rūjienas, vaid "Tālavas taurētājs" on peatuspaigaks ka eestlaste külastustele. ja erineva tasemega Läti ametnikud.
Rūjiena vabastajate ja langenud sõdurite mälestussammas, laiemalt tuntud kui “Tālava trompet”, kanti 29. oktoobril 1998 riikliku tähtsusega kunstimälestisena riigi kaitse alla võetud kultuurimälestiste nimekirja (mälestise kaitse kanne). number 4522).
Põhja-Läti vabastajate monument
Asub Placa kesklinnas Inčukalnsi – Valka maantee (A3) ääres. Kõrval bussipeatus ja Straupe rahvamaja.
Vaadata saab Teodors Zaļkalnsi 1919. aastal Cēsise lahingus Põhja-Läti vabastajatele valmistatud monumenti.
Kolmeastmelisel alusel on kaks paekivituge, millele toetub paekiviplokk. Selle ees on alumisel osal kujutatud adra külge rakmestatud hobust ja paremas käes ohjasid ning vasakus mõõka hoidvat adrat. Monumendi tagaküljele graveeritud tekst, mille lõpetavad luuletaja Eduards Virza read:
PÕHJA-LÄTI VÄLJASTUSELE
KUI TERVILJAD ON NENDEL PÕLDUDEL SEEME
TEID AUSTATAKSE JA AUSTATAKSE
Monument avati 8. novembril 1931. aastal. Avatseremooniast võttis osa president Alberts Kviesis.
