Willis Gelbe (ka Ģelbe, 1890-1919), kindralleitnant
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine
Vilis Gelbe sündis 8. novembril 1890 Zemītes. Ta lõpetas kohaliku kooli, Talsi linnakooli, seejärel Engure ja Pēterpilsi merekooli. Ta omandas kaugsõidu tüürimehe diplomi ja pärast Oranienbauma mereväeakadeemia lõpetamist juulis 1918 ka magistri diplomi. Esimese maailmasõja ajal oli ta laevade "Kotka" ja "Argu" komandör, osaledes sakslaste vastastes operatsioonides.
1918. aasta lõpus saabus ta Lätti ja astus Läti relvajõududesse. 1919. aasta alguses töötas Vilis Gelbe bolševike käest vabanenud Põhja-Lätis, kus pidi asuma Valmiera ringkonna ülema kohuseid täitma. Ta oli üks neist, kes praktiliselt töötas Eesti sõjaväe egiidi all Eestiga sõlmitud lepingu alusel moodustatud Põhja-Läti brigaadi loomisel. 1919. aasta mai lõpus saadeti Vilis Gelbe Limbažisse, mille Eesti sõdurid olid juba võitluseta okupeerinud, kuna kommunistid olid põgenenud Valmierasse. Ta oli Limbaži ja seda ümbritseva sõja esimene komandör. Algas esimeste väeosade moodustamine Limbazist, sealhulgas vanemate klasside õpilased. Komandör Vilim Gelbe pidi Limbažis ja selle lähiümbruses töötama väga raskel ajal, mil Cēsise lahinguna tuntud Vidzeme tohutul territooriumil valmistuti sõjaks Saksa Rauddiviisi ja Landesveriga. Tööd takistasid sageli igapäevased konfliktid kohalike elanike ja Eesti sõdurite vahel.
Vilis Gelbe ja tema komandörid osalesid Cēsise lahingutes lahingutes Saksa Rauddiviisi sõduritega. 19. juunil 1919 ründas Gelbe oma meeskonnaga Vidriži mõisas Saksa vägesid ning julgustas oma julgusega sõdureid võitlema, tagades sellega meie vägede parempoolse tiiva. Selle lahingu käigus suri ta kangelasena ja pärast surma 1921. aastal autasustati teda Lāčplēsi sõjaordeni 3. klassiga. Vilis Gelbe on maetud Limbaži kalmistule.
Vilius Gelbe mälestussamba avas 10. septembril 1922 tollane Läti president Jānis Čakste. Viļa Gelbe viimase lahingu paika Vidriži mõisa parki on püstitatud ka mälestusmärk.
Rohkem teabeallikaid
Jānis Ulmis "Armastus isamaa vastu…: Lāčplēsi sõjaordu kavaler, kindralleitnant Vilis Gelbe Põhja-Läti relvajõudude loomisel ja Cēsise lahing Läti Vabadussõjas". Limbaži: Limbaži muuseum, 2018.
Jānis Ulmis. Lāčplēsi sõjaordu kavaler, kaptenleitnant Vilis Gelbe Põhja-Läti relvajõudude loomisel ja Läti Vabadussõja lahingutes Cēsises. (Katkendid raamatust): https://limbazi.lv/novads/vesture/cesu-kaujas/6841-lacplesa-kara-ordena-kavaliera-juras-virsleitnantavila-gelbes-loma-ziemellatvijas-brunoto-speku-izveide-un -latvijas -taasvabastussõda-cesu-lahing-landesvera-sõda
Lāčplēsi sõjaväeordu kavaler Viļe Gelbe elulugu: http://lkok.com/detail1.asp?ID=533
Seotud objektid
Vidrižis mälestusmärk LKOK Vilis Gelbe ja tema meeskonna kahe sõduri langemise kohas.
Vidrižis Lēdurgasse pöörde lähedal langesid 19. juunil 1919. aastal toimunud vabadusvõitluses lahingus merejalaväe ülemleitnant Vilis Gelbe ja kaks sõdurit.
Vilis Gelbe on maetud Limbaži kalmistule. Vilis Gelbe pälvis Vidrižu mõisas tehtud kangelasteo eest Lāčplēši sõjaordeni III klassi (nr 895).
Praegu on lahingupaigas näha kolm 1989. aastal paigaldatud mälestusristi.
22. juunil 1934 avati mõisapargis kasvava vahtra juures kunstnik Stefan Berci valmistatud pronksist mälestustahvel. Juba kommunistliku okupatsiooni alguses, 1940. aasta sügisel, kadus mälestustahvel. Suri ka vaher, mille külge see oli löödud. Taastumise alguses, 19. juunil 1989, Gelbe ja tema meeskonna kahe sõduri - kapral Krustiņši ja sõdur Krūza - 70. surma-aastapäeval ristteel, kus varem asus mälestustahvel. Keskkonnakaitseklubi ja Läti Rahvarinde Limbažu rajooni filiaalid paigaldasid kolm Jānis Eglīši valmistatud rahvapärases stiilis puuristi. Limbažu rajooni täitevkomitee otsusega 1991. aasta aprillis kanti see mälestuspaik kohaliku tähtsusega ajaloomälestiste nimekirja.
Monument mereleitnandile, L.k.o.k. Vilis Gelb (1890-1919)
Asub Limbažu Jūras iela kalmistul, Jūras iela 56, Limbaži
10. septembril 1922. aastal Läti tollase presidendi Jānis Čakste avatud monument, millel on kirjas poeet Viļas Plūdonise pühendus Vilis Gelbile:
"Kaasmaalased, kes minust mööduvad, süttige isamaa armastuses,
armastatud isamaa eest panen oma elu."
Vilis Gelbe (1890-1919) sündis Kurzemes Zemīte kihelkonnas, kuid on tihedalt seotud ka Limbaži poolega, sest Läti Vabadussõja alguses naasis ta Peterburist Lätti ja liitus Põhja-Lätiga. Brigaad.
1919. aasta mais juhatas V. Gelbi Limbaži, temast sai selle piirkonna sõjaväekomandör ja suutis innustada kohalikke mehi ja ka väga noori poisse sõjaväkke astuma.
V. Gelbe tollane tegevus Limbažis ja selle lähiümbruses oli väga oluline, tema tööülesannete hulka ei kuulunud ainult korra tagamine linnas ja selle lähiümbruses, vaid ka mobiliseerimine, sõdurite ja hobuste toiduga varustamine ning paljude muude küsimuste lahendamine, mida ei saa arvesse võtta. korraldustes ja juhistes. Tema organiseeritud komandandi meeskond toimis koordineeritud mehhanismina, et pakkuda Põhja-Läti brigaadile võimalikult tõhusat abi. Komandöri meeskond läks erijuhtudel regulaarväele appi ja ta oli uutele sõduritele eeskujuks. V. Gelbe oli esimene Läti sõjaväe ohvitser, kes tegi ettepaneku autasustada oma alluvaid Imanta ordeni III klassiga. Tellimust veel polnud. Imanta nimi tuli avalikuks alles 20. märtsil 1920, kui kaitseminister Karls Ullmanile esitati sõjaväekorra kehtestamise konspekt. Ordenile valiti aga Lāčplėši nimi.
Vilis Gelbe hukkus Cēsise lahingutes - 19. juunil 1919 luurekäigul. Hiljem pälvis Gelb Láčplēši sõjaordeni, kuid ajaloolaste hinnangul pole tema panust siiani korralikult hinnatud. Seda seletatakse peamiselt Gelbe kuulumisega Põhja-Läti brigaadi.
Nn Lõuna-Läti brigaad, mida algul juhtis Oskars Kaplak, hiljem Jānis Balož, võistles Põhja-Läti brigaadiga, mille ülemaks oli Jorģs Zemitāns.
Monument Läti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestuseks
Memoriaal asub Limbažis luterliku Püha Johannese kiriku kõrval, Libiešu tn.2. Memoriaal on pühendatud Limbaži piirkonnast pärit sõdurite ning kindralleitnant Vilis Gelbe (1890-1919) mälestuseks, kes langesid lahingutes Saksa vägedega 19. juunil 1919 Vidrižis. Kindralleitnant Vilis Gelbe monument asub Limbaži kalmistul Jūra tänaval.
![Limbaži. Valsts prezidents J. Čakste atklāj pieminekli Limbažos I Pasaules karā kritušajiem. Latvijas Brīvības cīņu pieminekļa atklāšana [1923]. Avots: Latvijas Nacionālās bibliotēkas digitālais krājums "Zudusī Latvija".](/g/Poi/00403/44213.png?size=260)
Seotud lood
Rahvuspatriootide ülemleitnant Vili Gelbi kohta
Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.