Monument mereväeleitnandile, L.k.o.k. Vilis Gelbes (1890-1919)
Mälestusmärk

ElvirapieVGelbeskapa.jpg
Emilija Gelbe abikaasa, mereväeleitnant, LKO kavaler Vilis Gelbe on maetud Limbaži kalmistule. Monument avati 10. septembril 1922. Allikas: Läti Rahvusliku Ajaloomuuseumi Facebooki fotoalbum
0A41F63BFC58413A8641EDC65CAA25BE.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M1.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M2.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M3.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M4.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M5.jpg
PiemineklisjūrasvirsleitnantamLāčplēšakaraord.jpg
content_Limb6.jpg
Laadimine...
 Jūras iela 56, Limbaži, Limbažu nov., Läti
 +371 64070608, +371 28359057
 Limbažu novada tūrismas informācijas centrs
90

Asub Limbaži Jūrase tänava kalmistul, Jūrase tänav 56, Limbaži

Väljapanekul on 10. septembril 1922 toonase Läti presidendi Jānis Čakste poolt avatud monument, millel on luuletaja Vilis Plūdonise pühendus Vilis Gelbile:

"Mu rahvas, kes minust mööda läheb, põleb armastusest oma isamaa vastu,"
"Oma armsa isamaa nimel luban oma elu."

Vilis Gelbe (1890-1919) sündis Kuramaal Zemīte kihelkonnas, kuid oli tihedalt seotud ka Limbaži poolega, sest kui Läti Vabadussõda algas, naasis ta Peterburist Lätti ja liitus Põhja-Läti brigaadiga.

1919. aasta mais juhtis V. Gelbi Limbaži, temast sai piirkonna sõjaväekomandör ning ta suutis inspireerida kohalikke mehi ja isegi väga noori poisse armeega liituma.

V. Gelbe tegevus Limbažis ja selle ümbruses oli sel ajal väga oluline; tema ülesannete hulka kuulus lisaks korra hoidmisele linnas ja selle ümbruses ka mobiliseerimine, sõdurite ja hobuste varustamine toiduga ning paljude muude küsimuste lahendamine, mida käskudesse ja juhistesse ei saanud lisada. Tema organiseeritud komandandi meeskond toimis koordineeritud mehhanismina, et pakkuda Põhja-Läti brigaadile võimalikult tõhusat abi. Komandandi meeskond läks regulaararmeele appi erijuhtudel ja ta oli eeskujuks uutele sõduritele. V. Gelbe oli Läti armee esimene ohvitser, kes tegi ettepaneku autasustada oma alluvaid III klassi Imanta ordeniga. Ordenit polnud siis veel olemas. Imanta nimi ilmus avalikkuse ette alles 20. märtsil 1920, kui julgeolekuminister Kārlis Ulmanisele esitati ettekanne sõjaväelise ordeni kehtestamise kohta. Ordeni jaoks valiti aga Lāčplēsise nimi.

Cēsise lahingu ajal hukkus Vilis Gelbe – 19. juunil 1919 luuremissioonil. Hiljem autasustati Gelbet Lāčplēsise sõjaordeniga, kuid ajaloolaste arvates pole tema panust piisavalt hinnatud. See on peamiselt tingitud Gelbe kuulumisest Põhja-Läti brigaadi.

Nn Lõuna-Läti brigaad, mida algselt juhtis Oskars Kaplaks ja hiljem Jānis Baložs, konkureeris Põhja-Läti brigaadiga, mida juhtis Jorģis Zemitāns.

Kasutatud allikad ja viited:

https://www.sargs.lv/lv/vienibas-un-personibas/2016-11-25/mazak-zinamais-ziemelnieks-vilis-gelbe
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/izdota-gramata-par-brivibas-cinu-dalibnieku-vili-gelbi.a298469/

Seotud lood

Rahvuspatrioodist nooremleitnant Vili Gelbist

Leitnantkolonelleitnant Vilis Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab meie riigi ja armee kujunemise keerulist olukorda ning nende sündmuste hindamist.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algas Läti Vabadussõda ja relvajõudude ülesehitamise töö. Läti vabatahtlike sõdurite esimestes ridades oli Kuramaal sündinud mereväeleitnant Vilis Gelbe.

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.