Monument mereleitnandile, L.k.o.k. Vilis Gelb (1890-1919)
Mälestusmärk

Emilija Gelbe vīra, jūras virsleitnanta, LKO kavaliera Viļa Gelbes atdusas vietā Limbažu kapos. Piemineklis atklāts 1922. gada 10. septembrī. Avots: Latvijas Nacionālais Vēstures Muzeja Facebook fotoalbums
0A41F63BFC58413A8641EDC65CAA25BE.jpg
ElvirapieVGelbeskapa.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M1.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M2.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M3.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M4.jpg
GelbeskapsLimbazukapos_M5.jpg
PiemineklisjūrasvirsleitnantamLāčplēšakaraord.jpg
content_Limb6.jpg
 Jūras iela 56, Limbaži, Limbažu nov., Läti
 +371 64070608, +371 28359057
 Limbažu novada tūrismas informācijas centrs
90

Asub Limbažu Jūras iela kalmistul, Jūras iela 56, Limbaži

10. septembril 1922. aastal Läti tollase presidendi Jānis Čakste avatud monument, millel on kirjas poeet Viļas Plūdonise pühendus Vilis Gelbile:

"Kaasmaalased, kes minust mööduvad, süttige isamaa armastuses,
armastatud isamaa eest panen oma elu."

Vilis Gelbe (1890-1919) sündis Kurzemes Zemīte kihelkonnas, kuid on tihedalt seotud ka Limbaži poolega, sest Läti Vabadussõja alguses naasis ta Peterburist Lätti ja liitus Põhja-Lätiga. Brigaad.

1919. aasta mais juhatas V. Gelbi Limbaži, temast sai selle piirkonna sõjaväekomandör ja suutis innustada kohalikke mehi ja ka väga noori poisse sõjaväkke astuma.

V. Gelbe tollane tegevus Limbažis ja selle lähiümbruses oli väga oluline, tema tööülesannete hulka ei kuulunud ainult korra tagamine linnas ja selle lähiümbruses, vaid ka mobiliseerimine, sõdurite ja hobuste toiduga varustamine ning paljude muude küsimuste lahendamine, mida ei saa arvesse võtta. korraldustes ja juhistes. Tema organiseeritud komandandi meeskond toimis koordineeritud mehhanismina, et pakkuda Põhja-Läti brigaadile võimalikult tõhusat abi. Komandöri meeskond läks erijuhtudel regulaarväele appi ja ta oli uutele sõduritele eeskujuks. V. Gelbe oli esimene Läti sõjaväe ohvitser, kes tegi ettepaneku autasustada oma alluvaid Imanta ordeni III klassiga. Tellimust veel polnud. Imanta nimi tuli avalikuks alles 20. märtsil 1920, kui kaitseminister Karls Ullmanile esitati sõjaväekorra kehtestamise konspekt. Ordenile valiti aga Lāčplėši nimi.

Vilis Gelbe hukkus Cēsise lahingutes - 19. juunil 1919 luurekäigul. Hiljem pälvis Gelb Láčplēši sõjaordeni, kuid ajaloolaste hinnangul pole tema panust siiani korralikult hinnatud. Seda seletatakse peamiselt Gelbe kuulumisega Põhja-Läti brigaadi.

Nn Lõuna-Läti brigaad, mida algul juhtis Oskars Kaplak, hiljem Jānis Balož, võistles Põhja-Läti brigaadiga, mille ülemaks oli Jorģs Zemitāns.

Kasutatud allikad ja viited:

https://www.sargs.lv/lv/vienibas-un-personibas/2016-11-25/mazak-zinamais-ziemelnieks-vilis-gelbe
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/izdota-gramata-par-brivibas-cinu-dalibnieku-vili-gelbi.a298469/

Seotud lood

Rahvuspatriootide ülemleitnant Vili Gelbi kohta

Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.

 
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.