Mälestusmärk Vidrižis kohas, kus langesid LKOK Vilis Gelbe ja kaks tema meeskonna sõdurit.
Mälestusmärk
67
Vidrižis, Lēdurgale pööramisel, langesid Vabadussõja ajal 19. juunil 1919 lahingus mereväe leitnant Vilis Gelbe ja kaks sõdurit.
Vilis Gelbe maeti Limbaži kalmistule. Kangelasteo eest Vidriži mõisa lähedal pälvis Vilis Gelbe Lāčplēsi sõjaordeni III klassi (nr 895).
Praegu on lahingupaigas näha kolm Pemini risti, mis paigaldati 1989. aastal.
22. juunil 1934 avati mõisapargis kasvava vahtrapuu lähedal kunstnik Stefans Bercsi järgi valmistatud pronksist mälestustahvel. Juba kommunistliku okupatsiooni alguses 1940. aasta sügisel kadus mälestustahvel. Hukkus ka vaher, mille külge see oli naelutatud. Ärkamisaja alguses, 19. juunil 1989, Gelbe ja kahe tema meeskonna sõduri – kapral Krustiņši ja reamees Krūze – surma 70. aastapäeval, paigaldati Keskkonnakaitseklubi ja Läti Rahvarinde Limbaži rajooni harude eestvõttel ristteele, kus kunagi asus mälestustahvel, kolm Jānis Eglītise valmistatud rahvapärases stiilis puust risti. Limbaži rajooni täitevkomitee otsusega 1991. aasta aprillis kanti see mälestuspaik kohaliku tähtsusega ajaloomälestiste nimekirja.
Kasutatud allikad ja viited:
J. Lismanis, "1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabastusvõitluse mälestuspaigad." Riia: NIMS, 1999.
J. Ulmis "Armsa isamaa eest...: Lāčplēsise sõjaordeni kavaler, mereväeleitnant Vilis Gelbe, Põhja-Läti relvajõudude moodustamisest ja Läti Vabadussõja Cēsise lahingutest". Limbaži: Limbaži muuseum, 2018.
Seotud ajajoon
Seotud lood
Rahvuspatrioodist nooremleitnant Vili Gelbist
Leitnantkolonelleitnant Vilis Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab meie riigi ja armee kujunemise keerulist olukorda ning nende sündmuste hindamist.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algas Läti Vabadussõda ja relvajõudude ülesehitamise töö. Läti vabatahtlike sõdurite esimestes ridades oli Kuramaal sündinud mereväeleitnant Vilis Gelbe.
Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp
Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.