Põhja-Läti vabastajate monument Mälestusmärk

Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Monument Põhja-Läti vabastajatele endisel Mazstraupe vallaväljakul. Avati 8. novembril 1931. Monumendi autor on skulptor Teodors Zaļkalns. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Põhja-Läti vabastajatele pühendatud monumendi avamine endisel Mazstraupe kihelkonna väljakul 8. novembril 1931. Esiplaanil on Vabariigi President Alberts Kviesis. Monumendi autor on skulptor Teodors Zaļkalns. Allikas: Tālis Pumpuriņš, Cēsise Ajaloo- ja Kunstimuuseum
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Põhja-Läti vabastajate monument. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Laadimine...
 Plāča centrā pie Inčukalna – Valkas autoceļa (A3), Plācis, Straupes pag., Cēsu nov., Läti
75

Asub Plāčise keskuses Inčukalnsi - Valkase maantee (A3) lähedal. Bussipeatuse ja Straupese kogukonnakeskuse kõrval.

Nähtav on Teodors Zaļkalnsi loodud monument Põhja-Läti vabastajatele Cēsise lahingus 1919. aastal.

Kolmetasandilisel alusel on kaks travertiinist sammast, millele toetub travertiiniplokk. Selle esiküljel on bareljeef, mis kujutab adra külge rakendatud hobust ja adrameest, kes hoiab paremas käes ohjasid ja vasakus mõõka. Monumendi tagaküljele on raiutud tekst, mis lõpeb luuletaja Eduards Virza ridadega:

Põhja-Läti vabastajatele

KUI ÜKS TERAVILJA SELLELE PÕLLULE KÜLVATAKSE
Sind kiidetakse ja austatakse

Monument avati 8. novembril 1931. Avamisel osales president Alberts Kviesis.

Kasutatud allikad ja viited:

https://karavirukapi.blogspot.com/2019/08/straupes-pagasta-placi-piemineklis.html

Seotud lood

Rahvuspatrioodist nooremleitnant Vili Gelbist

Leitnantkolonelleitnant Vilis Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab meie riigi ja armee kujunemise keerulist olukorda ning nende sündmuste hindamist.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algas Läti Vabadussõda ja relvajõudude ülesehitamise töö. Läti vabatahtlike sõdurite esimestes ridades oli Kuramaal sündinud mereväeleitnant Vilis Gelbe.

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.