Läti ajutine rahvusnõukogu (LPNP)
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine
Läti Ajutine Rahvusnõukogu (LPNP) - Läti poliitilise esinduse organisatsioon, mis asutati novembris 1917 Valkas (inglise Latvian Provisional National Council, German Lettlands Vorläufiger Nationaler Rat, vene Латышский временный национальный совет).
LPNP-d delegeerisid Läti erakonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid. Kuni Läti Rahvanõukogu koosolekuni (17.11.1918) kaitses see organisatsioon Läti rahva enesemääramisõigust rahvusvaheliselt. LPNP eesmärk oli seista ühtsel ja etnograafilisel territooriumil ühinenud läti rahvuse eest, esindada selle huve järgmisel rahukonverentsil ning hoolitseda Põhiseaduse Assamblee kokkukutsumise eest. Selle ülesanneteks on kutsuda kokku Läti Põhiseaduse Assamblee, mis otsustaks Läti sisesüsteemi ja "välissuhete" üle; tagada hajutatud inimeste tagasipöördumine kodumaale; protestida Läti igasuguse Saksamaa külgetõmbe vastu; nõuda Latgale eraldamist Vitebski kubermangust ja liitmist Lätiga.
17.11.1917 (30.11.1917) asutati Valka LPNP-s 29 delegaati 13-st kodanikuerakonnast ja -organisatsioonist . Pärast asutamist algas LPNP I istungjärk, mis kestis 19. novembrini 1917. Võeti vastu mitmeid resolutsioone ja deklaratsioone, millest olulisim oli deklaratsioon “Välisriikidele ja rahvastele”: , on autonoomne riigiüksus, mille positsiooni välis- ja sisevarustuse suhtes määrab tema põhiseaduslik assamblee ja rahvahääletus.
19.11.(J.st.02.12) .1917. valiti LPNP juhatus. Esimeheks valiti advokaat Voldemārs Zāmuelis, advokaat Kārlis Paļuks, podporic Jānis Rubulis ja sõdur Jānis Palcmanis; sekretäriks - notar Kristaps Bahmanis, sekretäriliikmeteks - kirjanikud Kārlis Skalbs ja Jānis Akuraters; laekuriks - kooperaator Vili Siliņš, laekuriks - kommertsinsener Eduards Laursons.
25. novembril 1917 tegi LPNP üleskutse "Kõik lätlased!", mida levitati 30 000 eksemplari Saksamaa poolt okupeeritud Läti osas ja Läti pagulaskeskustes Venemaal. Kutses teavitas LPNP oma asutamisest ja kutsus lätlasi üles kasutama enesemääramisõigust. 19.12.1917 (01.01.1918) keelati kool LPNP-st ja selle juhatus jätkas ebaseaduslikku tegevust. Petrogradis tegutses organisatsiooni välissuhete osakond. 1.01.1918 LPNP II istungjärk toimus 2006. aastal. Vastuvõetud deklaratsioonis seati esimest korda eesmärgiks, et “Läti peaks olema iseseisev demokraatlik vabariik, mis ühendaks Kurzemet, Vidzemet ja Latgalet”.
1918. aasta oktoobris algasid LPNP ja Saksamaa poolt okupeeritud Riias asutatud Demokraatliku Bloki arutelud Läti parlamendi loomise üle. 17. novembril 1918 toimus LPNP juhatuse viimane koosolek, millel otsustati mitte takistada 18. novembril Läti Vabariigi välja kuulutava Läti Rahvanõukogu loomist. Seetõttu lakkas LPNP olemast.
Rohkem teabeallikaid
Jānis Tomaševskis. Iseseisvussosinad: Läti Ajutise Rahvusnõukogu ajalugu, Riia, Jumava, 2017; Jānis Tomaševskis. Läti ajutine rahvusnõukogu. Rahvuslik entsüklopeedia. https://enciklopedija.lv/skirklis/27579-Latvie%C5%A1u-pagaidu-nacion%C4%81l%C4%81-padome
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus „Valka – Läti iseseisvuse häll” Valka Koduloomuuseumis
Valka Koduloomuuseum asub Rīga tänavas Valka linnas, Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminari ajaloolises hoones. Aastatel 1853–1890 tegutses siin Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminar. Aastani 1881 juhtis seda läti pedagoog ja koorikultuuri rajaja Jānis Cimze. Pärast õpetajate seminari sulgemist on hoonet kasutatud hariduse, kultuuri ja ühiskonnaeluga seotud tegevusteks. Alates 1970. aastast asub hoones Valka Koduloomuuseum. Muuseumi püsiekspositsioon „Valka – Läti iseseisvuse häll“ jutustab Valka ühiskondlikest ja poliitilistest sündmustest aastatel 1914–1920, mil Läti sai iseseisvaks riigiks. Näitus kajastab Läti riigi loomisele eelnevaid korraldustöid ja Põhja-Läti Brigaadi moodustamist Valkas. Näitus annab ülevaate Valka linnast, pagulastest, Läti Põllumeeste Liidu loomisest (1917), Läti Ajutisest Rahvusnõukogust (1917), Läti Ajutisest Rahvusteatrist (1918), Nõukogude Läti Ajutisest Valitsusest, Põhja-Läti Brigaadi asutamisest (1919) ning kindral Pēteris Radziņšist. Lisaks traditsioonilisele väljapanekule kasutatakse näitusel edukalt ka interaktiivseid multimeedialahendusi.
Monument "Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule"
Monument “Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule” asub Valkas Rīgas ja Raina tänavate ristumiskohas (aadress Raina tn 9A).
Monument avati 2. detsembril 2017 Läti sajanda aastapäeva programmi raames Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1917. aasta koosoleku auks.
Ansambli idee autor on skulptor Arta Dumpe, kiviraidur - Ivars Feldbergs, arhitektuurse planeerimise teostas SIA "Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi".
Monumendi aluse moodustab suur veskikivi - elu, aja ja sündmuste ringina. Küljele on graveeritud LPNP juhatuse liikmete nimed. Kolm maakonda - Vidzeme, Kurzeme ja Latgale ajalooliste vappidega - tuul veskikivist kui saatuse teed taevas. Kompositsiooni lõpetab Petlemma täht, mis muundub uue Läti riigi päikeseks. Läti luuletaja, prosaist ja poliitik Kārlis Skalbe / 1879-1945 / on kirjutanud: "Ka Lätil on olnud oma Petlemm, väike vaene Valka ...".
Läti Ajutise Rahvusnõukogu monument on omamoodi võla tagastamine inimestele, kes 1917. aastal Valkas oma eluga riskides pani aluse Läti riigile ideaalselt juhitud, praktiliselt võimatus olukorras.
Valka oli sel ajal kõige suurema lätlaste arvuga linn Saksamaa okupeerimata territooriumil. Pärast Riia langemist sai sellest Läti ühiskondliku, poliitilise ja kultuurielu keskus. Siia kogunesid need, keda ühendas soov teostada läti rahvuse enesemääramisõigust. 29. novembrist 2. detsembrini 1917 (uue stiili järgi) toimus Valka raekojas (praegune maja Valgas Kesk tänav nr 11) Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1. istung, millest võtsid osa peaaegu esindajad. kõik mõjukamad Läti ühiskondlikud organisatsioonid ja erakonnad. Esimest korda kuulutasid nad ametlikult välja oma tegevuse eesmärgi - iseseisva rahvusriigi loomise, võtsid vastu deklaratsiooni ühtse ja autonoomse Läti loomise kohta Läti Vidzeme, Kurzeme ja Latgale rajoonides.
Laeva "Saratov" kai Liepajas
"Saratovi" kai asub Liepajas, Vanasadama 59, paadisadamate lähedal.
Laev ehitati 1888. aastal Kopenhaagenis Buvmeistar & Waini laevatehases "Leopold II" nime all. 1911. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja nimetas selle ümber "Saratoviks", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remess.
Mais 1915, kui Liepaja okupeeriti Saksa vägede poolt, oli "Saratov" sadamas kahjustatud seisus.
10. jaanuaril 1919 võttis aurulaev Saratovi üle Läti Ajutine Valitsus. Aprillist kuni juulini 1919, pärast "16. aprilli riigipööret", viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus Saratovi pardal ja oli sunnitud põgenema liitlaste laevastiku kaitse alla.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse üleandmist Riiasse, kasutati aurulaevu Riia, Ventspilsi ja Liepaja vaheliseks liikluseks.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahelise 11. augusti 1920. aasta rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurulaev Saratov tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurulaev üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus aurulaev "Saratov" Akmenragi lähedal.
1936. aastal müüs Läti merendusosakond vraki ettevõttele, kes lammutas selle ja andis selle üle Liepaja riidevabriku käsutusse.
Rubenise Pataljoni Muuseum
Rubenise Pataljoni Muuseum asub Ugāles. See annab ülevaate Roberts Rubenise pataljonist, mis teenis 1944. aastal kindral Jānis Kurelise alluvuses Kuramaal, ning Kurelise sõdurite tegevusest ja rahvuslikust vastupanuliikumisest. Muuseumis on väljapanek Läti Kesknõukogu ja selle Ventspilsi rühma tegevuse kohta ja seal eksponeeritakse Läti Kesknõukogu memorandumit 188 allkirjaga ja allakirjutanute fotodega; see dokument on kantud UNESCO maailma mälu Läti registrisse. Läti Kesknõukogu oli Läti kõrgeim poliitikajuhtimiskeskus põrandaaluse valitsusega Läti okupatsioonide ajal 1943–1994; see loodi eesmärgiga koordineerida erinevate läti vastupanuliikumiste tegevust Läti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Muuseum korraldab ka väljasõite pataljoni ajaloo seisukohalt olulistesse kohtadesse, nt rekonstrueeritud punkri juurde Usma vallas ja lahinguväljadele Renda ja Zlēkase vallas.
Seotud lood
Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.
Artūrs Ozolsi mälestused laevast "Saratov"
Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.
Adolf Ersi raamatust "Vidzeme vabadusvõitlustes" pagulaste elust Valkas
Pagulaste ajast oli Valka nõus täitma teistest Vidzeme linnadest olulisemat rolli, sest siin asus poliitiliselt aktiivne ajaleht Līdums, kus vermiti Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ja ka seetõttu, et seal oli ristmik, kust väljusid teed kolm Läti poolel: Riiast, Alūksnest, Mozekilest, aga ka Eestist ja Venemaalt, oli tal side pagulastega kõikjal – Tartus, Pliskas, Moskvas ja Peterburis. Siin oli suur pagulaskeskus.
Neem ja laev Saratov
Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.
Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.