Läti ajutine rahvusnõukogu (LPNP)
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine
Lettischer Provisorischer Nationalrat (LPNP) - eine Organisation der lettischen politischen Vertretung, gegründet im November 1917 in Valka (englischer lettischer provisorischer Nationalrat, deutscher lettischer vorläufiger nationaler Rat, russischer Латышский временный национальный совет).
LPNP wurde von lettischen politischen Parteien und öffentlichen Organisationen delegiert. Bis zur Sitzung des Lettischen Volksrates (17. November 1918) verteidigte diese Organisation international das Selbstbestimmungsrecht des lettischen Volkes. Ziel der LPNP war es, für die in einem einheitlichen und ethnographischen Territorium vereinte lettische Nation einzutreten, ihre Interessen bei der nächsten Friedenskonferenz zu vertreten und sich um die Einberufung der Verfassunggebenden Versammlung zu kümmern. Seine Aufgaben sind die Einberufung der Verfassunggebenden Versammlung Lettlands, die über das interne System Lettlands und die „Außenbeziehungen“ entscheiden würde; die Rückkehr der verstreuten Menschen in ihre Heimat sicherzustellen; gegen jede Anziehung Lettlands nach Deutschland zu protestieren; die Abtrennung Lettgallens von der Provinz Witebsk und seine Angliederung an Lettland zu fordern.
Am 17. November 1917 (30. November 1917) wurden in Valka LPNP 29 Delegierte von 13 Bürgerparteien und -organisationen gegründet . Nach seiner Gründung begann die 1. Sitzung des LPNP, die bis zum 19. November 1917 dauerte. Es wurden mehrere Resolutionen und Erklärungen angenommen, von denen die wichtigste die Erklärung „Für fremde Länder und Nationen“ war: , ist eine autonome staatliche Einheit, deren Stellung in Bezug auf die äußere und innere Ausstattung von ihrer verfassungsgebenden Versammlung und der Volksabstimmung bestimmt wird.“
19.11.(J.st.02.12) .1917. wählte den LPNP-Vorstand. Voldemārs Zāmuelis, ein Anwalt, Kārlis Paļuks, ein Anwalt, Jānis Rubulis, ein Podporiker, und Jānis Palcmanis, ein Soldat, wurden zum Vorsitzenden gewählt; für den Sekretär - Notar Kristaps Bahmanis, für die Mitglieder des Sekretärs - die Schriftsteller Kārlis Skalbs und Jānis Akuraters; für den Schatzmeister - Mitarbeiter Vili Siliņš, für den Schatzmeister - Wirtschaftsingenieur Eduards Laursons.
Am 25. November 1917 veröffentlichte die LPNP einen Aufruf an „Alle Letten!“, der in 30.000 Exemplaren im deutsch besetzten Teil Lettlands und in lettischen Flüchtlingslagern in Russland verteilt wurde. In der Einladung informierte LPNP über seine Gründung und forderte die Letten auf, ihr Recht auf Selbstbestimmung wahrzunehmen. 19.12.1917 (01.01.1918) wurde die Schule aus der LPNP ausgeschlossen und ihr Vorstand arbeitete illegal weiter. Die Abteilung für auswärtige Angelegenheiten der Organisation war in Petrograd tätig. 1.1.1918 Die 2. Sitzung des LPNP fand 2006 statt. In der angenommenen Erklärung wurde erstmals das Ziel festgelegt, dass „Lettland eine unabhängige demokratische Republik sein soll, die Kurland, Vidzeme und Latgale vereinen würde“.
Im Oktober 1918 begannen Gespräche zwischen der LPNP und dem im deutsch besetzten Riga gegründeten Demokratischen Block über die Gründung des lettischen Parlaments. Am 17. November 1918 fand die letzte Sitzung des LPNP-Vorstands statt, bei der beschlossen wurde, die Gründung des Lettischen Volksrates, der am 18. November die Republik Lettland ausrufen würde, nicht zu behindern. Das LPNP hat daher aufgehört zu existieren.
Rohkem teabeallikaid
Jānis Tomaševskis. Whispers of Independence: History of the Latvian Provisional National Council, Riga, Jumava, 2017; Jānis Tomaševskis. Lettischer Provisorischer Nationalrat. Nationale Enzyklopädie. https://enciklopedija.lv/skirklis/27579-Latvie%C5%A1u-pagaidu-nacion%C4%81l%C4%81-padome
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus „Valka – Läti iseseisvuse häll” Valka Koduloomuuseumis
Valka Koduloomuuseum asub Rīga tänavas Valka linnas, Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminari ajaloolises hoones. Aastatel 1853–1890 tegutses siin Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminar. Aastani 1881 juhtis seda läti pedagoog ja koorikultuuri rajaja Jānis Cimze. Pärast õpetajate seminari sulgemist on hoonet kasutatud hariduse, kultuuri ja ühiskonnaeluga seotud tegevusteks. Alates 1970. aastast asub hoones Valka Koduloomuuseum. Muuseumi püsiekspositsioon „Valka – Läti iseseisvuse häll“ jutustab Valka ühiskondlikest ja poliitilistest sündmustest aastatel 1914–1920, mil Läti sai iseseisvaks riigiks. Näitus kajastab Läti riigi loomisele eelnevaid korraldustöid ja Põhja-Läti Brigaadi moodustamist Valkas. Näitus annab ülevaate Valka linnast, pagulastest, Läti Põllumeeste Liidu loomisest (1917), Läti Ajutisest Rahvusnõukogust (1917), Läti Ajutisest Rahvusteatrist (1918), Nõukogude Läti Ajutisest Valitsusest, Põhja-Läti Brigaadi asutamisest (1919) ning kindral Pēteris Radziņšist. Lisaks traditsioonilisele väljapanekule kasutatakse näitusel edukalt ka interaktiivseid multimeedialahendusi.
Monument "Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule"
Monument “Pühendus Läti Ajutisele Rahvusnõukogule” asub Valkas Rīgas ja Raina tänavate ristumiskohas (aadress Raina tn 9A).
Monument avati 2. detsembril 2017 Läti sajanda aastapäeva programmi raames Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1917. aasta koosoleku auks.
Ansambli idee autor on skulptor Arta Dumpe, kiviraidur - Ivars Feldbergs, arhitektuurse planeerimise teostas SIA "Arhitektu birojs Vecumnieks & Bērziņi".
Monumendi aluse moodustab suur veskikivi - elu, aja ja sündmuste ringina. Küljele on graveeritud LPNP juhatuse liikmete nimed. Kolm maakonda - Vidzeme, Kurzeme ja Latgale ajalooliste vappidega - tuul veskikivist kui saatuse teed taevas. Kompositsiooni lõpetab Petlemma täht, mis muundub uue Läti riigi päikeseks. Läti luuletaja, prosaist ja poliitik Kārlis Skalbe / 1879-1945 / on kirjutanud: "Ka Lätil on olnud oma Petlemm, väike vaene Valka ...".
Läti Ajutise Rahvusnõukogu monument on omamoodi võla tagastamine inimestele, kes 1917. aastal Valkas oma eluga riskides pani aluse Läti riigile ideaalselt juhitud, praktiliselt võimatus olukorras.
Valka oli sel ajal kõige suurema lätlaste arvuga linn Saksamaa okupeerimata territooriumil. Pärast Riia langemist sai sellest Läti ühiskondliku, poliitilise ja kultuurielu keskus. Siia kogunesid need, keda ühendas soov teostada läti rahvuse enesemääramisõigust. 29. novembrist 2. detsembrini 1917 (uue stiili järgi) toimus Valka raekojas (praegune maja Valgas Kesk tänav nr 11) Läti Ajutise Rahvusnõukogu 1. istung, millest võtsid osa peaaegu esindajad. kõik mõjukamad Läti ühiskondlikud organisatsioonid ja erakonnad. Esimest korda kuulutasid nad ametlikult välja oma tegevuse eesmärgi - iseseisva rahvusriigi loomise, võtsid vastu deklaratsiooni ühtse ja autonoomse Läti loomise kohta Läti Vidzeme, Kurzeme ja Latgale rajoonides.
Laeva "Saratov" kai Liepajas
"Saratovi" kai asub Liepajas, Vanasadama 59, paadisadamate lähedal.
Laev ehitati 1888. aastal Kopenhaagenis Buvmeistar & Waini laevatehases "Leopold II" nime all. 1911. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja nimetas selle ümber "Saratoviks", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remess.
Mais 1915, kui Liepaja okupeeriti Saksa vägede poolt, oli "Saratov" sadamas kahjustatud seisus.
10. jaanuaril 1919 võttis aurulaev Saratovi üle Läti Ajutine Valitsus. Aprillist kuni juulini 1919, pärast "16. aprilli riigipööret", viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus Saratovi pardal ja oli sunnitud põgenema liitlaste laevastiku kaitse alla.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse üleandmist Riiasse, kasutati aurulaevu Riia, Ventspilsi ja Liepaja vaheliseks liikluseks.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahelise 11. augusti 1920. aasta rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurulaev Saratov tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurulaev üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus aurulaev "Saratov" Akmenragi lähedal.
1936. aastal müüs Läti merendusosakond vraki ettevõttele, kes lammutas selle ja andis selle üle Liepaja riidevabriku käsutusse.
Rubenise Pataljoni Muuseum
Rubenise Pataljoni Muuseum asub Ugāles. See annab ülevaate Roberts Rubenise pataljonist, mis teenis 1944. aastal kindral Jānis Kurelise alluvuses Kuramaal, ning Kurelise sõdurite tegevusest ja rahvuslikust vastupanuliikumisest. Muuseumis on väljapanek Läti Kesknõukogu ja selle Ventspilsi rühma tegevuse kohta ja seal eksponeeritakse Läti Kesknõukogu memorandumit 188 allkirjaga ja allakirjutanute fotodega; see dokument on kantud UNESCO maailma mälu Läti registrisse. Läti Kesknõukogu oli Läti kõrgeim poliitikajuhtimiskeskus põrandaaluse valitsusega Läti okupatsioonide ajal 1943–1994; see loodi eesmärgiga koordineerida erinevate läti vastupanuliikumiste tegevust Läti riikliku iseseisvuse taastamiseks. Muuseum korraldab ka väljasõite pataljoni ajaloo seisukohalt olulistesse kohtadesse, nt rekonstrueeritud punkri juurde Usma vallas ja lahinguväljadele Renda ja Zlēkase vallas.
Seotud lood
Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.
Artūrs Ozolsi mälestused laevast "Saratov"
Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.
Adolf Ersi raamatust "Vidzeme vabadusvõitlustes" pagulaste elust Valkas
Pagulaste ajast oli Valka nõus täitma teistest Vidzeme linnadest olulisemat rolli, sest siin asus poliitiliselt aktiivne ajaleht Līdums, kus vermiti Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ja ka seetõttu, et seal oli ristmik, kust väljusid teed kolm Läti poolel: Riiast, Alūksnest, Mozekilest, aga ka Eestist ja Venemaalt, oli tal side pagulastega kõikjal – Tartus, Pliskas, Moskvas ja Peterburis. Siin oli suur pagulaskeskus.
Neem ja laev Saratov
Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.
Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.